Meriküla jutud

Tilgu sadamast läbi aastate

2011-12-19T23:23:00.002+02:00

Aasta lõpus mõtted koos Tilgu sadamaga. Koos piltide ja veebimaterjalidega.
Fotod tehtud veebruaris 2011

Trikoloorivärvid:

Teised talvepildid SIIN

Kronoloogiline lühikokkuvõtte viimasest 8 aastast:

Sadam sai sadamaregistrisse septembris 2011
Purustavad lained septembris 2011
Sadamast augustis 2011

Tilgu sadama lõke Muinastulede ööl 2011
Tilgu sadama merepäev augustis 2011
Tilgu sadam juunis 2011

Kinnistu sai sadama nime 2010

Tilgu sadam pildis: august 2009
Tilgu sadamast aastal 2009, 2009-2, Galerii 2009
Sadamast juunis 2009
Purjekool juunis 2009
Otemarina esimese hooaja avamine 2009
Lubadused 2009

Tilgu sadamast aastal 2007
Tilgu sadama keskkonnamõjude hinnang 2007
Tilgu sadam aastal 2006
Tilgu sadamast Kipper.ee foorumis alates aastast 2004
Tilgu sadama arengukava aastast 2003

Tilgu sadam Geoportaalis

Lisaks artikkel Harku Valla Teatajast aastal 1998 (ekraanitõmmis HVT-st 12-2011):

Vandaalid Tilgu teel

2011-12-08T11:48:00.001+02:00

7. detsembri õhtul kell 2230 avastasime, et Muraste külas Tilgu tee ja Merikülli tee ristmikul olid liiklusmärgid maha võetud ja need olid risti teele asetatud. Pumpla elektrikilpi on samuti lõhutud.

Märgid asetasime tee äärde, et keegi otsa ei sõidaks ja teatasime konstaablile ja asjaosalistele.

Kui keegi kohalikest nägi kolmapäeva hilisõhtul kedagi liikumas, siis andku teada.

Kui keegi teab noori, kes meie kandis sel ajal kodus ei viibinud, siis on nad tõenäoliselt asjaga seotud. Ilmselt on tuldud vaateplatvormilt alla ja suundutud mere äärde, st lõhkujad võisid olla jala. Julgen väita, et vandaalid on me oma Muraste küla elanikud.

Jälgede juurest leidsin ka veel sigaritoosi, kust ilmselt saab ka sõrmejälgi. Ehk teate kedagi, kes selliseid eksklusiivseid asju tarvitab?

See ei ole esimene kord, kui meie kandis asju lõhutakse. Seekord ehk on piisavalt jälgi, et jõuda vandaalitsejateni.

On mõtteid külaelanikelt, et ehk paneks vaateplatvormi juurde kaamera, sest see koht on päris hull räuskamise, läbustamise ja lõhkumise tallermaa.

Kergliiklustee teemaplaneering avalikul arutelul

2011-09-28T12:11:00.002+03:00

26.09. – 23.10.2011 toimub Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja selle keskonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Teate täistekst

Avalikustatavad materjalid:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu joonis
Teemaplaneeringu KSH aruanne
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 1
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 2
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 3
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 4
Kooskõlastuste koondtabel

Väljavõte KSH aruandest:
Kergliiklustee rajamine võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Mõju tuleb välistada või leevendada tee täpsemal projekteerimisel. Võimalik on, et mõnes asukohas osutub tee rajamine järgmistes etappides raskendatuks ning otsida tuleks alternatiivseid lahendusi (kergliiklustee alternatiivne asukoht või jalakäijate ja jalgsi liiklejate paigutamine olemasolevale teemaale koos liikluskiiruse vähendamisega või muu).
Kergliiklustee rajamiseks peab loa (ehitusloa või muu haldusakti) andja või asutus, kelle otsusest sõltub projekti elluviimine ning kes teeb projekti kohta lubava otsuse, olema veendunud, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut või mis on mõistlikult välistatud.

Juhul, kui oluline keskkonnahäiring Natura 2000 võrgustiku alale ei ole mõistlikult välistatud, algatab otsustaja vajadusel Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamise - Natura hindamise, välja arvatud, kui vastav hindamine on juba läbi viidud vajalikus mahus ning tõendatud, et kavandatav tegevus ei too kaasa keskkonnahäiringuid Natura 2000 võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu alusel ei väljastata kergliiklusteede rajamiseks ehitusluba, sellele peab eelnema täpsem planeerimine/projekteerimine kas omavalitsuse üld- või teemaplaneeringu, detailplaneeringu või teeprojekti käigus.

Olulisemad mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed Natura alade seisukohalt:
1. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladestada väljapool kaitstavaid alasid.
2. Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule soovitame ehitustööd ajastada väljapoole pesitsusperioodi (15. aprill – 15. juuli). Parim tööde läbiviimise aeg (nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt) on 1. november – 20. märts.
3. Kavandatavad teed tuleb ehitada selliselt, et need ei põhjustaks veerežiimi muutusi.

Keskkonnaameti ettepanek:

Palume eemaldada kaardil kergliiklustee tingmärk Muraste looduskaitsealal Tilgu teel. Muraste looduskaitseala valitsejana ei näe Keskkonnaamet kaitse-eeskirjast lähtudes võimalust nimetatud tee rajamiseks isegi 100 meetri laiuses koridoris.

Vastus:

Antud piirkonnas on menetlemisel ka Harku valla üldplaneering, mille Keskkonnaamet on oma 11.01.2011 kirjaga kooskõlastanud märkustega. Nimetatud kirjas väljendate seisukohta, et Muraste looduskaitsealal Tilgu teel piirkonnas tuleb kaaluda, kuivõrd on võimalik erinevate teede rajamine Tilgu teel. Leian, et antud piirkonnas on õigustatud kergliiklejate ohutuse tagamiseks kergliiklustee rajamise vajaduse näitamine. Seda, kas ja millisel viisil on antud piirkonnas kergteed võimalik rajada, selgitatakse uue Harku valla üldplaneeringu rakendamise käigus.

Samal teemal: Meriküla jutud 18.03.11

SKA Murastesse kolimisest ollakse loobumas

2011-09-28T10:43:00.004+03:00

Täna hommikul andis Terevisioonis intervjuu sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Muuhulgas andis ta mõista, et sisekaitseakadeemia Murastesse ehitamine oleks kolmandiku võrra kallim, kui Pirital laiendamine.

Lauri Tabur on pea kümme aastat seda ideed vedanud, et sisekaitseakadeemia koliks Harku valda, aga nüüd on tema arvamus muutunud. Mõistlik. Samuti ei toeta rektor SKA kolimist Ida-Virumaale, kuigi selles intervjuus ta seda otse ei öelnud. Küllap on SKA-s endas suund sellel, et jääda Piritale, loobutakse Murastest, et seda liini vedades mitte sattuda Ida-Virumaale.

Eks me näe, kuidas asjad arenema hakkavad.

Intervjuu vaatamiseks klikka pildil.

Lisa:

Sisekaitseakadeemia võib tulla Vaivarasse või Narva

Koalitsioon kaalub sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale

Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virusse on kahtlane

Narva pakub ennast sisekaitseakadeemia uueks asukohaks

Harku valla uudised Delfis üheskoos

2011-06-01T14:16:00.002+03:00

Mitmed meie valla uudised on koondatud Eestielu veebilehele. Enamuses on seal uudised meie valla teatajast, aga on ka muud.

Vaata lisa: Eestielu.delfi.ee

Vastuseis uue juurdepääsu rajamiseks

2011-06-01T13:04:00.006+03:00

Ilmandu külas on Tilgu tee detailplaneeringu osas tekkinud lisaks veel üks grupp, kes detailplaneeringu vastu on. Kui Tilgu Tee Grupi peamine seisukoht on, et sisekaitseakadeemia laienemist ja kolimist ei tohi lubada enne uue juurdepääsutee rajamist, millest saaks tuule tiibadesse ka Tilgu sadama arendus, siis uus grupp vaidlustab ka uue juurdepääsutee plaane.

Eestvedaja Mati Pungas on saanud analüüsi ja küsimused Eesti Roheliselt liikumiselt. Väga hea, et asjatundjad allpoololevatele asjadele tähelepanu pööravad.

Mati Pungas: Saadan minu poolt koostöös Rohelise Liikumisega koostatud kaks lehte küsimusi ELLE hr. Kaupo Heinma esinemisele ja Keskkonnaameti Harju-Rapla_Järva regiooni juhatajale hr Allan Piik, et olla transee-maantee vastu, mis hävitab Muraste klindi 80 meetri ulatuses!

Kui ehitada uus klindilt laskuv maantee sama asukoha lähedusse, siis sobivaim on maantee klindilt languse osas n.n. ramp-lahendus või siis teine alternatiiv - tunnel-lahendus, milliseid lahendusi on välja pakutud varem.
tel +372 52 93 522
mati.pungas[ätt]tktk.ee

Küsimused:

Meie: 27.05.2011 nr 1/33

Kellele: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Teema: Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest
Eesti Roheline Liikumine tutvus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise (KSH) aruandega ning juhib tähelepanu alljärgnevale:
1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p 10 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Sama seaduse § 41 lg p1 kohaselt peab KSH aruande avalikustamise teade sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga tutvumise aega ja viisi.

Aruande ptk 6 “Alternatiivide valik ja eelhindamine” selgitatakse, et ebareaalsed alternatiivid on välja selgitatud vaatluse all oleva detailplaneeringu eskiisi avalikustamise käigus. KSH aruande avalikustamise teates on väidetud, et detailplaneeringu eskiislahendus on kättesaadav mh ka Harku vallavalitsuse ja ELLE OÜ veebilehtedel.

Rõhutame, et KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS § 40 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud nimetatud veebilehtedel avalikustamise jooksul (27.05.2011 seisuga) võimalik tutvuda kogu strateeglise planeerimisdokumendi sisuga, sh tutvuda aruandes viidatud kaalutlustele ning veenduda, et detailplaneeringu lahenduses on arvestatud KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega.
2. KSH aruandes viidatakse korduvalt, et edasistes etappides täpsustatakse tee ehitusega seotud tehnilised lahendused ning hinnatakse nendega kaasnevaid mõjusid (lk 76, 86).
Detailplaneeringu lähteülesanne (kinnitatud Harku vallavolikogu 06.10.2009 korraldusega nr 1235) näeb ette, et detailplaneering peab lahendama juurdepääsutee maa-ala ja selle elementide kirjeldused ning ligikaudsed laiused, sh ka kõrgusarvud.
Seega võib lähteülesandest järeldada, et detailplaneeringus esitatu näol on tegemist lõpliku (tehnilise) lahendusega. Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 viiakse tee projekteerimise käigus läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), kui seda näeb ette KeHJS, sh KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja. Vastavalt KeHJS § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 13 on KMH koostamine kohustuslik kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, mida tee ehitusega seotud tehniliste lahenduste täpsustamise all silmas on peetud. Ühtlasi oleme seisukohal, et strateeglises planeerimisdokumendis tuleb seada tingimus, et avalikkus kaasatakse ka tee kavandamise järgnevates etappides.

3. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 peab KSH aruanne sisaldama mh ka hinnangut lühiajalise negatiivse mõju kohta keskkonnale (sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele). Aruandes selgitatakse, et müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul (lk 11). Detailplaneeringuga käsitletud alal on tee ehitamisel sisuliselt tegemist ka lubjakivi kaevandamisega.

Oleme seisukohal, et käesoleval kujul esitatud alternatiivide hindamine ei ole korrektne, kuna arvesse tuleb võtta kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid asjaolusid - seega on möödapääsmatu hinnata uue juurdepääsutee ehitamisega kaasnevat müra, vibratsiooni ning muid mõjusid.

4. Aruandest selgub, et uue juurdepääsu tee eeldatavaks keskmiseks liiklusageduseks on 1000 autot ööpäevas. Teeseaduse § 9 lg 2 sätestatu järgi võib järeldada, et kavandatava tee näol on tegemist III klassi maanteega. Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 7-9 on uute teede asukoha planeerimine maakonna- ja/või üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne. Üldisemates planeeringutes (Harju maakonnaplaneering, kehtivas ning koostamisel olevas Harku valla üldplaneeringus) ei ole uusi maanteid vaatluse all olevasse piirkonda kavandatud. Palun esitatud märkustele vastata kirjalikult e-posti aadressile: triinu[ätt]roheline.ee

Lugupidamisega

Triinu Vaab, Eesti Roheline Liikumine

------------
Lisakommentaar:
Minu isiklik seisukoht on, et uut autode juurdepääsu Muraste küla mereäärsele osale on igal juhul vaja, ükskõik, kas sisekaitseakadeemia laieneb või kõige täiega kolib meile või mitte, sest mõne aasta pärast klindi ääres ei pruugi praegust teed enam olla, klint variseb päris jõudsalt. Uus initsiatiivgrupp vähemalt annab märku, et tunneli võimalus oleks ka läbiräägitav. Kui aga kumbagi ei tule, siis perspektiivis on Ilmandu küla osas uus tee võimalik vaid praegusi erakinnistuid hõivates. Ja ükskõik, kuidas uue tee juurdepääs lahendatakse, igal juhul peab kõik olema seaduste järgi.

Aga valla üldplaneeringu kavas peaks uus juurdepääs sees olema. Kui üldplaneering ei ole veel valmis, siis uus tee ilmselt ei ole veel paberil.

Kas uus Tallinna ringtee ots tuleb enne Tilgu teed või peale seda?

2011-05-25T00:43:00.007+03:00

Maanteeamet ehitab lähiaastatel Juuliku-Tabasalu ringteed, mille valmimisel peaks Tallinnast lääne pool liiklus olema hajutatum ja mugavam.

Allpool pilt sellest, et Rannamõisa-Klooga maanteele plaaniti kaks kohta, kuhu suure ringtee ots võiks jõuda. Esimene variant on Rannamõisa kiriku juures oleva kurvi läheduses, teine variant Ilmandu küla suurte põldude vahel.

Praeguseks on valik järgmine:

Vaata suuremalt - PDF

Lisainfo:
Teede tehnokeskus
Maanteeamet.ee
November 2010: Rahva ette toodi Juuliku liiklussõlme tehniline projekt
Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering TEED

Elamurajoon = looduselt okupeeritud ala

2011-05-20T13:37:00.007+03:00

Okupeeritud või muud moodi hõivatud territooriumitel täisehitatud alad nimetatakse meil eesti keeli asundusteks (Palestiinas juudiasundused nt). Meil põldudele rajatud majade alad aga elamurajoonideks (mitte külaks).

Pankranniku elamurajoon, Hindreku elamurajoon, Otsa elamurajoon, Tuulepesa elamurajoon, Metsavahi elamurajoon, Otsa-Mikko... jne.

Aga miks mitte Merirahu asundus, Metsaranna asundus, Männimetsa asundus, Hipodroomi asundus jms?

Looduselt okupeeritud alad ju...

