Thursday, April 27, 2017

6. mail korjame mererannast prahi

Talgul osalemisest saab teada anda ka veebilehel (klikka pildil), aga pole hullu, kui meid ka üle 20 inimese koguneb.

Kaasa hea tuju ja kindad! Prügikotid organiseerime, aga enda omad võib ka kaasa võtta. Kel võimalik, auto sappa võtta ka järelkäru.

Koguneme hommikul kell 10:00 Tilgu sadama parkimisplatsile, loeme osalejad üle ja määrame koristusalad vastavalt osalejate arvule.

Wednesday, April 26, 2017

Algatasime protsessi Meriküla taastamiseks.

Grupp, kes koosneb Meriküla ja Romantiku kandi inimestest, on pead kokku pannud ja läbi arutanud teemad, miks peaks taastama ajaloolise Meriküla selle ligikaudsetes piirides.

Küsimus: Kas pooldad ajaloolise Meriküla taastamist?
Kui teema sind kõnetab, siis saada info e-mailile mairold-mereblog.com ja kirjuta, kes oled, millise kinnistuga oled seotud ja mitu sinu kodu inimest on selle mõttega päri.
Maikuu jooksul püüame Tilgu tee kandi inimestelt koguda arvamusi, kas nad on nõus, et praeguse Ilmandu ja Muraste küla mereäärne osa, klindi servani, ja Tilgu tee ümbruses, kehtestataks haldusüksusena ja määratlustes eraldi külana.

Meriküla paar külaelanikku on sel teemal pinda sondeerinud juba mitu aastat, abi on olnud ka teemat käsitlenud ametnikest ja ka mõned volikogu liikmed on teemaga kurssi viidud. Kuna kuu aega tagasi tekkis ka Romantiku kandist huvi teemaga edasi minna, oleme seljad kokku pannud. Ja esmalt peale küsitluse korraldamist pöördumegi vastavasisulise taotlusega vallavolikogu poole.

Küsitluse tulemused kuvame vastaval Google kaardil (klikka pildil):



Mis on põhiargumendid?

Siinne kant on Merikülaks kutsutud juba enam kui sajandi, meil on sellekohaseid allikaid. Viimased andmed selle kohta pärinevad neljakümnendatest. Seda infot toetavad ka ajaloolised kaardid Riigiarhiivist.



Teiseks on Tilgu tee lähiümbrus looduslikult täiesti eraldi Murastest ja Ilmandu külast. Mõlema küla mereäärse osa tõmbekeskus on eelkõige Tabasalu, mitte Muraste keskus. Tilgu tee on ka ummiktee ja puudub loogiline seos Muraste külaga (Merikülla viiva tee ots algab Ilmandust, mitte Murastest).

Moodustumas on mereäärse kandiga seotud külaselts.

Teemad, mis meie kandis oleks ühised, on looduskaitseala, looduse ja ranna puhtus, koolilaste transport, teede valgustatus, koormus ja piirangud, endine piirivalvekool, klindi kaitsmisega seotud teemad, oma külaplatsi loomine, ühine suvelaager kohalikele lastele, lähiala detailplaneeringud, reovete puhastamise setete suunamine merre, Tilgu sadama arengud, uus juurdepääs Tilgu sadamasse (praegune tee klindi servas on varisemisohtlik), ühised koristustalgud, matkarada, kergliiklustee vajaduse arutelu, naabrivalve, valvekaamerad, prügimajandus, mereäärsete suvitajate parkimised, talvine teehooldus, lautrikoht või mitu, ajalugu jpm.

Lisaks kogukondliku ühtsuse eesmärgil ajaloolise identiteedi ja traditsioonide taaelustamine ning arendamine, ka geograafilis-loodusliku keskkonna eripärade väärtuste esiletoomine (arengu soodustamine).

Tulevikus Muraste muutub ilmselt mingist hetkest hoopis alevikuks, mitmes Eesti alevikus pole nii palju rahvast kui meil juba praegu Muraste külas on, olles suurima elanike arvuga küla Eestis. Loogiline, et eri küla regioonides olevad probleemid ei kerki keskuses esile. Seni oleme omi asju ajanud otse vallaga, külaseltsi koormamata.

Ka Tilgu tee ja politsei- ja piirivalvekolledži laienduse detailplaneeringu teemal aastast 2009 kujunes juba kohalik aktiivgrupp, kes detailplaneeringu teemal seljad kokku panid, see teema ei kõnetanud siinse kandi külaseltse ega enamikke kohalikke poliitikuid.

Meriküla piiri ettepaneku esitame koos taotlusega vallavolikogule, aga üldjuhul kataks see ala mere ja kõrge klindi vahel Suurupi küla piirist Rannamõisa küla piirini. Peale küsitlust selgub ka, kas Rannamõisa piiripoolsete kinnistute elanikud on ettepanekuga päri ja kas Suurupi küla piiri lähedal kolm kinnistut tulevad ideega kaasa. Piiriettepanek järgib loogilisi looduslikke ja kinnistute piire. Küla keskmeks saaks ilmselt Tilgu sadama lähiümbrus, aga on veel 2-3 head kohta, mis võiks keskuseks kujuneda.

