27. septembril võttis Harku Vallavolikogu vastu täiendatud Harku valla arengukava aastani 2037 (hakkab kehtima 01.01.2019). Arengukavasse on kantud ka mõned olulised teemad, mis on kirjeldatud Meriküla arengukavas (kinnitatud Meriküla seltsi üldkoosolekul 16.08.2018).
 |
| Väljavõte vallalehest 24.10.18 |
Harku valla uuendatud arengukavaga tutvudes selgub, et valla jaoks on merele avamise eesmärk üks kolmest olulisemast prioriteedist. 22-kilomeetrisest rannajoonest ligi 5 kilomeetrit on Merikülas ja seega küla on selle eesmärgiga tugevalt seotud. Seda enam, et Merikülas on valla ainuke sadam. Samuti on Meriküla metsik loodus nii meie küla kui ka lähinaabrite jaoks atraktiivne piirkond jalutamiseks ja Meriküla spordi- ja õppekompleks eelkõige spordi- ja vaba aja veetmise keskuseks, seega meie kandi teed ja rajad on valla arengukavas suurema tähelepanu all.
Lühikokkuvõte:
1. Tilgu tee esimese poole valgustus (kuni Tilgu sadamani?) on plaanis rajada aastal 2020-ks ja selleks on ette nähtud 45 tuhat (E12.14 "Tilgu tee Kloogaranna mnt poolse lõigu tänavavalgustus (sõltub jaotusvõrgu
liini ümberehitamisest)").
2. Sadam saab aastatel 2018-2019 ligi 400 tuhat eurot. Sadama muuli laiendamine algas juba oktoobris 2018.
3. Koostatakse piirkonna radade ja uute juurdepääsudega seotud visioonidokument ja ehk ka projekt ning detailplaneering, millele on plaanitud aastaks 2020 40 tuhat euri. Kaude on osa 10 tuhandest, mis plaanitud aastatel 2020-2021 Harku valla rannaala teede ja radade teemaplaneeringuks, ka Meriküla puudutav.
4. Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamiseks on plaanitud aastal 2019 tervelt 200 tuhat euri (E16.12), investeering tuleb Strantumilt.
Väljavõtted arengukava tekstist, mis puudutavad meie kanti:
1.2 Peamised arengutegurid ja väljakutsed
Lisaks nimetatud peamistele väljakutsetele vajavad lahendamist mitmed spetsiifilisemat laadi küsimused:
▪ Teed; teede ja tänavate võrgustik on Harku vallas välja arendatud. Küll aga on probleemiks suur liiklustihedus ja Tabasalu alevikku läbiv transiit. Perspektiivis vajab seega lahendamist ümbersõidu küsimus. Samuti on vajadus parandada ligipääsetavust Meriküla Õppe- ja Spordikeskusele.
▪ Avalik ruum; valla asustustihedus on ebaühtlane, peamised tiheasustusalad on Tallinnaga piirnevates paikkondades. Vallal pole aga terviklikult välja arendatud keskust. Samuti on kasutamata 22 km pikkusest rannajoonest tulenev potentsiaal – pääs merele ja merelt on raskendatud;
▪ Kultuur ja sport; kultuurielu on vallas aktiivne. Küll aga tuntakse puudust vähemalt 500-kohalisest saalist. Probleemi leevendab Meriküla Õppe- ja Spordikeskus, kuid lahendamist vajab ligipääsetavuse parendamine, sh. ühistransport. Samuti on kavandamisel multifunktsionaalne saal Tabasalu hariduslinnakusse;2 Harku valla strateegia
Lisaks konkreetsetele valdkondadele on Harku valla arengukava koostamise käigus koorunud välja kolm suuremat teemavaldkonda. Esiteks, Harku vald on mereäärne omavalitsus. 22-kilomeetrine merepiir loob suurepärased eeldused nii rekreatsiooniks, kui turismi arendamiseks. Seetõttu on välja töötatud valla merele avamise programm. See tähendab turismiinfrastruktuuri, pääsu merele ja mereäärset (jalg)teedevõrgustikku.
▪ P1. Harku valla merele avamise programm. Valla 22-kilomeetrine rannajoon on avatud nii elanikele kui ka külastajatele. Vääna-Jõesuu rannas pakutakse heal tasemel turismiteenuseid. Rannaäär on varustatud jalg- ja rattateede võrgustikuga. Pääs merele ja merelt on hea.Järgnevalt väljavõtted arengukava lisast 3: Harku valla arengukava tegevuskava 2019-2022.
Harku valla merele avamise programmi (P1) on kaasatud ka Meriküla:
2019. aastal on siinse programmi P1 järgi Tilgu sadamale plaanis eraldada 90 tuhat (Tilgu sadama I etapi kogumaksumus on 2018-2019 ligi 400 tuhat euri).
