19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses.Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine.
Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse;
erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida.
Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.
Tekst Keskkonnaõiguse keskuse
veebilehelt. Tehtud muudatuse tulemusena peaks metsa alla veetav prügi vähenema hakkama.