Elamurajoon EKKSis
Asundus EKKSis

Meriküla koopad kannatavad uue veerežiimi all

2011-05-20T10:19:00.006+03:00

Hiljuti kirjutasin selle kevade suurvaringust Tilgu koobaste läheduses. Viimastel aastatel on üha selgem, et mere mõju klindi murenemisel on minimaalne. Klindile on hoopis kahjulikum inimtegevus (pinnasevete mujale juhtimine, raskeveod klindi serval, tihe liiklus, tee remonttööd ja majade rajamine jms).

Tutvudes Rannamõisa MKA kaitsekorralduskavaga, selgus, et klindi kaitse-eesmärke on rikutud.

Koobaste kaitse-eesmärk on siis nö täidetud. Tilgu koobaste-esine on tõesti "korrastatud". Nii, et neid enam (nähtaval) ei olegi.

Loe lisa: Rannamõisa MKA KKK aastani 2017
Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri

2011: Suurvaring koobaste juures, skeem
2010: Tilgu koopad hävinud
2009: Tilgu koopad kadunud

Foto viiekümnendatest:

Hiljutise varingu asukoha skeem

2011-05-12T10:42:00.000+03:00

Koos selgitustega. Klikka pildil, et suuremalt näha. Klikka SIIA, et maaameti kaardilt ümbruskonda näha.

Fotod asukohast (mai 2011)

Varing septembris

Varing kevadel 2010

Murastesse või mitte?

2011-05-12T09:26:00.000+03:00

Olgugi, et detailplaneeringud ja keskkonna mõjude hindamine käib täie hooga, on uus valitsuskoalitsioon kaalumas, et kas sisekaitseakadeemia kolimine Kase tänavalt või siis Ida- Virumaale on mõistlik. Täna arutatakse teemat.

SKA Politsei- ja Piirivalvekolledzh Murastes. Foto tehtud aasta tagasi.

«See analüüs on tegelikult algusjärgus, meil on enam-vähem teada argumendid, plussid ja miinused, mis puudutavad Kase tänava ja Muraste asukoha omavahelist võrdlust. Loomulikult selles kaalumises on oluline rahaliste vahendite osal ehk kui palju see tervikuna maksab. Näiteks on teada, et Muraste asukoha juures me peame arvestama sellega, võrreldes Tallinnas asuva Kase tänavaga, et peab täiendavalt lisaressurssi leidma ka teedevõrgule, mis on jällegi rahalises plaanis võrdlemisi kulukas,» tunnistas siseminister Ken-Marti Vaher.

Lugu tänases Postimehes.

Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast

2011-05-12T01:17:00.000+03:00

Kuna eelmisel sügisel remonditi Tilgu tee ja tõsteti selle pinda 20-30 cm ning "kollase maja" kurvis ehitati kraav nii ümber, et sealt ei voolanud sel kevadel midagi mööda teeäärset kallakut alla, siis otsis Romantiku külaosa poolt voolav vesi uue tee. Kogunes esialgu kurvi ääres olevasse merepoolsesse lohku ja sealt imbus vaikselt pinnasesse. Ja eks oma osa andis ka teeremont ise koos raskeveokitega.

Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.

Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.

See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:

Samas kohas pildistatud mais 2011:

Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:

Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.

Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.

Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.

Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.

Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.

Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010

Uuendatud KSH aruanne on valmis

2011-05-11T01:37:00.004+03:00

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud aruanne.

Muraste_KSH_aruanne_ELLE_200411.pdf

Ülejäänud materjalidega saab tutvuda ELLE OÜ lehel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 11. mai – 01. juuni 2011 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH aruande kohta esitada kuni 01. juunini 2010 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (kaupo@environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 02. juunil 2011 algusega kell 16.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis A-300.

Valitsuskoalitsioon SKA Murastesse kolimisest loobumas

2011-03-26T10:25:00.003+02:00

On kuulda, et keskkonnaametnikud on sisekaitseakadeemia Piritalt Murastesse kolimise vastuseisus edu saavutamas. Valitsuses on siseminister ja keskkonnaminister olnud looduskaitsealasse kolimise teemal eri meelt. Paistab, et kompromiss on tulemas.

Muraste looduskaitseala veebruaris

25. märtsi Postimehes kirjutati järgmist:

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgub koalitsioonileppest.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang selgitas Postimees.ee’le, et sisekaitseakadeemia üleviimine Tallinnast Ida-Virumaale on alles kaalumisel, kuid kui võimalik, siis tuleks muudatus ära teha. «Ida-Virumaal võiks olla õppeasutusi ja riigiasutusi – see tugevdaks Ida-Virumaa profiili oluliselt,» põhjendas Lang asukohavalikut.

Esialgse plaani kohaselt pidi sisekaitseakadeemia üle viidama Harjumaale Harku valda Murastesse, kus praegu asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste Kool. «See ilmselt ei õnnestu keskkonnanõudmiste tõttu, sest keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon ei luba seda ehitust sellises vormis teha, et sinna saaks ka juurdepääsutee,» selgitas Lang.

Seega on kooli uue asukoha otsus vaja niikuinii ümber vaadata. «Kui sisekaitseakadeemiat ei õnnestu Murastesse teha ja uue koha valimiseks läheb, siis Ida-Virumaa oleks meie arvates mõistlik,» lisas Lang.

Millisesse Ida-Virumaa linna või valda sisekaitseakadeemia üleviimine toimuks, ei ole praegu veel arutluse all olnud.
Link uudiseni

Kergliiklustee looduskaitsealas jäi plaanidesse

2011-03-18T09:07:00.004+02:00

Eelmise aasta kevadel sai esitatud vaie Harku valla üldplaneeringule. Muraste ja Ilmandu küla mereäärsed elanikud soovisid, et mere äärde looduskaitsealale ei plaanitaks kergliiklusteed. Harku vald lükkas vaide tagasi ja see läks maavalitsusse arutamiseks.

Kuna maavalituses tegeletakse ka kogu maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringuga, siis sai vaie igaks juhuks ka sinna saadetud. Vaide eesmärgiks oli looduskaitsealasse plaanitav kergliiklustee planeeringutest eos eemaldada, aga see ei õnnestunud.

Küll aga saavutasime niipalju, et Rannamõisa kõrgele klindile kergliiklusteed ei plaanita (väike lõik on jäänud joonistamata) ja kogu planeeringus näidatakse ära ka looduskaitseliselt tundlikud piirkonnad. Muu hulgas tähistati planeeringukaardil ka Muraste looduskaitsealas plaanitav teelõik (kollane ja must siksak). Samuti ei ole see teelõik esimeste prioriteetide hulgas.

Kogu maakonna kaart siin.

Kuna planeeringu alguses ei õnnestunud kergliiklusteed maha võtta, tuleb kogu bürokraatlik protsess (ja sinna kuluv aja- ja ressursikulu) läbi teha ja dokumentidesse talletada, et tõestada kergliiklustee kahjulikkust loodusele. Kohalike inimeste arvamus, kogetu ja soovitatu ei oma bürokraatiasüsteemis ega seadusandluses kaalu (kui just kalleid uuringuid ei ole ette näidata).

----------------
Vastus Harju maavalitsuse arengutalitusest:
Esitasite ettepanekud koostatava Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ kohta. Leiate, et ei ole otstarbekas kavandada kergliiklusteed Muraste küla mereäärsesse piirkonda, kuna sealsed sõiduteed on kitsad ning nende laiendamist ei võimalda ka asjaolu, et need asuvad varisemisohtlikul klindil ning ühtlasi ka Muraste looduskaitsealal. Samuti leiate, et kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, mis ei tule kasuks looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks. Kahjulikuks loodusele peate ka kergliiklustee valgustamisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale.

Pärast Teie ettepanekute arutamist Harku Vallavalitsuse esindajatega oleme seisukohal, et antud perspektiivse kergliiklustee lõigu planeeringust väljajätmine oleks väär, kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkideks on on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine üldisemal tasandil. See tähendab, et fikseeritakse ära kergliikluse perspektiivsed suunad (milliste sihtmärkide vahel oleks vaja ühendust). Lisaks on eesmärgiks ka liiklusohutuse parandamine Harju maakonnas.

Inimeste läbikäimist või viibimist looduskaitsealal ei saa tõkestada, kui tegu pole just keelualaga. Teie näiteks toodud lõkketegemised kaitsealal on reaalsus, mida ei ole kindlasti põhjustanud kergliiklusteedega parandatud juurdepääs (kuna neid seal hetkel ei olegi) vaid nõrk järelevalve. Luues reaalsed seaduslikud võimalused looduskaitseala läbida, tagatakse ka parem kogukondlik kontroll muidu tupikus olevale loodukaitsealale tervislikke eluviise harrastavate ja kohusetundlike kodanike poolt. Lisaks suurendab kavandatav kergliiklustee ka kohalike elanike turvalisust, tagades ohutuma liikumisvõimaluse piirkonna tõmbekeskustesse (näiteks suvel Tilgu randa) ja pakkudes liikumiseks alternatiivi autodele jalgrattaga või jalgsi liikumise näol.

Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maakonnaplaneeringu alusel ei hakata kergliiklusteid välja ehitama. Maakonnaplaneering on suuniseks järgmise taseme planeeringutele, mille koostamise käigus selgitatakse keskkonnanõjude hindamise kaudu erinevaid asjaolusid, millega tuleb arvestada vastava kergliiklustee rajamisel. Nii võib keskkonnamõjude hindamisel selguda, et antud piirkonnas on võimalik kergliiklustee rajamine vaid ilma valgustuseta ja sõidutee osana või ei ole antud kohta üldse võimalik kergliiklusteed rajada. Sellisel juhul arvestatakse vastavaid keskkonnamõjude hindamise tulemusi. Antud asjaolule tähelepanu juhtimiseks lisame kaardil tähistused neile perspektiivsetele kergliiklusteede lõikudele, mille rajamisel tuleb arvestada täiendavate keskkonnakaitseliste piiranduega.

Planeeringumaterjalid enne viimasele kooskõlastamisele saatmist:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu kaart (PDF) (PNG)
Teemaplaneeringu KSH aruanne

Kohalike omavalitsuste poolseid täiendusettepanekuid oodatakse 20. märtsini.

Kas sisekaitseakadeemia Murastes on ORMO?

2010-12-07T02:47:00.006+02:00

Hiljuti koostas Keskkonnaõiguse keskus põhjaliku analüüsi suurobjektide rajamise probleemidest Eestis.

"Keskkonnaõiguse Keskuse juristid on juba alates 2002. aastast puutunud keskkonnaalaste juhtumite käsitlemisel kokku ühe korduva probleemiga – vaidlusaluse keskkonnaloa andmise või planeeringu kehtestamisel selgub, et otsused konkreetse objekti rajamiseks on mõnel kõrgemal tasandil või varasemas etapis juba tehtud, mistõttu ei kaaluta otsuste tegemisel enam strateegilisi või ka asukohaalternatiive, keskkonnamõjude hindamine on pigem tehnilist laadi ning ka avalikkuselt ei oodata seisukohti küsimuses, kas objekti rajada, vaid pigem – kuidas seda teha. Näidetena võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise juhtumi, Jämejala parki vanglate keskhaigla rajamise plaani (nn Jämejala pargi juhtum), Kagu-Eesti regionaalprügila juhtumi (nn Laguja prügila juhtum), arvukalt kaevanduste rajamise juhtumeid jpt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 1 sätestatud ORMO definitsioon:
Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Probleemina toodi nii küsimustiku vastustes, intervjuudes kui ümarlaual välja, et arusaamatuks jääb, mida tähendab mõju ulatumine „suurele territooriumile” – kui suur on suur territoorium ning kes seda otsustab. Ümarlaual viidati ka probleemile, et definitsiooni kohaselt tuleb transpordivoogude, saasteainete hulga jne muutust käsitleda vaid kavandatavas asukohas senisega võrreldes (mitte aga kaugemal). Samuti on ebaselge, mida tähendab „oluline ruumiline mõju” ja milline on selle seos olulise keskkonnamõjuga.
Küsimustiku vastustes ja intervjuudes märgiti ORMOde erisuseks võrreldes muude objektidega, et tegemist on suurema (olulisema, tõsisema, laiema) mõjuga objektidega, keerulisemate objektidega, mis puudutavad suuremat arvu inimesi (tulenevalt objekti suurtest mõjudest on raskendatud sellele asukoha leidmine, millest omakorda tuleneb ka suur avalikkuse huvi)."

Kas ei tule tuttav ette? Meilgi juhtus sisekaitseakadeemiaga nii, et kohalikud said selle Murastesse kolimisest ja laiendamisest alles siis kuulda, kui otsus oli juba kõrgemal tasandil tehtud ja siiani on kõik olnud vaid vormistamise küsimus. Olgugi, et avalikkus on nüüd kaasatud ja omab mingit mõju käimasolevate protsesside suhtes, aga otsust ennast on juba võimatu ümber lükata... Selles kahtlejad on kui ketserid.

Kas Sisekaitseakadeemia Muraste kooli hoone ja selle laiendamine koos teega on olulise ruumilise mõjuga objekt (ORMO)? Arvan, et Muraste küla ja looduskaitseala suhtes küll, on ju tegemist küllaltki väikse, aga tähtsa loodusalaga, kuhu kompleksi laiendamise ja SKA kolledžite kokkukolimise plaane tehes juba eelnevalt looduskaitseala piiridega trikitati. Arvan ka, et nii kooli kui ka tee laiendamine ning ka sealne hilisem tegevus mõjutab ümbrust oluliselt. Juba 2006-2007. aasta laienduse tagajärjed on näha, mis toimub siis, kui toimub laiendus, mis olemasoleva 2-3 korda suuremaks paisutab?

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb suurte ja olulise mõjuga objektide asukoha eel teha valikuid mitmete variantide vahel, otsustades maakonnaplaneeringu tasemel. Praegu koostatava KSH aruande põhjal nii aga ei arvata. Meil on asi otsustatud-lahendatud vaid detailplaneeringu tasandil. Muidugi, sest SKA Muraste kool ei ole ju olulise keskkonna mõjuga objektide nimekirjas.

"Peamiseks ORMO planeerimise erisuseks, võrreldes tavapärase planeerimisega, on kohustus valida ORMO asukoht üldplaneeringuga (alates 1.07.2009 kehtiva PlanS kohaselt vajadusel maakonnaplaneeringuga), võrreldes seejuures mitut erinevat asukohta.
Veel enne, kui asuda regulatsiooni tõhususe sisulise hindamiseni, tuleb märkida, et
asukohavaliku nõuet ei rakendata praktikas eesmärgipäraselt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 11 on toodud välja küll teavitamiskohustused, mida asukoha eelvaliku tegija peab täitma, kuid nende hulgas ei ole nt kohustust anda ettepanekute tegijatele tagasisidet ning eelvaliku käigus sõelale jäänud asukohavalikut ei kehtestata haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada."
...
"Eelvaliku regulatsioon on seetõttu vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Arhusi konventsioon), mille art 6 näeb ette, et avalikkust tuleb kaasata varases etapis, tõhusal viisil, nähes ette mõistlikud tähtajad, ettepanekute esitamise võimaluse ning andes esitatud ettepanekutele ka tagasisidet. Avalikkusel puudub võimalus vaidlustada eelvaliku tulemusi (kuna tegemist ei ole haldusmenetlusega ja selles ei tehta haldusotsustusi), mis on samuti Arhusi konventsioonist (art 9 lg 2) tulenev õigus."