Pildil on ettepanek näha sinise joonega, siin piirneb idapoolne külg Hobuvankri teega, ei ulatu päris Rannamõisa küla piirini. See vaid ettepanek, täpsustub peale küsitlustulemusi.



Meriküla ja Tilgu tee kandiga seotud ühistegevustega alustame 6. mail koos www.teemeara.ee/ talgutega. Koristuskoht juba registreeritud, info selle kohta püstitame lähitundidel.


Tuesday, April 25, 2017

Kas "valguskaabel" jõuab ka meie majadeni?

Sügisel rajati optiline internetikaabel Klooga maantee äärest, mööda Kolmiku tänavat läbi terve küla Meriküla mobiilimastini ja endise piirivalvekoolini.

Seejuures ei ole infot, et kas vähemalt need kinnistud, mille äärest kaabel kulgeb, saavad kaabliühenduse oma majja.

Selles suhtes on arengud toimumas ja kui meie kandist leidub piisavalt palju huvilisi, kes allolevale küsitlusele oma vastused annavad, on tõenäoline, et meil hakkab midagi paremuse poole muutuma.


Oma krundi kohta sai juba märge tehtud, naaber võttis ka tuld ja asukoht kaardil, aga 24. aprilli seisuga on meie kandis veel kuidagi vähe küsitlusel osalejaid - taotlejaid. 

Kurb muidugi see, et mitu aastat tagasi otsustati, et SKA politsei- ja piirivalvekolledžini kaabel rajatakse, aga see kolis hoopis loetud nädalad peale kaabliühenduse saamist minema.

Selles suhtes tekitas tuska, et me küla oleks kui pealinnast kaugel, et optiline digivõrk veel pole tuppa jõudnud. Viljandi maakonnas ja Saaremaal, kus tean ühenduse olevat suurtest maanteedest kaugel, on riik nö juba ammu kohal, aga meie siin kirume nädalavahetuste läbi õhu netiühenduse halvenemist, kui kõik korraga soovivad teenust kasutada...

Aprilli alguses tuli õnneks teade, et on asutatud ettevõtmine nimega DigiMaa. 
DigiMaa projekti esimeses etapis selgitatakse, mis on lairibaühendus ning millised on valguskaabli eelised näiteks õhu kaudu või telefoniliini pidi tuleva internetiga. Samuti selgitatakse elanikele, mida nad ise teha saavad, kui soovivad DigiMaa võrguga liituda. Põhjalikuma ülevaate saamiseks külastage veebilehte www.digimaa.ee, kust leiab infot nii DigiMaa kui kaasaegsete andmesideühenduste kohta. Sellel lehel saab iga harjumaalane märkida, millisele aadressile ta tulevikukindlat ühendust saada soovib.
DigiMaal osalevad kõik Harjumaa omavalitused ning koostööd juhendab Harjumaa Omavalitsuste Liit. Riik on lairiba baasvõrgu rajamist aastaid toetanud ning nüüd on valmis toetama ka majade võrku ühendamist.

Paar aastat tagasi pööras Riigikontroll sellele tähelepanu, et üle-eestilise optilise kaabli rajamise võrgustiku loomine ei täida eesmärki ("viimase miili probleem"), nüüd siis on tegutsema hakatud. Valitsus otsustas veebruaris sellesisulise rahaeralduse kümnete miljonite eest, aga huvitaval kombel sattusin uudist lugema vaid Tallinna infokanalitest... Guugeldades ka ei leia suurlehtedest sellesisulist infot... Kummaline kuidagi...

Lisainfot maamajanduse infokeskusest.

Valgustav uudis!


Seotud kujutis

Vallaametnikult sain vihje, et sügiseks Muraste mereäärsesse osasse ehk Merikülla rajatakse tänavavalgustus, umbes viie valgustiga.

Mõni aeg tagasi sai taotletud ühte valgustit majade keskele postkastide juurde, et sügise-talve ajal veidigi leevendada külavahelist kottpimedust. Aga nüüd on tehtud arvestus, et kui rajada, siis juba rohkemate valgustitega, liitumine ja kaevetööd ei olevat mõistlik vaid ühe jaoks. Projekteeritakse mitme valgusti jagu.

Küsida tuleb ja meelde tuletada järjekindlalt, siis saavutame eesmärgid. Tuleb olla kannatlik, küll investeeringud lõpuks kõigini jõuavad.

Thursday, April 20, 2017

Ajaloolised Meriküla kaardid riigiarhiivist.

Meelis Mereküla, kes oma suguvõsa ajalugu hoolega uurinud, jagas riigiarhiivist hangitud kaarte.
 
