Wednesday, September 28, 2011

Kergliiklustee teemaplaneering avalikul arutelul

26.09. – 23.10.2011 toimub Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja selle keskonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Avalikustatavad materjalid:

Väljavõte KSH aruandest:
Kergliiklustee rajamine võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Mõju tuleb välistada või leevendada tee täpsemal projekteerimisel. Võimalik on, et mõnes asukohas osutub tee rajamine järgmistes etappides raskendatuks ning otsida tuleks alternatiivseid lahendusi (kergliiklustee alternatiivne asukoht või jalakäijate ja jalgsi liiklejate paigutamine olemasolevale teemaale koos liikluskiiruse vähendamisega või muu).
Kergliiklustee rajamiseks peab loa (ehitusloa või muu haldusakti) andja või asutus, kelle otsusest sõltub projekti elluviimine ning kes teeb projekti kohta lubava otsuse, olema veendunud, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut või mis on mõistlikult välistatud.

Juhul, kui oluline keskkonnahäiring Natura 2000 võrgustiku alale ei ole mõistlikult välistatud, algatab otsustaja vajadusel Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamise - Natura hindamise, välja arvatud, kui vastav hindamine on juba läbi viidud vajalikus mahus ning tõendatud, et kavandatav tegevus ei too kaasa keskkonnahäiringuid Natura 2000 võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu alusel ei väljastata kergliiklusteede rajamiseks ehitusluba, sellele peab eelnema täpsem planeerimine/projekteerimine kas omavalitsuse üld- või teemaplaneeringu, detailplaneeringu või teeprojekti käigus.

Olulisemad mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed Natura alade seisukohalt:
1. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladestada väljapool kaitstavaid alasid.
2. Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule soovitame ehitustööd ajastada väljapoole pesitsusperioodi (15. aprill – 15. juuli). Parim tööde läbiviimise aeg (nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt) on 1. november – 20. märts.
3. Kavandatavad teed tuleb ehitada selliselt, et need ei põhjustaks veerežiimi muutusi.

Keskkonnaameti ettepanek:
Palume eemaldada kaardil kergliiklustee tingmärk Muraste looduskaitsealal Tilgu teel. Muraste looduskaitseala valitsejana ei näe Keskkonnaamet kaitse-eeskirjast lähtudes võimalust nimetatud tee rajamiseks isegi 100 meetri laiuses koridoris.
Vastus:
Antud piirkonnas on menetlemisel ka Harku valla üldplaneering, mille Keskkonnaamet on oma 11.01.2011 kirjaga kooskõlastanud märkustega. Nimetatud kirjas väljendate seisukohta, et Muraste looduskaitsealal Tilgu teel piirkonnas tuleb kaaluda, kuivõrd on võimalik erinevate teede rajamine Tilgu teel. Leian, et antud piirkonnas on õigustatud kergliiklejate ohutuse tagamiseks kergliiklustee rajamise vajaduse näitamine. Seda, kas ja millisel viisil on antud piirkonnas kergteed võimalik rajada, selgitatakse uue Harku valla üldplaneeringu rakendamise käigus.

SKA Murastesse kolimisest ollakse loobumas

Täna hommikul andis Terevisioonis intervjuu sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Muuhulgas andis ta mõista, et sisekaitseakadeemia Murastesse ehitamine oleks kolmandiku võrra kallim, kui Pirital laiendamine.

Lauri Tabur on pea kümme aastat seda ideed vedanud, et sisekaitseakadeemia koliks Harku valda, aga nüüd on tema arvamus muutunud. Mõistlik. Samuti ei toeta rektor SKA kolimist Ida-Virumaale, kuigi selles intervjuus ta seda otse ei öelnud. Küllap on SKA-s endas suund sellel, et jääda Piritale, loobutakse Murastest, et seda liini vedades mitte sattuda Ida-Virumaale.

Eks me näe, kuidas asjad arenema hakkavad.

Intervjuu vaatamiseks klikka pildil.



Lisa:

Sisekaitseakadeemia võib tulla Vaivarasse või Narva

Koalitsioon kaalub sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale

Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virusse on kahtlane

Narva pakub ennast sisekaitseakadeemia uueks asukohaks