Loe edasi:

Analüüs: Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldus Eestis

Loe lisa:

Artikkel Bioneer.ee-s

Martin Eek: ORMOde planeerimisel ei arvestata suurt pilti

Keskkonnaõiguse keskus

Kuidas otsustati sisekaitseakadeemia Murastesse kolimine?

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Ajalooline mereäärne tee renoveeriti

2010-11-16T00:03:00.003+02:00

Sel sügisel remonditi Ilmandu küla läbiv ja Murastesse suubuv sõidutee, mis kulgeb suurelt osalt mere ääres ja osaliselt ka kõrgel liivakiviklindil. Tegu on sisuliselt vana külavaheteega, mis läbib kõrget metsa ja on kahe looduskaitseala vahetus läheduses. Tilgu tee on ajalooline, ehitatud eelmise sajandi algul, kui rajati Peeter Suure raudbetoonehitised ja kaldakaitserajatised. Tee suubus ka Kivivabriku juurde, kust Eesti ajal lähedalasuvast karjäärist viidi paekivi laevadele ja meritsi üle terve Läänemere. Tilgu tee kaudu pääseb ka Tilgu sadamakohta ja tupiktee lõpus asub praegu Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koos koertekooliga. Mereäärne tee on populaarne nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate jaoks, kellele meeldib looduses liikuda ja jalgrattaga sõita.

Kuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.

Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.

15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.

Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.

Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.

Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.

Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.

Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........

LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.

------------------------------------------

Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.

Loe lisa:

Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet

Kus asub Meriküla
Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud
Kergliiklustee looduskaitsealasse?
Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Augustikoosoleku protokoll

2010-10-10T05:14:00.003+03:00

3. augustil toimunud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll on juba mõnda aega netis saadav olnud.

Olin koosolekul, kus heidaksin ette Muraste kooli saali kohutavat akustikat, ilmselt seepärast on protokollis ka palju vigu, muuhulgas on minu sõnavõtt osaliselt valesti kirja pandud. Aga kui oluline see ikka on...

Mida kommentaariks öelda? Ausaltöelda pettumus. Oleme ju saanud detailplaneeringu käiku muuta meile soodsamas suunas, kui otsustati Ilmandu küla osas teed mitte laiendada ja asuda uue juurdepääsu teostamise suunas, aga augustikoosolekul selgus, et ka uue juurdepääsutee asja suhtes on palju vastuseisjaid. Sealjuures ei pööratud tähelepanu üldse Muraste looduskaitsealale ja sisekaitseakadeemia laienemise ja kolimise teemale, mis on kogu detailplaneeringu ankruks.

Ausaltöelda tekkis vaidlevaid pooli kuulates tunne, et ma Tilgu tee Gruppi enam esindada ei soovi. Eesmärgid on peaaegu saavutatud - projektis on uus juurdepääsutee ja samas ka praeguse remondi käigus saab ka ülejäänud tee uue katte... Ega rohkemat polegi vaja. See, kuidas uus juurdepääs lahendatakse ja ehitatakse, jäägu spetsialistide arutada ja otsustada.

Protokolliga saad tutvuda siin.

Üks null ülearu?

2010-10-10T03:33:00.003+03:00

Tilgu tee ääres on üks kinnistu müügis. Hinnaks 7 kuue nulliga.

Veendu ise:

Kas hinnatõus kahe aastaga 133% on võimalik?

2010-09-21T13:45:00.008+03:00

Huvi pärast tegin pangast väljavõtte, kui palju tasusin prügi äraveo eest neli aastat tagasi. Võrdlesin praegusega ja vahe praegu tasutava summaga on suur.

Adelan Prügiveod alustas 2006. kevadel, esimese arve olen maksnud aprilli eest. Siis tellisin 240-liitrise konteineri tühjendamist 2x nädalas. Hind käibemaksuga oli 106.20 krooni.

Üheksa kuud hiljem, 03.01.2007 olen maksnud kahe konteineri tühjendamise eest 120 krooni kuus.
09.04.2008 on kuumakse mul läinud soodsamaks, aga ilmselt seetõttu, et hakati pakkuma rohelise kilekoti teenust ja seega hakkasin tavaprügikonteinerit tellima kord kuus. Siis maksin kuus 60.- (2 korra vedu oli siis endine - 120 krooni, kilekott tasuta).

Oktoobris 2008 on mul arvele lisandunud 10 krooni pluss selle käibemaks ja kuuarve on 71.80 - ilmselt sellest hetkest muutus kord kuus äraveetav roheline kilekott tasuliseks. Seega kuus kahe konteineri äravedu + roheline kilekott maksis üle 130 krooni.

Suvel 2010 rohelise kilekoti teenus kümne krooni asemel siis 40 krooni+käibemaks kuus. Seega kui ma endiselt tellinuks 240 liitrist konteinerit 2x kuus + roheline kilekott, siis maksaksin umbes 168 krooni.

Kokkuvõtlikult aastatel 2006-2010 on äraveo hind prügi sama hulga juures tõusnud 106-lt kroonilt u 168-le kroonile.
Prügi hulk on ju sisuliselt sama, aga üldine hinnatõus sama prügi hulga juures umbes 60% ja kui võtta viimase kahe aasta tõusu, on üldine tõusuprotsent üle saja. Sealhulgas rohelise kilekoti hinnatõus nullist neljakümneni on sadades protsentides (juba 10-lt kroonilt 40-le on tõusu protsendiks 400).

Ei ütleks, et kliendina oleks teenusega rahul, lisaks erinevad sekeldused äravedudel ja rohelise kilekoti ja tavakonteineri äraveo erinevad kuupäevad.

Kuna sorteerin prügi hoolikalt ja kompostihunnik saab pidevalt lisa, siis tavakonteiner on mul tihti pooltühi. Tihti põhjaliku sorteerimise tulemusena kogun peaaegu KAKS kilekotitäit pakendeid ja seega peaks ju prügi äravedu põhimõtteliselt odavnema. Aga maksan igas kuus kahe rohelise kilekoti eest 80 krooni + käibemaks. Imelik muidugi, sest kilekoti korjeauto käib ju kuus korra, mitte kaks. Lisaks tavaprügi hind ja seega mu viimane arve - konteiner pluss kaks rohelist kilekotti - oli 141.00 krooni. Minu otsesed kulud on kahe aastaga kasvanud 133% (kuuarve aastal 2008 kuuskümmend krooni, nüüd 140). Loodushoidlik rohelisus on mul sinisilmsuse eest kalliks maksma läinud. Miks mul üldse peaks motivatsiooni olema prügi sorteerida? Olen seega loll, kes selle asemel, et kogu prügi segamini ühte konteinerisse suruda, (ja maksta selle eest vaid 60 krooni kuus) sorteerib prügi ja maksab sellele peale veel 80 krooni (ja konteiner veel pooltühi). Milleks?

Hiiliv hinnatõus vaatamata sellele, et konteinerite äravedu 2 x vähendasin ja panustasin enam prügi sorteerimisse. Kuna ettevõttel vallaga lepingu järgi on hinnatõus samas ajavahemikus olnud vaid mõned kroonid kuus, on asi JOKK. Klient aga ägab.

Kevadel küsisin selgitust, et kuidas on võimalik see, et prügiveo hind kliendi jaoks tõuseb vaatamata ettevõtte vallaga sõlmitud lepingus fikseeritud hinnale? Valla selgitus rohelise kilekoti hinna tõusule selle aasta maikuus on järgnev:

Adelan Prügiveod OÜ poolt pakutav teenus "roheline kilekott" on kodumajapidamises tekkivate pakendite kogumiseks mõeldud teenus. Pakendite kogumist ja taaskasutamist reguleerib pakendiseadus. Pakendijäätmete kogumine ei ole korraldatud jäätmeveo osa. Harku vallavalitsuse 26. mai 2005 määrusega "Harku valla jäätmehoolduseeskiri" § 18 kohaselt ei hõlma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid pakendijäätmeid. Majapidamisel peab olema prügiveoleping aga seda olmejäätmete osas. Rohelise kilekoti teenust võiks ka võtta mõnelt teiselt sellist teenust pakkuvalt firmalt, kuna aga Adelan Prügiveod OÜ tegeleb hetkel veel korraldatud jäätmeveoga vallas on nende firmal lihtsam korjata kokku ka rohelised kilekotid.

Pakendite sorteerimine ei ole kohustuslik ja see on iga inimese vaba tahe. Rohelise kilekoti teenust pakutakse, et teha mugavamaks inimestele sorteeritud pakendite üleandmine. Paljudes piirkondades peavad inimesed ise oma pakendid viima näiteks pakendikonteinerisse. Harku vallas on võimalik oma pakendeid veel lisaks viia Tabasalu jäätmejaama ning valla territooriumil olevatesse pakendikonteineritesse.

Vallal ei ole õigust Adelaniga vaielda rohelise kilekoti maksumuse osas.

Endiselt jätkub kohtuasi pea poolteist aastat tagasi korraldatud hanke vaidlustamisel. Konkursi võitis teine ettevõte madalama hinnaga, aga Adelan Prügiveod vaidlustasid asja ja vallaga kokkuleppel jätkavad nad seni kuni kohtuvaidlus on lõppenud.

Klindilt varises suur puu

2010-09-20T23:25:00.009+03:00

Mõned päevad tagasi varises Manna kinnistu servalt suur mänd.

Foto 17.09.2010

Ja kõrvale foto oktoobrist 2009, mänd veel kasvab:

Klindil on ka muid märke, et see aasta on selle jaoks olnud ränk.

Märtsis 2009 ei ole näha ülemisel pildil olevat pragu:

Pildistamise ajal sadas vihma ja paistis päike

Loe lisa:
Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Tilgu teel remont juba käib

2010-09-20T23:15:00.002+03:00

Ametlikult alustati 6. septembril, tegelikult asuti tee kallale nädal hiljem. Meestel rutt taga, sest 15. oktoobriks peavad tööd olema lõpetatud. Seni on kohalike jaoks kõik kulgenud suuremate ebamugavusteta. Informeeritakse lähipäevade töödest ja truupide vahetus toimub ajal, mil liiklus hõredam. Tehakse pikki päevi, ka laupäeviti võetakse päevast viimast. Truupide vahetus peaks lõppema 21. septembril, puude langetamine 24-25. septembriks.

Naabrimees ehitas paadi

2010-09-20T23:06:00.003+03:00

Vineerist ehitas, oma kätega. 60-hobujõuline mootor taga ja üle 20 sõlme kiirust saab kätte. Pildid tehtud Meriküla lautris septembris 2010.

Koolibuss jätkab taas

2010-08-18T16:17:00.002+03:00

Info Sisekaitseakadeemiast:

Taas sõidab Tallinna ja Muraste kooli vahet buss, allpool ka sõidugraafik.

Liinil oleval bussil on varasema "piirivalvekolledž" asemel uus marsruuti näitav kiri:

MURASTE

ATKO ettevõtte dispetšeri number (soovitan igaks juhuks telefoni mällu sisestada) on 516 1490

(töötab 24 tundi ehk ööpäevaringselt).

Klikka pildil:

Prügikohustusest vabastatakse vaid need kinnistud, kus ei elata

2010-08-13T08:34:00.003+03:00

19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses.

Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine.

Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse; erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida.

Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.

Tekst Keskkonnaõiguse keskuse veebilehelt. Tehtud muudatuse tulemusena peaks metsa alla veetav prügi vähenema hakkama.

Tilgu tee remont algab augustis

2010-08-02T12:32:00.003+03:00

Kiri maanteeametist, saadetud 16. juulil:

Maantee remonditöödel raiutakse metsa ja võsa, kaevatakse kraave, vahetatakse teetruupe, ehitatakse uus killustikalus, sellele mustkate, mis pinnatakse.

Tööde tegemiseks on välja kuulutatud riigihange, pakkumiste avamine on 4.08.2010 a.

Hankelepingu kavandatav algus on august 2010 ja ehitusperiood 3 kuud; tähtajaks (15. 11.2010) peavad olema lõpetatud kõik ehitus-remonditööd.

Kuna tegu on tupikteega, siis liiklust sulgeda ei saa ning tööd tehakse liikluse all, kasutades reguleerijaid või foore. Täpse liikluskorralduse skeemi teeb töövõtja. Tee mulle jääb sama laiaks, aga katte (asfaldiosa) teeme veidi laiemaks. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Tänud Margele info eest.

KSH aruanne valmis

2010-07-19T02:46:00.006+03:00

Kaua läks aga asja sai.

Infot saab ELLE OÜ kodulehelt. Zip-failides on palju infot, on ka huvitavaid kirju, mida ei ole siiani laiemalt levitatud (nt Keskkonnaameti seisukoht 14.12.2009) ja vastus sellele. Samuti on huvitavad maaomanike kirjad.

Varsti peaks ka laiemalt välja kuulutatama. Valla leheski ei ole veel üles pandud (19.07.10).

KSH aruandes rõhutatakse sellele, et paljuski raskendas tööd Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava puudumine. See alles algatati, loe valla kodulehest.

Oluline on, et KSH aruande järgi ei soovitata midagi rajada rannaalasse ja klindi vahetusse lähedusse. Samuti peetakse oluliseks eelnevalt ära teha Natura hindamine.

Olulised numbrid on ka 100 ja 1000. Esimene märgib 2009. aasta liikluskoormust ööpäevas, teine number on uue tee projekti järgi planeeritav liikluskoormus ööpäevas. Õppekompleksi kasutajateks on arvestatud orienteeruvalt 1000 tudengit ja 259
õppejõudu. Paneb mõtlema.

Mõned väljavõtted KSH aruandest.

18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks
raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida
detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja
piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas
planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele
teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina
ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid
pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas.
Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures
äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda
asukohavalikut.
Teise raskusena tuleb märkida Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava
puudumist ning suures osas puuduvaid inventuuriandmeid. Kaitsekorralduskava
koostamise korraldab Keskkonnaamet. Kuna KSH metoodika näeb ette
olemasolevate andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti
kavandatava tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud
kavandatavast tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse
eesmärkide saavutamisele.
Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis
planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset
informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest
tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja
anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on
selgunud.

19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavalitsuse 19. veebruari
2008.a. korraldusega nr 259. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning
kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I
2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura
2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala..

Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused,
et kolida siiani Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia ümber praeguse
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt
tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete,
spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja
tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud
kahte arengualternatiivi:

Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning
kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas
muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud
looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid.

Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus,
kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning
rekonstrueeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee.
Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt
negatiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb
eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad).
Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele
keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste
varale.
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt
lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju).
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laiendamisel
eemaldatavate puude maha võtmine. kaasnev maastiku muutus, liigvee
ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja
raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke,
veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra
ning energiatarve.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi
Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest
väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada
tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes
olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue
teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab
koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara
säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks.
Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat.

Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei
ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi
ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse põhimõttelisel
ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse esitatud soovitusi
ning tee rekonstrueerimisel ei muudeta olemasolevat veerežiimi.

Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu,
detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala
valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend
otsuse tegemisel ent mitte ainus.

Bussiliinil suvevaheaeg

2010-06-22T15:22:00.001+03:00

Valla koolilaste ja piirivalvekooli jaoks kasutatav bussiliin Tallinn-Meriküla-Tallinn lõpetas selleks hooajaks oma sõidud. Taas on oodata bussiliiklust augustikuus, kui kool järgmisel õppeaastal tööd alustab.

Rohelise kilekoti teenuse hind tõuseb 400%

2010-05-14T10:08:00.004+03:00

Meilikasti tuli kiri, et alates 1. juunist tõuseb Rohelise kilekoti teenuse hind seniselt (10 krooni) 40 kroonini. Lisaks muudetakse rohelise kilekoti äraveopäeva, kuu viimase neljapäeva asemel viiakse kott minema kuu neljanda nädala teisipäeval (konteineri äraveoaeg jääb samaks).

Adelan prügiveod klienditeenindus vastas mu järelepärimistele, et rohelise kilekoti teenus on vabatahtlik ja sellest on võimalik loobuda. Ka ei selgitata, mis täpselt kallimaks on läinud, kas äravedu või prügi ladestus. Vald ei ole mu järelpärimisele veel vastanud.

Olen nõus rohelise kilekoti teenuse jätkamisega, kuna pean prügi sorteerimist vajalikuks.

Kuigi see annab rahakotis tunda. Sorteerime prügi nii hoolikalt, et kuu lõpus on meil kaks kilekotti pakendeid täis ja konteiner ise on pooltühi.

Selles suhtes kilekotiteenuse hinnatõus 80-kroonini on kui karistus hoolika sorteerimise eest. Huvitav selles mõttes, et rohelise kilekoti algne idee oli ju selle tasuta äravedu, et soodustada prügi sorteerimist. Nüüd tekib küsimus, miks ma üldse sorteerin prügi, kui kilekotis oleva prügi maht on samas hinnaklassis, mis mu konteineris. Nüüd maksan prügi äraveo eest kokku umbes 150 krooni. Lisaks Tabasalu jäätmejaama regulaarne külastus, kuhu annan ära ohtlikud jäätmed (põhiliselt patareid, pirnid).

Kummaline ka selles olukorras, et lähiajal prügipõletusega energia tootmise alustamisel prognoositakse prügi kui tooraine nõudluse kasvu. Ja veel see, et sorteeritud prügi peaks olema ju tooraineks tööstustele, kes seda ostavad. Võrdluseks nt. Nõmme linnaosa, kus sarnane teenus on tasuta, lisaks rohelisele kilekotile on kollane, kuhu pannakse klaas. Ja prügi äravedu ei toimu erinevatel päevadel.

Mul küsimus, et kuhu ikkagi läheb sorteeritud prügi? Kahju, et meie prügiettevõtte algusaegade kliendisõbralikkus on kadumas. Midagi pole öelda, prügiga toimetamine on ettevõtete jaoks lihtsalt äri, mitte looduse hoidmise missioon.

Adelan prügiveoga pidanuks vallal leping lõppema eelmise aasta kevadel, uue konkursi vaidlustamise järel ollakse kohtus, mille tulemustest pole siiani midagi kuulda.

Rohelise kilekoti teenusest

Prügiinfo valla kodulehel

Viimases Harku Valla Teatajas ei olnud prügiveoteenuse muutumisest sõnagi

Prügiveo hindade võrdlus teiste valdadega.

Vaateplatvormi ümbrus sai taas korda

2010-05-01T18:20:00.010+03:00

Eelmised kolm aastat toimus vaateplatvormi ümbruse koristus aprilli viimasel nädalavahetusel (vt reportaaži eelmisest aastast), sel aastal toimus siis 1. mail koos üle-eestilise talguga. Päev läks hästi, koos lastega oli kohal 20 osalejat nii Merikülast kui ka panga pealt elamurajoonist. Harku vald toetas üritust, rahastades konteineri renti.

Konteiner sai ääreni täis. Üldiselt oli platvormi ümbruses prügi vähem kui varasematel aastatel (masu ja paksu lumega talve mõju?). Seetõttu sai koristatud varasemast suurem ala, Muraste reoveejaama ümbrus ja Tilgu teest kilomeetrine lõik sai läbi käidud. Leidsime ka prügi, mis oli metsa all vedelenud aastaid. No igasugust sai leitud, fantaasiagi ei jõua nii kaugele, mida ümbruses leidus. Mikrolaineahi, ostukäru ja purunenud arvutikuvar olid markantseimad, samuti oli platvormi juures rehve põletatud...

Mõned viperused. Konteiner ei jõudnud kohale enne töö lõppu ja saime oodates korraliku vihma kaela. Lõpuks tuli teade, et konteinerveok on Tilgu teel kraavis ja ei saa omal jõul välja. Abi pakkusid Tilgu sadama koristustööde tegijad, kel oli traktor kohapeal, aga auto saadi välja ühe veokipuksiiri abil. Meele tegi mustaks ka see, et kui konteinerit käisin paar tundi hiljem üle vaatamas, siis oli juba üks paberrätikunutsakas maas vedelemas. Platvormil viibis mitu inimest, küllap nendest keegi loopis alla. Imelik, sest nendele pidi paistma triiki täis konteiner...

Peale tööd sai tehtud supiga pealelõuna, naabrid said omavahel tuttavamaks ja päev kuulutati kordaläinuks.

Pildid:

Suurejooneline korrastustöö toimus ka Tilgu sadamas, Muraste küla metsas, Tabasalu looduspargis ja Suurupi ülemise tuletorni juures.

Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab Lauri Tabur

2010-04-30T20:01:00.004+03:00

Lauri Tabur on meie kohaliku detailplaneeringuga tihedalt seotud. Alates kümnendi algusest osalenud sisekaitseakadeemia kolimise korraldamises, ka kui eestvedaja ja hingega asja juures olnud. 2006. aastast alates koordineerinud akadeemia organiseerimist Murastesse.

Kes käinud Tilgu tee ja Muraste kooli detailplaneeringut tutvustavatel koosolekutel, on kindlasti teda kohanud. Kaitsmas ja selgitamas siseministeeriumi visioone.

Kas Lauri Taburi juhtimise ajal järgmise viie aasta sees kolib sisekaitseakadeemia lõpuks Piritalt minema ja Murastesse? Saame näha.

ERR 30.04.2010

Meenutuseks:
Siseministeeriumi pressiteade 180
Kas sisekaitseakadeemia kolimise otsus üldse on olemas?
Sisekaitseakadeemia katse kolida "Kalevi julgeolekulinnakusse" ja loobumine
Lauri Tabur on ka MTÜ Naabrivalve juhatuse liige ja veab tulevikuveebi.

Jõudu Laurile ta uues töökohas, kindlasti kohtume veel.

Tilgu tee puud jalus

2010-04-29T23:57:00.004+03:00

Eile veeti Romantiku tee ühele krundile moodulmaja sektsioone ja tegemist oli ülegabariidilise veoga. Teele lähedalpaiknevate puude tõttu tuli eskortijatel ka palju puuoksi eemaldada, hiljem olid teede ääred maasvedelevaid männioksi täis.

Tilgu tee on niivõrd kitsas, et treiler, millelt moodulid maha tõsteti, pidi kogu tee suurele maanteele tagasi sõitma tagurdades, pea kaks kilomeetrit. Lihtsalt mitte kusagil ei olnud kohta, kus pikka autorongi ringi pöörata.

Aga tee kitsas ka väiksematele liiklusvahenditele. Eelmisel laupäeval näiteks sõitis üks auto teelt välja ja üks puu jäi ette.

28. aprillist Merikülas naabrivalvesektor

2010-04-29T23:16:00.004+03:00

Eile, 28. aprillil, sai Harku vallamajas alla kirjutatud leping, millega loodi Meriküla naabrivalvesektor. Kohal oli esindaja MTÜ-st Eesti naabrivalve, politseist ja valda esindas vallavanem. Arutasime kandiga seotud muresid ja eeliseid. Lõpuks sain iga pere jaoks paki trükistega - kasulikku lugemist tunniks ajaks. Sain ka naabrivalvepiirkonnas teavitavad infosildid ja kleepekad.

Harku vallas on nüüd 21 naabrivalvesektorit. Meriküla sektorisse kuulub kuusteist kodu. Juba nädala on külapiirkonna turvalisuse küsimuses suheldud nii Muraste kooli kui ka maanteeametiga. Huvi koostöö vastu on vastastikune.

Harku valla sektorite nimekiri
Mis on naabrivalve?
Soodustused naabrivalvajatele
Tunnusta naabrit
Uuringud naabrivalve sektori mõjust

Tilgu tee remonditakse juba sel aastal

2010-04-27T23:15:00.004+03:00

Naabrid nagu head naabrivalvurid ikka, panid tähele, et Tilgu teel viimasel ajal liigub palju inimesi, kes maantee hooldajate tunnustega autodega ringi liiguvad.

Pöördusin maanteeameti poole ja sain teada, et tõepoolest tehti teel põhjalik ülevaatus ja plaanis on kõrvalmaanteede registris oleva tee seisukord viia teeseadusele vastavaks. Juuni lõpuks loodetakse kokku saada tee remondi projekt ja selle järel tellitakse tööd. Plaanitakse remontida-uuendada teekatet, puhastada kraave, vahetada truubid ja võtta teeäärseid puid maha.

Valmistame ette tee remondi projekti, mis valmib juuni lõpuks ja seejärel tellime projektikohased tööd. Eesmärk on muuta tee riigimaantee tunnustele vastavaks ja talvel ka tavatehnikaga hooldatavaks. Looduskaitseala ulatuses saame küll ainult teekatte remontida (uuendada), mujal lisaks ka puude ja võsaraie teemaa ulatuses, kraavide puhastamine, truupide vahetus. Koostatakse uus liikluskorraldus.

Hea uudis, on märgata, et teega tegeletakse. Sel kevadel vaatamata rängale talvele, on teekatte aukudele üsna kiiresti jaole saadud, ei ole varasemaga sarnast pikka aega, mil löökaugud muutusid niivõrd sügavaks, et isegi jala ei olnud võimalik mööda saada. Aasta algul küll jäädi lumekoristusega jänni, aga iga nädalaga muutus olukord paremaks vaatamata sellele, et tee on lumekoristuse jaoks suht keeruline.

Praegu hoitakse teel silma peal ja ka remont plaanis.

Esitasin mõned ettepanekud liikluskorralduse osas. Palusin ka meid kursis hoida ja kinnitati, et tee teemal võtame projekti tegemise käigus ühendust.

Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet

Kus asub Meriküla

Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Lumesulamisveed vintsutasid ka Tilgu teed

2010-04-27T22:58:00.002+03:00

Kõigest kolm nädalat tagasi, kui lumi ülikiiresti sulas, oli vett nii palju, et Tilgu tee kraavid ja truubid ei suutnud kõike vastu võtta. Osalt voolas vesi lihtsalt risti üle tee ja suurem kahju jäi tulemata, aga Tilgu sadamaala lähedal kallaku juures on vesi teinud "tööd" üsna korralikult. Tee servas olev liivaseljandik on tugevalt lagunenud, (maapinda kattev taimestik varises alla), liiv uhtus kraavi täis ja jagus seda Tilgu teelegi ja teisele poole. Ühe truubi juures "hammustas" vesi suure tüki.

Ka on tohutu lume tõttu pimesi lumetõrje tagajärjeks see, et mõned truubi ääretõkked, aiad ja teebarjääri postid on lõhutud.

Vaate veel teisigi fotosid: Kevad 2010

Rannamõisa pangalt varises alla suur tükk pinnast

2010-04-27T22:19:00.005+03:00

Lume sulamise aegu tungis pinnasevesi Tilgu teel mitmest kohast üle, mere poole. Tee Ilmandu küla osas imbus vesi Kaasiku ja Manna kinnistutele, mille tagajärjel klindist vajus alla kokku majasuurune pinnasetükk.

Varingu põhjustas kunagi rajatud teetruupide ja drenaažide ummistumine ja kõrvalteede rajamine, mis tehti truupideta. Tilgu tee ja Rannamõisa klint jäeti hooletusse, aga Rannamõisa maastikukaitseala valdaja ei ole selleks midagi ette võtnud, et looduskaitse all oleva klindi varisemine oleks minimaalne.

Vaata ülejäänud pilte siin: Picasa Web Album

Täna kirjutas ka ajaleht Postimees sellest, kuidas klint peale ränka talve laguneb:

Kõva torm, vihmad, mõned külmad – kõik see võib lähikümnendi jooksul saada saatuslikuks nii pankranniku serva ääres looklevale Tilgu teele kui ka serva äärde ehitatud majadele.
Loe edasi: Postimees.ee 27.04.2010

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Talvest vaid mälestus

2010-04-27T21:58:00.002+03:00

Talve nagu poleks olnudki...

Ideaalne koht parkimiseks?

2010-04-21T12:26:00.004+03:00

Ühel nädalavahetusel koju jõudes jäi üks auto ette, kus ei olnud kedagi sees ega lähiümbruses näha.

Sai kojamehe vahele pandud kokkumurtud paber järgneva tekstiga:

Päev varem sai loodud Meriküla naabrivalvesektor.

HVT: Tilgu koopad hävinud

2010-04-16T12:45:00.004+03:00

Harku valla teataja viimase numbri esilehel järgnev lugu.

Meriküla jutud kirjutas sellest pea aasta tagasi: Koopad kadunud.

Erinevatel kaartidel on Tilgu koobaste asukohad erinevad. Valla üldplaneeringu kaardil ja maa-ameti kaardirakendusel kohad ei kattu. Ju siis kadusid kahevahele?

Jääronijad Rannamõisas

2010-04-07T12:23:00.002+03:00

Vaata galeriid siit: Livehouse klubi fotod.

Muraste külas vaid üks naabrivalvesektor

2010-04-06T11:59:00.004+03:00

Meie Suurupi-Rannamõisa kandis vaid seitse naabrivalvesektorit, nendestki enamus Suurupi külas. Tuleb vist omakandi mõttetalgu kokku kutsuda, et samuti moodustada sektor. Viimasel ajal on lähiümbruses vargused üha sagenenud.

Harku vallas loodi esimene naabrivalve sektor 2004. aasta aprillis. Vallas tegutseb 20 naabrivalve sektorit.

Harku valla sektorid loetletud SIIN.

Loe lisa: naabrivalve.ee
Vargustesari meie kandis!