Järgmisel aastal ilmselt eraldatakse ka meie kandi matkaradadele või uute projekteerimisele mõned tuhanded (valla eelarves plaanitud 10 tuhat).
Huvitav on järgnev: Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamise kontseptsiooni väljatöötamine ja väljaarendamine. Sellele on aastaks 2020 plaanitud 40 tuhat euri. Ilmselt on see meie piirkonna radade, teede ja uute juurdepääsude projekteerimisele mõeldud summa, mis ilmselt on sisendiks ka siinse ala uue detailplaneeringu koostamiseks. Sel teemal eeltöö juba käib, sellest kirjutas viimane Harku valla teataja.
Tilgu tee läheduses asuvate lautrikohtadele juurdepääsude rajamiseks ja tagamiseks vallaeelarves ei ole summasid veel ette nähtud.
Peeter Suure Merekindluse nimeliste objektide tähistamisele ja korrastamisele on plaanitud suhteliselt suur summa - 28 tuhat aastatel 2020-2022, sellest osa on plaanitud ilmselt ka Merikülas asuvate objektide korrastamiseks ja ligipääsu parendamiseks.
Konkuretsivõime tõstmise programmis (P3) on mainitud Meriküla spordi- ja õppekompleksi, aga sellele eralduvad summad on real E16.12. Omanik on vald, haldaja Strantum koos valla arendusosakonnaga.
Avalikele objektidele kaamerate paigaldamiseks suuri investeeringuid ette nähtud ei ole, aga nendega seotud kulud on vallaeelarvesse plaanitud (vallas on praegu juba 13 valvekaamerat, millest kaks on Tabasalus Ranna teel numbrituvastuse rakendusega).
Teede peatükis E4.28 on mainitud Romantiku teed, mis saab uue katte peale veetrasside rajamist, tee katte jaoks on plaanitud 2019. aastal 45 tuhat euri (miskipärast on see osa tabelis Rannamõisa küla peatüki all, aga ilmselt seepärast, et veetrasside rajamise projekt Rannamõisas ulatub Romantiku teeni - E11.9 "Tabasalu-Rannamõisa veemajandusprojekti elluviimine" 1068700 euri aastal 2019).
Meriküla puudutavad ka veel lähikülade teede ehitused, näiteks Muraste külas on plaanis teede ehitusi lähema nelja aasta jooksul 255000 euro eest, Meriküla rahvast puudutab eelkõige Kolmiku tänava kergliiklustee pikendamine kuni vaateplatvormini (100 tuhat aastal 2019) ja Suurupi pool Angervaksa tee pindamine (20 tuhat aastal 2021), mõlema tänavad kulgevad Meriküla poole.
Teede peatükis Meriküla all pole teedele summasid ette nähtud, on vaid peatükk E4.74, kus kirjas: "Meriküla keskuse juurdepääsutee rajamine" - summasid ei ole vallaeelarvest veel plaanitud ega ole teada ka fonde, kust raha taodelda, vaid veerus 2023-2037 on X, mille tähendust ma ei tea.
Kõrvalmärkusena, et Tilgu tee kuni Meriküla õppekeskuseni on Maanteeameti halduses.
Valla teede teemaplaneeringu koostamisele on aastal 2019 plaanitud 20 tuhat euri. See puudutab muuhulgas ka Meriküla radade ja teede ning mere äärde juurdepääsude planeerimist. Lisaks on avaliku ruumi peatüki E6.4 järgi aastatel 2019-2020 plaanitud kokku 10 tuhat euri Meriküla suurima detailplaneeringu menetlemiseks (see hõlmab ka uue juurdepääsutee plaanimist õppekeskuse juurde).
Lisaks on avaliku ruumi peatüki all plaanitud Tilgu tee 28 detailplaneeringu tegemiseks 8000 euri. See on kinnistu, mille all on praegu pumbajaam Meriküla mobiilside masti juures. Selle kohta tuleb lisa küsida, mis vallal selle kinnistuga seoses plaanis on.
Lõpetuseks:
Allolevas väljavõttes on kokkuvõtlikult kirjas suuremad investeeringud lähema nelja aasta jooksul. Selgub, et meie piirkonda on plaanitud sadu tuhandeid eurosid (sadam, tänavavalgustus, Rannamõisa veemajandusprojekt, mis peaks ulatuma ka Romantikuni).
Lisalugemist:
Harku valla arengukava dokumendid:
Kohaliku omavalitsuse arengukava määratleb elukorralduse alused kindlaks määratud perioodiks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis loob laiapõhjalise raamistiku Harku valla tuleviku kujundamiseks. Selles on majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja looduskeskkonda arvesse võttes kokku lepitud eesmärkides ning nende saavutamise viisides.
Eelarvestrateegias määratletakse täpsemalt ära finantsid nelja eelseisva aasta kohta ning iga-aastases eelarves leiavad need detailse väljenduse.
No comments:
Post a Comment