MM: Siin on mõned failid kaartidest. Keila kihelkonna kaart aastas 1693, kus peal Merrekülla talud Strandhofi mõisa piirides. Samale kaardile on teisel pildil püütud sobitada ka tänane valla kaart. Siis veel lisaks kaks kaarti paarisaja aastase vahega, kus Mereküla kohana peal ja kaks kaarti Merrekülla talust 19. saj keskpaigast enne selle müüki Karl Traubergile. Need kaks kaarti saab omavahel kokku panna.
Keila kihelkonna kaart aastast 1693:

 


Lähemalt väljalõige: kaardil Strandhofi mõisa ala on piiriga alates praegusest Suurupi alumisest tuletornist kuni Tabasaluni kaasa arvatud.
 
Lisaks pilt, kus kaks kaarti kokku pandud, vana kaart ja selle piirid kumavad läbi kaasaegse vallakaardi:





1935-1939 ala kaart, kus Mereküla on peale märgitud:


Kaart aastast 1946, oletan, et punane tähistab piiritsooni, kuhu pääs oli raskendatud:


1796, Mellini kaardil on näha Merrekül (kaart hämmastab detailsusega):


Veel ajaloolisi kaarte, ilmselt ajast, kui klindi all ei olnud metsa ja ala oli põldudeks jagatud, Strandhofi mõisa alad:

 
Aitäh, kes enda kogutud infot jaganud. Kel ehk midagi täiendavat teada, andku teada aadressil mairold-mereblog.com.

Tuesday, April 18, 2017

Meriküla ajaloost veel

Meie kandis on inimesi, keda on juba mitu aastat huvitanud meie kandi ajalugu.  Eriti on Meriküllide suguvõsaga seonduvalt materjale kogutud. Viimastel nädalatel on õnnestunud infot juurde saada.
 
Raivo Maine (Eesti Genealoogia Selts): Vaatasin natuke kaartidel ringi... osa on paraku digimata, aga seal on Mereküll talude kohta kaardid olemas... Siis on 1852 kaart, kus on nii Meriküla ostutalu maa kui Merreküll no.8... kah ilmselt talud... 1862.a. Rannamõisa kaardi ülaserval aga on märge -- Merreküll. Hofs. See oleks justkui Mereküla hofslage? midagi mõisa taolist, võib ka küla olla. Seega ei miskit kindlat, kuid võimalus, et Mereküla (Meriküla) talude kõrval on ka küla nimi kasutusel olnud, on olemas. Peale 1875 ei tulnud enam ette, siis on pigem tegemist juba Ilmando külaga.
 
Siinkohal paar pilti maa-ameti geoportaalist (Tänud Ainile).
 

 
 

Tilgu tee ja piirivalvekooli detailplaneeringust aastal 2017

Pole hulka aega blogisse midagi postitanud, kuigi külas on toimunud palju ja arengud on kandile vastavalt olnud lausa üllatuslikud.
 
Lisaks kolledži ärakolimisele, naabrite vahetusele, ulatuslikele ehitus- ja kaevetöödele, uue puhastusjaama valmimisele, uue tee pindamisele, õpilasliini vahetusele, Suurupi vesipüksi ilmumisele ja muule on küla keskele püstitatud ka postkastide varjualune koos Meriküla sildiga.

Muuhulgas on ka Tilgu teega ja piirivalvekooli alaga seotud detailplaneering kinnitatud.
 
Kuna vald saadab soovijatele piirkonnaga seotud detailplaneeringute infot e-mailile, siis mingi hetk sattusin valla detailplaneeringute kaardirakendusele ja avastasin, et Tilgu teega seotud detailplaneering on juba viis aastat tagasi kinnitatud. Aastast 2012!




Miskipärast ei meenu mulle, et DP-ga seotud kinnistute omanikele ja teistele DP-le kaasarääkijatele oleks sellest eraldi kirjaga teatatud (posti, meilile). Kui vallalehe lugeja (mingi aeg) ei olnud, siis jooksis info mööda. Seega pole mul praegu teada, millise sisu kasuks otsustati ning millised ettepanekud ja vaided tagasi lükati.
 
Valla DP-kaardirakenduse järgi on aru saada, et uus juurdepääsutee Tilgu sadamasse on DP-sse kinnitatud. See siis kinnitati vaatamata Romantiku asumi mõnede elanike vastuseisule. Või leiti kompromiss, pole kursis.
 
Lisainfo viites on viimased materjalid: http://kaart.harku.ee/DP/090924_95/avalik/
 
Huvitav veel selles mõttes, et veel aastal 2013 sain vallast kirjalikult infot, et DP-ga pole midagi veel otsustatud (loe selle kohta postitust siit). Võib-olla on sel mingi seletus olemas? Näpuviga?

Veebruaris 2012 Harku Valla Teatajas kirjutati, et detailplaneering võeti vastu, samas on olemas DP avaliku väljapaneku ja tagasiside kutsumise teated järgnevates lehtedes: Meriküla jutud oktoobrist 2012. 21. juuni teates on veel kirjas, et kõik otsad on veel peale avalikku arutelu lahti jäänud...