Rannamõisa pankrannik Tudivillu saates

2010-04-05T15:23:00.006+03:00

Lastesaate Tudivillu tuleb õue 10. osa esimeses lõigus külastatakse Tilgu sadamakoha juures asuvat Rannamõisa pankrannikut. Tuuli ja Tudivillu jalutavad mere ääres paepangal ja saavad teada, et kõrge pankrannik on tekkinud meresetetest. Paekividest võib leida ka miljoneid aastaid vanu kivistisi, mis jutustavad teadlastele, milline oli meie loodus miljoneid aastaid tagasi. Saates jutustab geoloog Tõnis Saadre.

Kaadrid on imelised. Vaata saadet SIIT.

"Tudivillu tuleb õue" on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud looduse- ja keskkonnateemaline lastesaade Kanal 2-s. Eetris alates 6. märtsist igal L ja P hommikul. Saate tootja AA Visioon Stuudio.

Linnud saabuvad ja trügivad

2010-04-05T12:13:00.005+03:00

Kuidagi õnnestus sel tihasel läbi plastklaasi söögimajja pääseda, aga kuidas, see on müstika...

Linde on meil palju, lausa hulgi. Igat värvi ja ka haruldasi esitleb end. Meie kohale truu kuldnokk, kes meid eriti ei karda ja elab meil juba mitmendat suveperioodi, on tagasi. Samuti on meie räästa linavästrik tagasi. Koristavad ja õiendavad.

Vargustesari meie kandis!

2010-04-03T11:47:00.007+03:00

Alar Romantikust annab teada järgnevat:

Anname teada sissemurdmiste-varguste sarjast, peamiselt suvilates. Sees on käidud nii Romantiku suvilates (eile sai politsei siia vähemalt kolm kutset) kui ka politsei sõnul teistes lähiümbruse suvilapiirkondades. Politseid tasub vargustest teavitada ja kohale kutsuda, kuna nii koguneb loodetavasti rohkem tõendusmaterjali.

Suure Reede pealelõunal nägin samuti Ilmandu külas palju politseinikke, ilmselt varguste ohvriks langenud majadega tegelemas.

Veel infot:
Katre: Mul ühel öösel poole 1 paiku koer haukus kahtlaselt ja oli kuulda ka külakoeri haukumas. Läksin siis vaatama, mis toimub, mingi mees kõndis kaigas käes mööda teed. Et jälgige ka koeri kui nad hauguvad öösel.

Kaur: Vargad käisid nendes suvilates, mis on kohe peale lepiku vahelt välja tulemist, kus tekib vaba vaade mere poole, enne Romantiku teed. Sees oli käidud 5-s või 6-s suvilas. Ära oli viidud erinevaid asju, näiteks ka põrandalt kamina esine plekk . See on toimunud viimase 2-e nädala jooksul. Edasi Romantiku teel olevatesse suvilatesse pole tuldud.

Toomas: Vargad on käinud jah, meil ka. Siiani kaitsesid meid naabri koerad, aga neid pole enam. Kutsusime eile politsei, tegi oma toimetused ära. Seekord metallivargad, viidi ära vaskplaadid kaminate eest põrandalt ja kaminasuu ümbert, viidi ka paar vask-küünlajalga ja tuhatoos, samuti kellapommid. Muidu oli ka ringi sobratud. Teavitasime ka teisi naabreid, kellel olid ka uksed lahti murtud – Maurer, Aimar, Soonik, Mändma.

Üldiselt näib, et just nendesse majadesse on tungitud, kus inimesi alaliselt ei ela. Meriküla suhtes halb ajastus, sest sisekaitseakadeemia otsustas just, et külas asuv tõkkepuu eemaldatakse. See hoiab mingil määral mobiilsed-autodega vargad eemale, kuigi vargusi on meil sellele vaatamata olnud (2007. aasta suvel varastati ühest konteinerist hulk ehitustööriistu). Eesti tööpuudus hakkab turvalisust mõjutama.

Peab vist NAABRIVALVESEKTORit looma hakkama.

Loe lisa: Merikülas käisid vargad oktoobris

Paar vastust KSH programmi kirjadele

2010-04-03T01:57:00.004+03:00

ELLE OÜ esindaja saatis vastuse meie detsembrikuu kirjale (TT Grupi ettepanekud KSH programmile) järgnevalt:

Dokument 1 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - M. Vaik
Lühidalt kokkuvõte vastustest:

1. ettepanekule vastati, et KSH programm ei ole sama, mis uuring või inventuur ja KSH programmi tegijad ei vii uuringuid läbi. Ka puuduvat selleks vajadus ja programmi uuringute osas ei täiendata. Samas olevat piisavalt andmeid varasemate inventuuride põhjal.

2. ettepanekule vastati, et jah, liigniiskete alade kuivendamist planeeritakse kooli alal, aga mitte ülejäänud DP alal ja KSH seoses kuivendamisega tehakse seega vaid kooli alal.

3. Keskkonnaameti info kohaselt pole lähiajal plaanis Muraste LKA kaitsekorralduskava looma hakata ja seega KSH programmi ei saa sellega ühildada.

4. Nahkhiirtega seonduvat käsitletakse KSH aruandes, uuringute kohta otseselt mitte midagi.

5. Programmi täiendatakse vastavalt ettepanekule.

6. Võimalusel kontrollitakse ettepanekus sisalduvat infot, kuigi see ei olnud täpne.

7. DP ala ja mõjuala piiride mittekattumine ei muuda KSH sisu.

Ülejäänud on pisimärkuste vastused.

Ilmandu küla ettepanekutele vastati järgnevalt:

Dokument 2 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - K. Kaasik
Vastati, et ettepanekuid arvestatakse.

Romantiku elanike kirja vastus ei ole Meriküla juttude toimetajani veel jõudnud, samuti ei ole saadetud tagasisidet detailplaneeringu muutmise ettepanekutele.

KSH aruanne ei ole veel avalikustatud, kuigi KSH programmi järgi pidanuks see toimuma märtsis. Ootame infot valla kodulehel. Kuigi kardan, et enne koosolekut jääb tutvumisaeg väga lühikeseks. KSH aruande avaliku arutelu kuupäeva ja kohta ei ole veel teada.

--------------

Valla üldplaneeringu arutelud on toimunud, Tilgu tee osas, mis puudutas kergliiklustee mitteehitamise ettepanekut, ei jõutud kokkuleppele.

Tuletan siinkohal meelde, et valla üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusi ning esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta kujundatud vallavolikogu seisukohti tutvustav avalik arutelu peetakse 8. aprillil 2010 algusega kl 16.30 Tabasalu ühisgümnaasiumi saalis asukohaga Kooli 1, Tabasalu alevik. Allikas HVT nr 5 lk 2

Juriidiliselt on kaitseala territooriumiga kõik korras.

2010-04-03T01:07:00.002+03:00

Muraste looduskaitseala piirid on määratud nii, et terve talupojamõistus ka kõvema nuputamise korral ei ole võimeline aru saama, mille alusel nõnda on tehtud. Minu kodu juures olev mereäärne ala lisati Natura 2000 kaitstavate territooriumide eelvalikualade hulka, aga lõpptulemus erineb kaitse alla võetud ala algsest variandist oluliselt. Ilmse eesmärgiga mitte nullida sealset era- ja riigi kinnisvaraarendust.

Pikka aega mõtlesin, et see ala on Eestis ainuke “hambuline”, mitmest tükist koosnev ja auklik kaitseala, aga siis sain teada, et läheduses asuva Rannamõisa maastikukaitseala piire on ala valdajal lähiajal samuti plaanis muuta vastavalt sellele, kuidas kinnisvaraarendus on kaitsealasse “sisse sõitnud” (sh silutakse ametnike kunagisi möödavaatamisi). Selle info taustal võtsin ette ka Saaremaa kaitsealade kaardid, kaitse-eeskirjad, kaitsealadega seotud artiklid ja tulemus on enam kui lihtsalt huvitav.

Loe edasi tänasest OMA SAARest.
Loe ka: Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?
Rannamõisa MKA piiri muudetakse praegu.

Merikülast aerofotod 2009

2010-03-16T15:08:00.005+02:00

Maa-ameti kaardirakendusel on info, et foto on tehtud 3. mail 2009.
Võrdluseks eelmised fotod: 2007 ja 2008.

Lisaks veel foto Tilgu sadamaala lähiümbrusest, otsaga Ilmandu külla, sealkandiski muudatused tulemas.

Tilgu tee on 11414

2010-03-16T14:15:00.007+02:00

Nüüd teab ka maanteeamet, et Tilgu tee on nende haldusalas. Selle nädala esmaspäeval puistati teele soola ja kallakutele killustikku maanteest kuni Tilgu sadamakohani (pildil punane lõik). Reede hommikuse rohke lumesaju järel jäädi tee puhastamisega küll hiljaks, kooli enda vana Volvo-veok tegi sahaga töö enne ära. Pühapäeval käis ka teehöövel.

Maa-ameti kaardirakendusel on ka tee lõpuks riigiteeks jõudnud, numbriks 11414.

Loe lisa:

Kus asub Meriküla

Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Keskkonnaministri seisukoht Murastesse kolimise kohta

Rohelisusega ei tasu liiale minna

2010-03-15T10:52:00.005+02:00

Erik Puura Tartu Ülikoolist kirjutab oma blogis:

Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest. Martini eesmärgiks on taunida väljaütlemisi, mis ei põhine teaduslikel uuringutel ning antud juhul on skeptik.ee teravik suunatud konkreetselt nn vitsameeste vastu. Tegelikult on kogupilt loomulikult palju laiem.

Autor kirjutab muuhulgas ka tuuleparkide vastase liikumise silmakirjalikkusest.

Kahjuks on see tõsi, et vahel tuuakse keskkonnakaitsealaseid argumente selleks esile, et muid eesmärke täita. Üsna palju on neid, kes soovivad ettevõtlike inimeste tegemisi torpedeerida ainult seepärast, et kõik jääks endiseks, loodust tuuakse oma tahtmiste ja soovide kilbiks. Eks ole meilgi siin kodukandis üht-teist kõrva taha panna.

Loe kogu lugu looduskaitsega ülepingutamisest Erik Puura Keskkonnaabi blogist: Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus.

Loe lisa:
Keskkonnaministri arvamus, Bioneer. ee - Mis toimub Nabalas?

10. detsembri koosoleku protokoll ja skeemid

2010-03-10T11:38:00.004+02:00

ELLE OÜ-st sain KSH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli: Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustamise avaliku arutelu protokol. KLIKKA.

Peatselt asutakse ka kõikidele kirjadele vastama. Üks kiri mulle juba saabus, mis puudutas KSH programmis osapoolte tabeli täiendamist. Teiste ettepanekute hulgas lisati huvitatud osapooleks ka TT Grupp, sest lähikülade seltsid ei tegele teemaga (ja Ilmandu külal seltsi veel ei ole).

Kohus taunib ehituskeeluvööndisse ehitatut

2010-03-08T23:25:00.005+02:00

EPL 08.09.2010 - Kohus: Sedini kuur pole seaduslik

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuuluvad tervikuna tühistamisele kaks Kõue valla 2006. aasta augustist pärit korraldust. Esimene neist kehtestas detailplaneeringu Sedini firmale Grove Invest OÜ kuuluva Tori kinnistu hoonestamiseks ning muu hulgas ka paadikuuri ja tiigi rajamise Kiruvere järve äärsesse 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse. Samuti tuleb vallal tühistada paadikuuri ehitus- ja kasutusluba.

Niiet kui meie vallas on detailplaneering, mille järgi on plaanis ehitada maja ehituskeeluvööndisse, on seda võimalik kohtu abil tühistada. Looduskaitseseadus: Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Ometi on Harku vallas koht, kus detailplaneeringuga on lubatud uue hoone ehitamine ehituskeeluvööndisse ja peale selle veel kaitse all olevale Rannamõisa pangale. Mida vald saab teha, kui keskkonnaamet on oma loa andnud?

Pilt Harku valla üldplaneeringu kitsenduste kaardilt, lisasin seletused:

Tuhala Nõiakaevule appi

2010-03-08T10:31:00.003+02:00

Tuhala Looduskeskuse eestvõttel algas allkirjade kogumine Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks.
Materjalidega saab tutvuda ja üleskutse allkirjastada aadressil:
http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com/

Seni on kõik keskkonnamõju hindamised lõppenud kas Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti poolt väljastatud kaevandamisloaga. Nabala maardlas on praegu käsil 3 keskkonnamõju hindamist. Püüame siin jõuda pretsedendini!

Aita hoida Eestimaa loodust!

Salme Väljataga Nabalast
56688-345

Kes otsustas sisekaitseakadeemia kolimise Murastesse?

2010-03-02T15:48:00.011+02:00

Olen nii riigikantseleid kui ka siseministeeriumi tülitanud teabenõuetega küsimuses, et mille alusel otsustati sisekaitseakadeemia erinevate kolledžite ühtekolimine Murastesse (sh Kase tänava õppekorpus Pirital).

Keegi ei oska vastata, peale selle erinevad asutused annavad erinevat infot, kes on otsustanud. Kuid selgub, et otsust ei olegi. Üllatav selles mõttes, et kolimine, juurdeehitused, kinnistutega tehingud ja kõik muu puudutab sadu miljoneid kroone ja juba on algatatud ka detailplaneering ja keskkonnamõjude hinnang piirivalvekooli kompleksi laiendamiseks ning uue juurdepääsutee rajamiseks.

Kas tõesti liigutatakse suuri rahasummasid ja tehakse strateegilisi otsuseid mõne ametniku suvaotsuse järgi?

Lugege ise (teksti tumedamaks esiletõstmised on mu enda tehtud):

Esiteks vastused riigikantseleist

27.11.2009 09-05725

Esitasite Riigikantseleile teabenõude soovides tutvuda Vabariigi Valitsuse nõupidamise protokolli ja otsusega seoses Sisekaitseakadeemia kolimisega.

Vabriigi Valitsuse nõupidamiste kokkuvõtted on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks "Avaliku teabe seaduse" § 35 lg 2 p 3 alusel.
Antud nõupidamise juurdepääsupiirangu algus oli 09. november 2007, piirangu lõpp 08. november 2012.

Samuti anname teada, et kuigi kõnealust teemat arutati valitsuse nõupidamisel, siis otsust ei tehtud. Lisateabe saamiseks soovitame Teil pöörduda Siseministeeriumi poole.

Infosüsteemide ja asjaajamise osakond
Riigikantselei vastus 30.11.2009: LINK dokumendini

Meie nr 7-5.9/10-00277

Tänan Teid kirja eest, milles soovisite selgitusi Sisekaitseakadeemia kolimist käsitlevate otsuste kohta.

Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil (Vabariigi Valitsuse seadus § 16 lg 1). Sisekaitseakadeemia kolimise küsimust ei ole valitsuse istungitel käsitletud.

Valitsuskabineti nõupidamised on valitsusliikmete töönõupidamised, mille eesmärgiks on valitsuse istungite ettevalmistamine ja muude valitsuse pädevuses olevate oluliste küsimuste arutamine. Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehituse küsimust arutati valitsuskabineti 8. novembri 2007. a nõupidamisel.

