Allpool väljavõte protokollist:
------------------------------------------------
6.2 Kohanimede määramisest ja kohanimeregistri tegevusest.
Mall Kivisalu tegi ülevaate kohanimeregistri igapäevasest tegevusest, tõi välja enimlevinud vead kohanimede määramisel, samuti juhtis tähelepanu kohanimeseaduse rakendamisel tekkivatele probleemidele. Toimus arutelu mille käigus tehti ettepanek, et probleemide põhjalikumaks aruteluks on vajalik korraldada eraldi seminar.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja augustis-septembris toimuva kohanimeseminari eesmärgiks on arutada eelnimetatud temaatika veelkord läbi ning valmistada ette vajalikud kohanimeseaduse (ja rakendusaktide) muudatusettepanekud.
6.3 Harku valla (Muraste küla) asustusjaotuse muutmisest.
Aule Kikas tutvustas Harku valla nimekorraldaja edastatud Muraste küla elaniku kirja, mis käsitleb kohanime Meriküla ning võimalikku Harku valla asustusjaotuse muudatust Muraste küla osas.
Peeter Päll andis ülevaate Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis olevast Meriküla nimest:
Mall Kivisalu tegi ülevaate kohanimeregistri igapäevasest tegevusest, tõi välja enimlevinud vead kohanimede määramisel, samuti juhtis tähelepanu kohanimeseaduse rakendamisel tekkivatele probleemidele. Toimus arutelu mille käigus tehti ettepanek, et probleemide põhjalikumaks aruteluks on vajalik korraldada eraldi seminar.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja augustis-septembris toimuva kohanimeseminari eesmärgiks on arutada eelnimetatud temaatika veelkord läbi ning valmistada ette vajalikud kohanimeseaduse (ja rakendusaktide) muudatusettepanekud.
6.3 Harku valla (Muraste küla) asustusjaotuse muutmisest.
Aule Kikas tutvustas Harku valla nimekorraldaja edastatud Muraste küla elaniku kirja, mis käsitleb kohanime Meriküla ning võimalikku Harku valla asustusjaotuse muudatust Muraste küla osas.
Peeter Päll andis ülevaate Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis olevast Meriküla nimest:
1920. aastate sedelitel on lakooniliselt: Meriküla - talu Ilmandu külas (samas ka teine sedel: Mäeranna külas (ei selgu, kas tegemist see on mingi teise Meriküla taluga või on kogemata külad segi aetud)). 1956. a sedelil on kirja pandud Meriküla kallas - Ilmandu külas. Kõige pikemalt on Aime Toomsalu 1965. a kogus (keelejuhiks oli Liisa Meriküll): „Meriküla talu on Ilmandu küla kohal mererannas“. Liisa Meriküll: "Merekülas oli kalda all üks suur talu nagu küla, 120 tiinu. Selle järele ühel talul küla nimi. Selle talu nime järele pandi perekonnanimed. Ilmandus ja igal pool Meriküllisi. Merikülli Hindrekul olnud kaheksa poega. Riku ostis Merikülasse koha. Merikülas on piirikad (piirivalve)."
Seega võib järeldada, et Meriküla on ilmselt vana hajatalu Ilmandu külas ja "küla" nime on saanud oma suuruse järgi. Talupere sai XIX sajandi alguses omale talu järgi nimeks Meriküll, kellele ilmselt selline saksik nimi istus. Meriküla tundub seostuvat laiemalt paigaga, mitte lihtsalt taluga.
Uudo Timmile (ei osalenud koosolekul, saatis seisukoha e-kirjaga) teadaolevalt oli Muraste küla kohal panga all suure Meriküllide suguvõsa maad ning sealse algse talu nimeks Meriküla. Seda talu peeti Ilmandu küla koosseisu kuuluvaks, päris selge pole Ilmandu ja Muraste külade vahelise lahkmejoone kulgemine. Peamine ühendustee Meriküla talu juurde käis Tilgu sadama juurest ja suurem osa Meriküllidest elas Ilmandu külas ning Tilgu sadama lähistel. Seetõttu loeti seda talu ka loogiliselt Ilmandu küla jätkuks panga all. Lääne poolt Meriküla talu juurde pääsemiseks tuli juba Suurupi kaudu minna. Murastest otse alla teed ei olnud. Omaette Meriküla külana kohalikud inimesed ei käsitlenud.