Kõigile valitsuskabineti nõupidamiste kokkuvõtetele kehtib täies ulatuses juurdepääsupiirang 5 aastat (alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3). 8. novembri 2007. a nõupidamise kokkuvõttele kehtestatud juurdepääsupiirang kehtib 8. novembrini 2012. a. Seetõttu ei ole meil kahjuks võimalik väljavõtet selle nõupidamise kokkuvõttest Teile saata.

Austusega
Riigikantselei istungiosakond
Riigikantselei vastus 08.02.2010: LINK dokumendini

Ja vastus siseministeeriumist:

Vastuseks Teie küsimusele teatame, et Vabariigi Valitsuse kabineti 08.11.2007 otsusega „Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehitusest“ kiitis Vabariigi Valitsus heaks „siseministri ettepaneku rajada Sisekaitseakadeemia uus hoonetekompleks hoonestusõiguse seadmisega Riigi Kinnisvara AS kasuks Harju maakonda Muraste külla“.
Nimetatud dokumendile on seatud avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p. 3 alusel juurdepääsupiirang 09.11.2007 kuni 08.11.2012.a.

Õigus-ja haldusosakonna varahaldus
Siseministeeriumi vastus 12.02.2010: LINK dokumendini

Siinkohal täienduseks ka SKA Murastesse kolimise arutelu eelnõudokument novembrist 2007: LINK

Ühesõnaga valitsuskabineti nõupidamisel oli arutlusel, aga valitsuse istungile küsimus ei ole jõudnud ja seega valitsuse tasandil ei ole otsustatud. Siseministeerium arvab, et piisab nõupidamisel arutatust. Puudub ka siseministri enda otsus. Sel ajal oli siseministriks Jüri Pihl, Murastesse kolimiseks sondeeris pinda Pihli eellane Kalle Laanet.

Mille alusel algatati uus detailplaneering Muraste külas?

Meenub segadus ja häma Pärnu maanteele kolimise otsuse ümber (aastal 2006: link ajaleheartiklini ja teine ning artikkel loobumisest), paistab, et sellest ei ole õpitud.

Kas pean pöörduma andmekaitseinspektsiooni dokumentide väljanõudmiseks, et tõde selguks?

Harku vallal selle aasta eelarve valmis

2010-03-02T13:23:00.006+02:00

Vallavolikogu võttis neljapäeval, 25. veebruaril vastu Harku valla 2010. aasta eelarve tulude mahuga 186,6 milj krooni. Uudis Harku valla veebilehelt.

2010. aasta vallaeelarve tulude maht on kavandatud kokku 186 651 300 krooni. Eelarvetulude suurendamiseks erilisi võimalusi ei ole. Küll on aga kavandatud eelarvesse koolieelses munitsipaalasutuses käiva ja huvikoolis õppiva lapse vanema osa määrade tõstmine ja sidumine miinimumpalgaga alates 1. maist 2010. a. Nende määrade tõstmine toimub järk-järgult ja 1.jaanuariks 2011.a. tõuseb 15%-ni Eesti Vabariigis kehtivast miinimumpalgast.

(praegu on 250 krooni, 1. maist on 10% kehtivast miinimumpalgast - 435 krooni, aga maksimummäärani 20% ei tõsteta).

Sirvisin veidi, et leida meie kandiga seotud asju.

Alustatakse Muraste hariduskompleksi detailplaneeringuga.

Jätkatakse Tilgu sadama DP-ga. 2010. aastal on kavas teostada Tilgu sadama elektriliitumise projekt. 1/3 summast on tasutud ja ülejäänud summa arvestatud 2010. a eelarvesse. Praegu on Tilgu sadama territoorium ajutisel elektritoitel.
Alustatakse kultuurikeskuse rajamisega Rannamõisa pargi alale.

Rannamõisa-Ilmandu kanalisatsioonitrassi rajamist on kolm korda püütud algatada alates aastast 2007, sel aastal püütakse alustada KIK-i rahade toel (kui Strantumi taotlust rahastatakse). Jätkatakse Harku valla ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti. Meriküla reoveepuhasti laiendamisest pole sõnagi (eelmise aasta eelarves oli, aga töö jäi tegemata). Samuti ei ole sõnagi Meriküla majapidamiste ühendamisest reoveesüsteemi trassiga, mis küla läbib (taotlus selleks on tehtud 3-4 aastat tagasi).

Muraste külas on plaanis Nõlvaku ja Kivi tee laiendus.
Suurupi külas on plaanis Aruheina tee tolmuvabaks muutmine. Mitmed meie kandi külade tänavad saavad uue või renoveeritud valgustuse.

Ühistranspordi ühenduste parandamine tööplaanis, Harjumaa ühistranspordisüsteemi tsoonipiletite juurutamine samuti.

Alates 2009. aasta sügisest käivitati bussiliin koostöös Politsei- ja piirivalvekolledziga Tallinn–Tilgu–Meriküla, milleks eelarves on kavandatud 150000 krooni (buss liigub sellel liinil 2 korda päevas). Üsna suur summa, arvestades, et kogu valla transpordikorralduse jaoks on ette nähtud 730 200 krooni ja kahe teise hommikuse õpilasliini jaoks on kokku ette nähtud 266 tuhat krooni (õpilasliinide doteerimiseks on plaanitud 3096000 krooni, 266 000 krooni eest tellitakse hommikusi bussiliine õpilastele Tallinna linnalt marsruutidel Vääna-jõesuu–Tallinn ja Tabasalu–Tallinn). Proportsioonid on pisut paigast ära, kolledžibussi eest küsitakse liiga kõrget hinda. Seda enam, et lapsed saavad kahest päevasõidust kasutada vaid tagasitulekut, sest hommikul seda bussi kasutades jääksid nad kooli hiljaks. Ja buss sõidab sisekaitseakadeemiasse niigi, olenemata valla toetusest. Sisuliselt küsitakse Tabasalus peatumise eest 150 tuhat... Kuigi Tabasalus peatub see buss ka nagunii, sest mõned töötajad elavad seal...

Ja palju muud nii kultuuri, hariduse kui ka sotsiaalhoolde alal. Tabasalus samuti mitmeid infrastruktuuriprojekte plaanis, aga sellest allpool olevates linkides. Vaba aja, spordi ja kultuuri eelarvereas ma ei näe külaseltside nimekirjas Muraste külaseltsi (Suurupi selts on saanud 6000 krooni, Vääna-Jõesuu oma 3000, Alasniidu selts 10000, Vääna külakoda 300 tuhat krooni, Kumna kultuuriait 405,4 tuhat krooni). Ju siis ei küsitud toetust? Eelarves ei paista summasid Tilgu sadama jahtklubi noortetegevuse toetuseks, ju saavad ise hakkama või on see lastelaagrite rea all.

Rannamõisa kalmistu siseteede rajamiseks on ette nähtud 100 tuhat krooni. Koerte jalutusväljaku rajamiseks 88 tuhat krooni.

Harku valla 2010. aasta eelarve, leheküljel 13 seletuskiri
2010. aasta tegevuskava

Müügimaks on meil juba aastaid, Tallinnas alles kehtestati suure vastukisa saatel.

Panin ka tähele, et meil on Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu suurus (st vallaeelarve tuluna) vaid 40 000 krooni. Huvitav, miks nii väike? Teised vallad saavad selle tasuga miljoneid, aga meil on ju üks Harjumaa suurimaid kaevandusi.

Täiendus 31. märtsil: Eksisin, suur peakivikarjäär asub paraku Saue vallas ja Harku vallas on vaid üks pisike turbaraba.

Tilgu tee lumeprobleemi sekkus PV staap?

2010-02-25T16:13:00.002+02:00

Tilgu tee on tänavuse lumerohkusega raskes olukorras. Lund ei ole kuhugi lükata või kui ongi, siis on vallid nii suured, et lumekoristusmasinad ei jõua lükata.

23. veebruaril, päev enne vabariigi aastapäeva, käis Tilgu teest üle mitu koristusmasinat. Hommikul kella 10 ajal lükkas Tilgu tee Ilmandu küla osas teehöövel vallid tee äärest eemale. Päeva jooksul käis kogu teest üle kolm erinevat traktorit. Kui õhtul koju sõitsin, olin meeldivalt üllatunud, et peale viimast tuisku on teepind niivõrd hästi lumest puhastatud. Ei mäletagi sellist aega, mil tee oli lumepudrust nii puhas (sügisel?). Mõnedes kohtades oli ka teed üritatud laiemaks saada (kuigi Tilgu sadamakoha juures on seis endiselt kriitiline).

Mis sellise aktsiooni tingis? Arvatakse, et tänu vabariigi aastapäeva paraadile, kuhu piirivalvekooli kadetid läksid. Püüti eos vältida busside teelejäämist (busse oli mitu). Ja arvan, et tee lumekoristuse seekordsel korraldamisel oli kellegi muu käsi mängus, kui ainult maanteeameti.

Täna hommikul õnnestus mul aga kahe suure auto vahele jääda. Seljataga piirivalvekooli buss, vastu sõitis prügiauto oma iganeljapäevasel tiirul. Võimlemist oli palju, et prügiauto ja buss teineteisest mööda saaksid.

Nii me elame siin. Hea uudis on see, et lumest puudus ei ole.

Täna volikogus arutlusel üldplaneering

2010-02-25T15:58:00.003+02:00

Täna 25. veebruaril on Harku valla volikogu istung, kus arutlusel ka valla üldplaneering. Kahjuks sain sellest liiga hilja teada, kuna volikogu materjalid pandi veebi alles täna hommikul.

Täna volikogus käsitletavad materjalid:

Päevakorrapunkt 14 - üldplaneeringust.

28. septembrist 2009 kuni 25. oktoobrini 2009 toimus Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek. Selle aja jooksul esitati üldplaneeringule 100 vastuväidete ja ettepanekutega avaldust.

Harku Vallavalitsus vaatas laekunud ettepanekud ja vastuväited läbi ning andis neile oma seisukohad. Vastavalt kujundatud seisukohtadele saatis Harku Vallavalitsus planeeringu vaidlustajatele vastuskirjad, mis on kättesaadavad vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas ja veebiaadressil http://karupoeg.planet.ee/YP_vastuskirjad/.

Arutatakse ka kohatasude tõstmist, mis puudutab nii lasteaedu, huvikoole kui muid pere eelarveid kärpivaid asju. Meie hoolime - see oli IRL-i valimisloosung, niipalju hoolitakse, et ei tõsteta vähemalt maksimumini võimalikust.
Harku valla volikogu materjalid

2. märtsi täiendus: Volikogu materjalid on veebist koristatud, jäi vaid päevakord.

Leia kümme erinevust

2010-02-23T15:12:00.003+02:00

23. veebruaril Kalamajas

Foto: Karli Saul, Postimees

5. jaanuaril Merikülas

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla

2010-02-16T22:49:00.002+02:00

Klint laguneb vaikselt. Laguneks kiireminigi, kui külm tagasi ei hoiaks. Kevadel hakkab juhtuma.

Vaata teisigi fotosid.

Meriküla kitsed näitasid end

2010-02-16T22:05:00.002+02:00

Vahel on neid ennegi nähtud, aga nii julgelt ei ole nad varem keset küla jalutama tulnud. Aianurka tegime neile söökla, vanad õunad ja muu puu- ja juurvili läheb kõik nendele. Hommikuks plats puhas.

Eesti Roheline Liikumine avas internetis aktiivsele kodanikule mõeldud abimehe

2010-02-15T15:00:00.004+02:00

See on Osalusaabits.

Selles antakse nõu juhtumiteks, kus näiteks pool parki läheb arenduse alla või kui naabrusesse plaanitakse uut prügilat. Kohvi ja küpsistega seminari asemel tehakse juhise esitlus internetis ja kolm päeva järjest - ettekanded on vaadatavad videopildis ning tekkinud küsimustele vastatakse telefoni teel.

Aadressil www.eko.org.ee/osalusaabits asuva Osalusaabitsa üks osa - osalusjuhend - räägib sellest, kuidas otsuste tegemisel kaasa rääkida, et hiljem poleks põhjust tagajärgede üle kurtmiseks. Lisaks juhendile on loodud andmebaas hetkel 70 juhtumiga üle Eesti, milles Eesti Roheline Liikumine on ettepanekute ja aeg-ajalt ka vastuväidetega sekkunud tehaste, kaevanduste, kinnisvaraarenduste jms loomisesse.

Selgitus Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatuste kohta

2010-02-15T14:10:00.004+02:00

Kirjutasin 25. detsembril, et ei saa aru dokumentides sisalduvatest kuupäevadest.

Eddi Tomband saatis järgneva selgituse:

1.02 kehtima hakanud Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uues redaktsioonis ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Muutused on redaktsioonilised ja seotud RMK struktuuri muutumisega. Sisulist muudatust, mille kohta oli ka muudatuste avalikustamine 11. maini, ei ole veel tehtud.

Seega Rannamõisa maastikukaitseala piire ei ole veel muudetud ja ma eksisin, kui kirjutasin, et dokumentidega trikitatakse. Kuigi olin selle teemaga seoses tihedas kirjavahetuses keskkonnaametnikega, kordagi ei mainitud seda, et uusi piire pole veel kinnitatud.

Vabandan omapoolse eksitamise pärast.

Tilgu sadamakoht saab aadressinime

2010-02-15T12:15:00.002+02:00

Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Ilmandu külas Tilgu sadama kinnistul ja selle ning Tilgu-Kalda V kinnistuga külgneval akvatooriumil asuva sadama ametlikuks nimeks Tilgu sadam. Eelnõuga saab tutvuda alljärgnevalt ja Harku vallamajas.
Eelnõu

Harku vald võitis kohtus ruumilise planeerimise küsimuses

2010-02-11T10:23:00.003+02:00

Järgnev tekst on Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt.

Riigikohus: KOV võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks.

Riigikohus on teinud 27. jaanuaril 2010.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-79-09, milles lahendas Olga Skvortsova kaebust Harku vallavolikogu otsustele, millega volikogu keeldus algatamast detailplaneeringut Suurupi külas asuval kinnistul. Tegemist on kinnistuga, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, see on kaetud metsaga ning asus kohtuvaidluse algushetkel (2008.a.) täies ulatuses hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas ning vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku alal. Kaebaja soovis kinnistu jagamist kruntideks ning ehitusõiguse määramist elamute rajamiseks.

Harku vallavolikogu keeldus detailplaneeringu algatamisest, kuna leidis, et valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu piirkonnas, kus hoonestuse rajamist ei ole ette nähtud ning üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Volikogu leidis, et metsade säilitamine on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.

Riigikohus leidis, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õiguspärane. Planeeringu algatamisest keeldumise võimaluse näeb ette planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 ning kuna seaduses ei ole keeldumise konkreetseid aluseid kehtestatud, peab KOV sellistel juhtudel langetama kaalutlusotsuse. Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muuhulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Kuna kehtivates planeeringutes ei olnud maa-alal ette nähtud kinnisvaraarendust, vaid tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ja rohevõrgustiku toimimise, väljendavad need avalikku huvi - samas ei ole asjas tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.

Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-79-09

Meriküla lumeuudised

2010-02-09T22:31:00.004+02:00

Kuigi lund ei ole rohkem kui nädala väga palju juurde sadanud, on seda ikkagi palju. Tilgu tee on mõnes kohas siiani vallide tõttu väga kitsas ja üle 30 km/h ei ole sel neljakilomeetrisel lõigul mõistlik sõita. Täna juhtus Tilgu sadamaala ristmiku juures liiklusõnnetus, kus autod ilmselt suure kiiruse juures üksteisest mööda ei mahtunud.

Allpool 5. jaanuaril tehtud foto sellest, kuidas piirivalvekolledži hommikune buss jäi keset Meriküla teetõusu lumevalli kinni. Ja see ei olnud ainuke kord, kui selles kohas buss end üles ei vedanud.

Lumesekelduste tõttu on Merikülas isegi liiklusummikut näha olnud.

Logistiliselt väga keeruline koht, et siia sisekaitseakadeemia koliks.

SKA kolimine paremate aegade ootuses?

2010-02-09T10:33:00.004+02:00

Toon siinkohal väljavõtte Siseminister Marko Pomerantsi kõnest, mille ta esitas SKA-s jooksva õppeaasta algul.

Siseminister Marko Pomerantsi kõne 1. septembril 2009. Sisekaitseakadeemia avaaktusel:
/---/
Tänaseks olen ministrina kinnitanud ka ühendameti tippjuhid, kes on oma ala professionaalid.
Ühendamet peab hakkama reaalselt toimima 2. jaanuaril 2010. Kindlasti leiavad tulevikus paljud teist tee just sinna ametisse.
Tean, et Sisekaitseakadeemia uue kaasaegse õpilinnaku ideed on lubanud edasi viia viimased 3 siseministrit. Aga nagu tavale kohane, siis oleks ka minul kohane praeguse ministrina sellel märksõnal peatuda.
Ka täna Teie ees olev vaatepilt Sisekaitseakadeemia hoonetest ei ole kõige meeldivam. Ära on tehtud hädapärased rekonstrueerimistööd, et saaks toimuda õppetöö.
Need hooned siin on ehitatud 1970ndate aastate keskpaigast lõunamaist päritolu punasest kärgtellisest, mille eluiga siin üritatakse kunstlikult pikendada.
Siseministeeriumi nägemust mööda võiks Sisekaitseakadeemia kaasaegne õpilinnak paikneda Muraste õppekompleksi juures kaunis Harku vallas. 2007. a jõudis lõpule Schengen Facility rahadest (3 järjestikust projekti, kokku ca 61 miljonit krooni Euroopa Liidu raha) tehtud Sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksi laiendamine. Raha puudusel jäi välja ehitamata ca 30% planeeringus ettenähtud mahust, mis oleks võimaldanud suure osa Kase 61 kompleksist Murastesse kolida.
Aga ministrina võin kinnitada, et me pole kaasaaegse õpilinnaku ideed maha matnud. Kui riigis ajad paremaks lähevad, siis tuleme kindlasti tõsisemalt õpilinnaku idee juurde tagasi.
/---/

Kogu kõne siseministeeriumi kodulehel.

Kommentaariks vaid niipalju, et siseminister ei ole lähiajaloo suhtes täpne. Minuteada Schengeni rahasid taodeldi siis, kui eksisteeris veel piirivalvekool ja ühinemine Sisekaitseakadeemiaga oli heal juhul vaid plaanides. Ja minuteada ei olnud siis mingit juttu 30% ehitusmahu lisamisest, piirivalvekool laiendati kogu raha eest.

Politsei- ja piirivalvekolledž töötavad tänasest koos

2010-02-01T16:15:00.003+02:00

Sisekaitseakadeemias tegutseb tänasest seni eraldi tegutsenud politseikolledži ja piirivalvekolledži asemel üks ühine politsei- ja piirivalvekolledž.

Uue kolledži juhiks nimetas siseminister senise politseikolledži direktori politseikolonel Aivar Toompere.

Postimees 01.02.2010

Prügi viib endiselt Adelan

2010-01-27T22:56:00.007+02:00

Täna sai prügikast taas värava juurde viidud, homme viib auto minema nii prügikastis oleva kui ka rohelise kilekoti. Loodan vaid, et näljas rebased pakendite kilekotti puruks ei tõmba.

Septembris käis valla veebilehelt läbi teade, et uuest aastast on Harku vallas uus prügi äraveo teenuse pakkuja.

Vallavalitsus kinnitas 8. septembri istungil Harku valla jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi edukaimaks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise.

Konkursi tulemusena saab AS Veolia Keskkonnateenused ainuõiguse ja kohustuse vedada füüsiliste ja juriidiliste isikute olmejäätmeid Harku valla haldusterritooriumil.

Konkursile esitasid pakkumised veel AS Ragn-Sells ja OÜ Adelan Prügiveod. Jäätmeveo ainuõigus antakse kolmeks aastaks.

2006. aastal valitud vedajaga jäätmeveo leping sai nagu 2009. aastal otsa. Lepingut pikendati märtsis.

30.märtsil 2009.a. leppisid Harku Vallavalitsus ja Adelan Prügiveod OÜ kokku korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu pikendamisest alates 1. aprillist 2009 kuni päevani, mil “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas” korras valitud uus vedaja on suuteline jäätmevedu alustama.

Kuid Adelan Prügiveod viib uue aasta saabudes endiselt prügi minema. Hange järgmise perioodi teenuse pakkumiseks vaidlustati ja tean vaid niipalju, et asi on kohtus. Niikaua kui kohtuveskid jahvatavad, on meil endine prügivedaja.

Olen Adelaniga rahul, loodan, et nad saavad jätkata.

Prügiveost Harku valla kliendile.

Meriküla lumelõksus

2010-01-02T21:42:00.020+02:00

3. jaanuar 2010, kell 1900. Tee lükati lahti. Möödus 60 tundi eelmisest lahtiajamisest. Lõpp hea kõik hea. Ehk homsest hakkab iga päev sahk käima.

2. jaanuar 2010: Tilgu tee Meriküla inimesed ei pääse normaalselt autodega kodust välja ja koju tagasi, kuna tee on tükk aega järjest lumest lahti lükkamata. Seda põhjusel, et aastavahetusega vahetus ka lumetõrjeettevõte, mille masinad ei ole siinkandis veel tööle hakanud.

Sain teada, et kinnitamata andmetel eelmise ettevõttega lõppes teehoolduse leping 2009. aasta lõppemisel ja uue firmaga algab leping alles 4. jaanuaril.

Ja seda olukorras, kus Merikülla on maha sadanud viimase 50 aasta suurim kogus lund. Kogu Harjumaal inimesed kaevavad tunde teid lumest puhtaks oma majast tänava või sõiduteeni, aga mujal vähemalt korra päevas käib lumesahk külast läbi. Meil ei pääse inimesed normaalselt tööle ega koju tagasi. Olgugi, et pühadeaeg ja nädalavahetus, on meil mitmeid inimesi, kel vahetustega töö ja see nädalavahetus ametipostil.

Kõige huvitavam on see, et Tilgu tee lõpus on Sisekaitseakadeemia Piirivalvekollež. Ja kui helistatati maanteeametisse, siis vastati, et Tilgu tee on 1. seisunditaseme riigitee ja kohustus see lumest puhastada on alles 36 tunni jooksul.

Pilt Maanteeamet.ee

Aga lepingutevahe on neli päeva...

Nüüd on paslik sellele mõelda, et kas ikka tasub kogu sisekaitseakadeemiat Merikülla kolida, kui selle juurdepääs on nii haavatav? Teatavasti mõned aastad tagasi uhtus suurvesi Tilgu tee ühe truubi koos teetammiga minema, mis katkestas liikluse paariks päevaks. Ja puude murdumise ja päästetööde tõttu on tee samuti tunde suletud olnud.

2009. aasta alguses kuulus tee veel siseministeeriumile (MJ 15.08.2009: Tilgu tee ei kuulu enam siseministeeriumile), nüüd majandusministeeriumile, kelle jaoks vist riigikaitseliselt olulised objektid ei erine teistest kuigivõrd.

Minu andmetel aastal 2009 hooldas Harku valla riigimaanteid AS Aspi. Ei ole veel infot, kes hooldab Tilgu teed aastal 2010. AS Aspil vahetus 2009. aastal nimi: Nordecon Infra AS. Kui on tegemist sama ettevõttega, mis uue nimega ja lepingud ringi tehtud, siis ei mõista neljapäevast vahet. Kui erinevad ettevõtted, siis neljapäevase vahega vist loodeti raha kokku hoida.

Harku valla veebilehel ei leia infot, kes meil riigiteid hooldavad. Teeregistris riigiteede nimekirjast puudub veel Tilgu tee ja ka maa-ameti kaardirakendusse pole see veel riigiteena märgitud.

Kabinetivaikuses koostatud paber loeb, mitte reaalne olukord. Paljukiidetud e-Eestis on selle teega seotud info pool aastat vana. Juriidiliselt on kõik korras, aga inimesed on hädas.

Loe lisa:
Tilgu tee
Kes hooldab vallateid?
SMR Teed pankrotis
Merikülla viib vaid üks sõidutee
Kus asub Meriküla?
Sisekaitseakadeemia kolib Merikülla

Jätkame Uuel Aastal!

2010-01-01T15:03:00.002+02:00

Jüri-Ott Salm:
Kodukoha looduse pärast muretsetakse üha enam

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhi Jüri-Ott Salmi hinnangul võib tunnetada Eesti inimeste muret oma kodukoha looduse hoidmisel.

„See, et kaasa mõeldakse ja üritatakse hoida säilinud loodusväärtusi, on positiivne ja loodetavasti toimub see järjest enam argumenteeritult ning organiseeritult,” rääkis Salm.

„Samas on kahetsusväärne ükskõiksus, millega nii ettevõtjad kui ka riigi esindajad loodusväärtuste hoidmisse suhtuvad,” jätkas ta.

„Nord Streami gaasitrassi kavandamine ja puudulik keskkonnamõjude hindamise protsess, metsanduse arengukava koostamisel selle peamise koostaja poolne püüd eirata looduskaitselisi andmestikke ja kogutud teadmisi ja surve iga hinna eest rajada kaevandusi,” tõi ta mõned näited kodanikuaktiivsuse tõusu kohta.

Samuti on Salmi sõnul üha enam kasvanud inimeste arv, kes soovivad looduskaitselisse tegevusse panustada.

„Talgutel osalenute ja suurõnnetuste nagu näiteks naftareostuse või metsatulekahju likvideerimise puhuks on abi pakkujatena ELF-i püüdlusi toetamas pea 2500 inimest,” lisas ta.

Salmi sõnul ei jäta majanduskriis puutumata ka looduskaitserinnet. „Eelkõige peegeldub see Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi mahu vähenemises ligi poole võrra,” lisas ta.

„Võrreldes majanduslangusega on antud valdkonnas eelarve kokkutõmbamine ebaproportsionaalselt suur,” sõnas Salm.

Artikli autor: Erik Rand EPL 01.01.2010

Trikitamised kuupäevadega

2009-12-25T23:09:00.006+02:00

Sooviksin armsatelt ametnikelt head põhjendust, miks on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse redaktsiooni rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009?

Kusjuures mäletan, et 18. mail, kui kirjutasin artiklit maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatustest, kehtis veel vana kaitse-eeskiri. Sel ajal kehtinud määrus on lingina ka artiklis. Vaata pilti:

Piltidel klikates saab materjalide originaalasukohale.

Ja artikli juurde olen pannud ka lingi Harku valla lehele, kus teatatakse, millal oli kaitse-eeskirjaga tutvumise aeg:

Ja nüüd Meriküla juttudesse eelmise kahe postituse kirjutamise ajal märkasin, et Riigiteatajas on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uueks redaktsiooni st. muudatuse rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009!

Vanas määruses on kirjas, et see redaktsioon lõpeb 31. jaanuaril:

Uuendatud määruses, et see hakkas kehtima 1. veebruarist.

Minu pea seda ei võta, kuidas on see võimalik, et maikuus kehtis veel vana kaitse-eeskiri ja kutsuti uue eelnõuga tutvuma, aga uus hakkas kehtima 1. veebruarist?

Arvata on, et juristid seletavad selle lahti, aga asi on ja jääbki loogikavastaseks. Näide sellest, kuidas meil on seadused ja määrused koostatud ja kuidas nendega tegeletakse - neist saavad aru vaid juristid...

Täiendus 15.02.2010: Sellele on selgitus olemas, loe siit

Rannamõisa park on igaveseks ajalugu?

2009-12-25T22:17:00.004+02:00

Tänases Postimehes kirjutatakse, et kunagine Rannamõisa park, kus oli Lucca suvemõis, arvatakse kaitsealade nimistust välja, kuna on kinnisvarabuumi ja järeleandlike ametnike tõttu täis ehitatud.

Keskkonnaministeerium tegi vabariigi valitsusele ettepaneku arvata looduskaitse alt välja Keila vallas asuv Türnpu park ning Harku valla Rannamõisa park.

Otsuse aluseks on Harjumaa keskkonnateenistuse tellimusel 2007. aastal valminud ekspertarvamus.
Rannamõisa pargi kohta tõdesid eksperdid, et park on jagatud erakruntideks, kunagise Lucca mõisa hooned on ümber ehitatud või lammutatud ning pargi terviklik plaanilahendus hävinud ja kokkuvõttes puuduvad alal pargi tunnused. Seetõttu tehtigi ettepanek Rannamõisa pargi looduskaitse alt välja arvamiseks.
Helilooja Konstantin Türnpu park asub tema kodukohas Keila vallas Kuusiku talu maadel. Paarsada meetrit enne talu hooneid viib metsasiht paremale, mille lõpus on väike avatud ala heliloojale püstitatud mälestuskiviga.
«Antud alal ei ole eeldusi pargina, sest puudub kujundatud plaanilahendus, pargielemendid, huviväärne puistu. Tegemist on kultuuriloolise väärtusega paigaga, mis väärib kindlasti säilitamist ja hooldamist, kuid mitte riikliku tähtsusega pargina looduskaitse all olemist,» leidsid eksperdid. Nii tehtigi ettepaneku arvata Türnpu park riikliku looduskaitse alt välja ning võtta kultuuriloolise väärtusega paigana kohaliku kaitse alla.
Ekspertrühm uuris 2007. aastal kokku 15 Harjumaa looduskaitsealuse pargi seisukorda. Peale Rannamõisa ja Türnpu pargi soovitasid nad looduskaitse alt välja arvata ka Tuha dendraariumi.

Toimetas Uwe Gnadenteich, Postimees 25.12.2009

Täpsustan omalt poolt, et Rannamõisa park ja Rannamõisa maastikukaitseala on erinevad kaitsealad, kuigi külgnevad.

Park on lapike Tabasalu külje all, aga maastikukaitseala on suur ala pangapealse kaitseks, pargist kordades suurem. Kahjuks on Harku vallas 90ndatel ja selle sajandi algul käinud ohjeldamatu kinnisvaraarendus. Vallas puudus üldplaneering, mis aidanuks küsimustele "miks mitte?" vastu seista. Vallas dikteerisid arendajad, kuhu nad ehitavad, alates "lollidemaa" algusest kuni tänaseni.