Evar Saar selgitas, et ajaloos on üpris tavaline, et kui asustus on tihenenud, siis talunimi võib saada külanimeks. Kui ajalooline kokkukuuluvus on Ilmanduga ja ühendus (tee) panga peal asuva Muraste külaga puudub, siis on mõeldav, et pangaalune ühes piirivalvekooliga võiks olla hoopis eraldi küla (või Ilmandu küla osa). Eraldi tuleb aga juhtida Harku vallavalitsuse tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi, ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).
Arutelu käigus pakuti välja erinevaid variante:
1) uue küla moodustamine (Meriküla küla), kuid puuduseks on see et uus küla oleks väga väike;
2) kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga (sisuliselt tähendaks see Ilmandu ja Muraste küla vahelise piiri muutmist ja tähendaks, et maaüksuste ja hoonete aadressis hakataks kasutama Ilmandu küla nime);
3) väikekoha moodustamine (olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, oleks võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt), Sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (näiteks nii: Meriküla väikekoht 1)
Asustusjaotuse muutmise eeltoiminguna tuleb taotlejal ära kuulata ka asjaomasel territooriumiosal elavate alaliste elanike või kinnisasja omanike võimalikud ettepanekud, arvamused ja protestid.
Otsustati: 1) selgitada Harku vallavalitsusele ja avalduse teinud kodanikule asustusjaotuse muutmise, sh kohanime määramise võimalusi; 2) kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, kuid sellele peab järgnema ka vastav liigisõna olenevalt sellest, mis liiki objektile see määratakse.
Seega võib järeldada, et Meriküla on ilmselt vana hajatalu Ilmandu külas ja "küla" nime on saanud oma suuruse järgi. Talupere sai XIX sajandi alguses omale talu järgi nimeks Meriküll, kellele ilmselt selline saksik nimi istus. Meriküla tundub seostuvat laiemalt paigaga, mitte lihtsalt taluga.
Uudo Timmile (ei osalenud koosolekul, saatis seisukoha e-kirjaga) teadaolevalt oli Muraste küla kohal panga all suure Meriküllide suguvõsa maad ning sealse algse talu nimeks Meriküla. Seda talu peeti Ilmandu küla koosseisu kuuluvaks, päris selge pole Ilmandu ja Muraste külade vahelise lahkmejoone kulgemine. Peamine ühendustee Meriküla talu juurde käis Tilgu sadama juurest ja suurem osa Meriküllidest elas Ilmandu külas ning Tilgu sadama lähistel. Seetõttu loeti seda talu ka loogiliselt Ilmandu küla jätkuks panga all. Lääne poolt Meriküla talu juurde pääsemiseks tuli juba Suurupi kaudu minna. Murastest otse alla teed ei olnud. Omaette Meriküla külana kohalikud inimesed ei käsitlenud.
Evar Saar selgitas, et ajaloos on üpris tavaline, et kui asustus on tihenenud, siis talunimi võib saada külanimeks. Kui ajalooline kokkukuuluvus on Ilmanduga ja ühendus (tee) panga peal asuva Muraste külaga puudub, siis on mõeldav, et pangaalune ühes piirivalvekooliga võiks olla hoopis eraldi küla (või Ilmandu küla osa). Eraldi tuleb aga juhtida Harku vallavalitsuse tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi, ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).
Arutelu käigus pakuti välja erinevaid variante:
1) uue küla moodustamine (Meriküla küla), kuid puuduseks on see et uus küla oleks väga väike;
2) kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga (sisuliselt tähendaks see Ilmandu ja Muraste küla vahelise piiri muutmist ja tähendaks, et maaüksuste ja hoonete aadressis hakataks kasutama Ilmandu küla nime);
3) väikekoha moodustamine (olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, oleks võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt), Sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (näiteks nii: Meriküla väikekoht 1)
Asustusjaotuse muutmise eeltoiminguna tuleb taotlejal ära kuulata ka asjaomasel territooriumiosal elavate alaliste elanike või kinnisasja omanike võimalikud ettepanekud, arvamused ja protestid.
Otsustati: 1) selgitada Harku vallavalitsusele ja avalduse teinud kodanikule asustusjaotuse muutmise, sh kohanime määramise võimalusi; 2) kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, kuid sellele peab järgnema ka vastav liigisõna olenevalt sellest, mis liiki objektile see määratakse.
---------
Lisainfoks niipalju, et Merikülli tee on seesama, mis viib Muraste vaateplatvormist Tilgu teeni.
No comments:
Post a Comment