Nüüd on vallal üldplaneering, mis viiakse tegeliku olukorraga vastavusse ja tõepoolest Rannamõisa parki enam päästa ei õnnestu, sest on täis ehitatud. Ja Rannamõisa maastikukaitsealasse ehitati suvilaid juba sügaval vene ajal, praegu lükatakse mõned ümber ja ehitatakse vanadele vundamentidele uusi maju peale, selles suhtes kaitsealal ei tehta midagi valesti.

Kuigi oht ja surve on säilinud, et ka Rannamõisa maastikukaitsealale soovitakse ehitada, selle piire just veebruaris muudeti vastavalt täisehitatud aladele ja jäeti mõned olulised alad välja, kuhu keegi tahab tulevikus ehitada. Surve kaitsealadele ehitamiseks on alles, vaatamata majandusraskustele. Manna DP on värske näide sellest, kehtestati seegi väga vahetult peale maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatust.

Sisekaitseakadeemia soovib Muraste Looduskaitsealasse ehitada, kuigi selle piire luues jäeti kooli jaoks vajalikud alad targu välja. Piirid on eemal, aga point on alles, et loodukaunisse kohta tahetakse ehitada. Paraku jälle see paberil elu loeb enam kui tegelikkus.

Pole vist pealinna lähedal mereäärsel loodusel lootustki jääda puutumatuks.

Kinnisvaraarendajate hambajäljed looduskaitsealadel

2009-12-25T21:49:00.008+02:00

Klikka pildil, et lähemalt näha.

Vahendan siin pildi sellest, milline oli Rannamõisa maastikukaitseala piir Tabasalu piirkonnas enne ja milline saab olema peale Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist (Maa-ameti kaardiserveri pildil on kollane joon veel projektina).

On näha, et mitmed majad on ehitatud Rannamõisa maastikukaitseala territooriumile. Ja kuna see on probleem, siis uues kaitse-eeskirja eelnõus jäeti need kinnistud kaitsealast välja.

Samasugune trikitamine piiridega, nagu Muraste looduskaitsealas. Huvitav, miks ei taheta olla oma krundiga kaitseala territooriumil? Kas seadused on siis nii karmid, et ka enne kaitseala loomist seal varem olemasolevatel kinnistutel on elu edaspidi võimatu?

See on vaid üks näide sellest, kuidas kinnisvaraarendajad on kasuahnuses eiranud kaitseala olemasolu ja kuidas vallas ja keskkonnaorganisatsioonides seda lasti juhtuda. Kinnisvaraarendus oli niivõrd räige ja pealetükkiv, et ilmselt kadus kontroll kogu ehituste planeerimise üle. Harku vallavolikogus sai ju üldplaneering alles sel sügisel vastu võetud, enne seda oli iga planeering üksikjuhtum ja neid oli palju, kadus terviklikpilt keskkonnast ja ruumiplaneerimisest. Ja keegi ei vastuta... Ja inimestel, kes nendesse kohtadesse maja ostnud, on loodusrisustaja plekk küljes.

Sel fotol on kinnisvarabuumi hambajäljed meie looduspärandis.

P.S. Sellel pildil ka näha, et maastikukaitsealaga piirnev Rannamõisa park on umbselt täis ehitatud. Aga sellest järgmises postituses.

P.S.S. Ja tekib küsimus, et miks Tabasalu Kallaste poe vastas oleva maja omanikul oli kangesti vaja kaitseala piirist välja saada? Justkui seadus keelanuks majal remonti teha?

Küsimus kogu Eestile. Mis on kaitsealade eesmärk?

Loe lisa kinnisvaraarendusest eelmisel kümnendil:
20.01.2004
Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust

Põgus tagasiside DP koosolekust

2009-12-13T11:19:00.008+02:00

Kuigi ise ei saanud 10. detsembri koosolekul kohal olla, üks osaleja saatis mõned sõnad, mis võtavad koosoleku hästi kokku.

"Koosolek oli suht lühike. Põhiteemaks oli uue tee pangast allatuleku tehniline lahendamine. Juttu ei tehtud sellest, et Tilgu tee osa on LKA sees ja kuidas uue tee ehitus seda mõjutab.

Oli ka uue juurdepääsutee kritiseerijaid. Romantiku külaosa elanik Palla pidas pika loengu, kuidas ka Tilgu tee praegune osa Ilmandu külas tuleb renoveerida ja kergliiklustee selle kõrvale ikkagi teha. Valla esindaja vastas, et tee kuulub riigile ja vallale ei ole mõtet seda juttu enam rääkida."

Kommentaariks: Ilmselt seepärast ei olnud juttu Muraste looduskaitsealaga seonduvatel teemadel, et kirjad enne koosolekut selle kohta jõudsid KHS programmiga tegelejateni alles päev enne koosolekut. Lihtsalt ei jõudnud end ette valmistada. Aga kirjad on olemas ja need saavad vastuse.

Ootame koosoleku kokkuvõtet või protokolli. Kui keegi soovib veel kommenteerida neljapäevast koosolekut piirivalvekolledžis, võib saata mu meiliaadressile. Püstitan kõigi arvamused üles, sh Palla oma, kui ta peaks saatma.

Et viimasel ajal veebilehel vähe pilte, siis lisan siia paar tükki. Piirivalvekolležist satelliitfoto, tehtud 2008. kevadsuvel. Näha on nii äsja valminud koertekool kui paar aastat varem territooriumile kolinud helikopter. Territooriumist kaugemal näha ka helikopteriplats ja reovee puhastusjaam. Klikka piltidel!

Võrdle Piirivalvekolledži detailplaneeringu põhijoonisega. Muudatused on tulemas suured.

Ettepanekud ja märkused DP kohta

2009-12-13T01:48:00.005+02:00

Lisak s kirjadele KSH programmi kohta sai ka veel detailplaneeringu kohta eraldi märkused tehtud.

DP ettepanekud Ilmandu küla osasse (osa teest ühesuunaliseks)
DP ettepanekud Muraste LKA kohta (kergliiklusteele vastuväide)
DP ettepanekud Meriküla kruntide kohta
DP märkus ja põhjendused Merikülli põik kohta

Paar lühikest kirja oli veel, aga need ei sisaldanud sisulisi märkusi vaid vormistuslikke.

x:ttg

Kivivabriku talu elanike kiri

2009-12-10T20:25:00.003+02:00

Plaanisime vaielda vastu kavandatud tee mastaapidele ja lahendusele, ent Sinu kirja valguses allkirjastasime deklaratiivse avalduse, mille kohaselt toetame Tilgu Tee Grupi 9. detsembri kirjas väljendatud seisukohti ja leiame, et juurdepääsutee detailplaneeringu arutelu on mõttetu kuni pole lahendatud keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (KMSH-ga) seotud sisulised probleemid.

Tervitades,

Anneli Kang

Kivivabriku talu

x:ttg

Ilmandu küla elanike ettepanekud KSH programmile

2009-12-10T12:34:00.004+02:00

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta:

punkt 2.2 soovime, et lisataks järgmised viited:
- Vabariigi Valitsuse otsus, millest tuleneb soov kolida Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külla;
- Detailplaneeringu lähteülesanne;
- Harku valla üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH.

Teeme ettepaneku lisada need dokumendid ka KSH programmile.

Palume täiendada detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse lühikirjeldust. Teeme ettepaneku tuua välja, mis hooned Piirivalvekolledži territooriumil juba olemas on ja mis juurde rajatakse ning mis tegevusi seal praegu tehakse ja mis seal lisaks planeeritakse tegema hakta.

Soovime, et nendest rajatistest ja tegevustest tulenevad mõjud saaks KSH aruandes detailselt hinnatud ja lahtikirjutatud.

Punkt 4 palume täpsustada: „Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele“ lõigus on viidatud, et Tilgu tee on sõidu tee laiuses Muraste LKA piiridest välja lõigatud, seega kas planeeritav uus laiem tee läheb LKA sisse? Kui jah, siis soovime teada Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohta selles osas.

Punkt 6 palume arvestada: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lg2 p3 sätestab programmi puudutavate asutuste loetlemise ning sama seaduse §36 lg2 p6 sätestab programmis nende asutuste seisukohtade kirjeldamise, kuid programmile ei ole asutuste seisukohti lisatud. Teeme ettepaneku programmi puudutavate asutuste seisukohtade lisamise KSH programmile.

Loodan, et arvestate ettepanekutega,
Parimat, Kristiina Kaasik

x:ttg

Romantiku elanike ettepanekud KSH programmile

2009-12-10T12:27:00.002+02:00

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning lähiala DP KSH-le
10.12.2009

Toetame Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala uues detailplaneeringus kavandatud uue juurdepääsutee rajamist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt Tilgu tee klindialusele osale (Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsus nr 95). Tekib võimalus piirata kasvavat liiklusvoogu Tilgu tee klindipealsel varisemisohtlikul osal. Liiklusvoo ümbersuunamine aitab kaitsta klindipealset teeõiku kui ainsat juurdepääsu mitmele varinguohu piirkonnas asuvale kinnistule.

Paraku ei taga uus juurdepääsutee kasvava liikluskoormuse iseeneslikku ümbersuundumist uuele teele: piiranguteta liikluskorralduse puhul suubuks osa Sisekaitseakadeemia liiklusest harjumuspäraselt varinguohtlikule Tilgu teele ja Sisekaitseakadeemia arenduse kõrval kavandatava Tilgu sadama arendus juhiks samuti osa kasvavast liiklusvoost uuelt juurdepääsuteelt eemale st. tagasi Tilgu tee varisemisohtlikule lõigule. Seepärast esitame alljärgnevad Tilgu tee liikluskorraldusse puutuvad ettepanekud (kuivõrd need kavandatakse detailplaneeringus ja on KSH objektiks):

1. Kavandada uue juurdepääsutee mahasõit Tilgu teele ‘mugavana’ st. võimalikult lauge, suure raadiusega Tilgu sadama suunas (arvestades järelhaagistega);
2. Kavandada uue tee ja Tilgu sadama vahelisel lõigul asuvatele kinnistutele (Tilgu sadam jt avalikku kasutusse planeeritavad objektid) rajatavad juurdepääsuteed kaarega ‘eelistusega’ ainult uue tee suunas (piiramaks pääsu Tilgu tee Ilmandu küla läbivalt suunalt ja tagasiteed sellele suunale);
3. Kavandada Tilgu tee sulgemine läbivale liiklusele liivakiviklindilt sadama suunas laskuval lõigul või muuta see liikluskorralduslike vahenditega ühesuunaliseks. Vt. Hr. Mairold Vaik sellekohast ettepanekut: “Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?”, /merikyla.blogspot.com/2009/11) koos esitatud lahenduse ja argumentidega;
4. Uue juurdepääsutee rajamisel, Sisekaitseakadeemia laienduse ehitusel, Tilgu sadama arendustöödel ja muudel suuremahulistel pinnase- ja ehitustöödel tuleks välistada koormatud ja koormamata raskeveokite liiklus klindipealsel Tilgu teel;
5. Rakendada Tilgu teel (eriti klindipealsel lõigul) sõidukiirust ja teljekoormust piiravaid liikluskorralduslikke vahendeid. Varisemisohtlikul lõigul ei tohiks kasutada ‘lamavaid politseinikke’.

Ilmandu küla ja SÜ Romantik elanikud

Alar Rummel, Kärt Rummel, Kristi Rummel, Asta Lillepea, Kai Lillepea, Mari Tiiman, Jaan Tiiman

x:ttg

TT Grupi kiri KSH programmi koostajatele

2009-12-09T22:54:00.010+02:00

Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH programmi märkused ja ettepanekud sellele. 09.12.2009

1. Märkus: KSH programmis on ajakava jäänud endiselt selline, mis välistab kogu loodusuuringuteks vajaliku vegetatsiooniperioodi. Pole võimalik läbi viia pädevaid taimestiku- ja loomastikuuuringuid sellise ajakavaga. Kahetsusväärne, et järjekordselt tahetakse reaalsed uuringud KSH programmis välistada, praegune ebareaalne ajakava on selle tõestuseks.

Kirjas ei ole ka eraldiseisvalt uuringute tabelit koos ajakavaga, mis käesoleva aasta 12. märtsi kirjas nõudsime. Oleme kindlad, et olemasolevate andmete baasil ei saa pädevat KSH-d teha, sest tegelik inventuur nii taimestiku kui loomastiku osas on DP piirkonnas tegemata.. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal. Kuna tuleb teha täiendavaid väliuuringuid, seetõttu tuleb pikendada programmi ajakava.

Ettepanek 1.1 (uuesti): Esitada uuringute tabel koos ajakavaga. Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile. Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad.

Ettepanek 1.2: Pikendada taimestiku uuringute aega vähemalt juuli lõpuni (nt. käpalised õitsevad alles juunis-juulis). Kahelehise käokeele kohta on kaardil näha vaid kaks kasvukohta. Oleme veendunud, et selles piirkonnas kasvab veel mitmeid käpaliste liike ja praegune andmestik on puudulik. Botaanilisi väliuuringuid tuleb pikendada perioodile mai-juuli.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.

Ettepanek 1.3: Pikendada linnustiku uuringuid vähemalt juuli lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.

2. Märkus: KSH Programmis on kirjas, et kavandatakse liigniiskete alade kuivendamist, aga Muraste LKA loomise üks põhilisi eesmärke oli liigniiskete koosluste kaitsmine.

Ettepanek 2.1: Tuleb teha looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe. Teha ka geoloogiline ja hüdroloogiline analüüs reaalsete uuringute alusel saadud andmetest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: - Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.

- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.

3. Märkus: Puudub veel Muraste LKA kaitsekorralduskava, seda hakatakse alles järgmisel kevadel tegema.

Ettepanek 3.1: Koostada KSH ajakava vastavalt kaitsekorralduskava loomise kavale. Kuna kaitsekorralduskava ei ole ja seda hakatakse tegema, siis peaks: a) tegema iseseisvad uuringud enne kaitsekorralduskava tegemist / või b) oodata kaitsekorralduskava valmimine ja hoida kokku DP tegijate ressursse, et siis värsketele andmetele toetudes vastutustundlikult edasi minna. Ka on kindlasti võimalik mõlemale protsessile vajalikke uuringuid omavahel siduda ja ressursse jagada, mis oleks parim variant -- saaks vajalike tööde läbiviimiseks ressursse mõistlikult jagada ja tulemus aitaks otsustajail vabaneda teadmatusest tulenevaist riskidest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduuriliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.

4. Märkus: KSH programmis on viga, kus arvatakse klindis olevat nahkhiirte talvituspaiku. Teadaolevalt ei ole selles piirkonnas nahkhiirte (käsitiivaliste) talvituspaiku, kuid on tõestamata rahvusvahelise rändekoridori juba aastaid tagasi püstitatud hüpotees. Rändekoridori olemasolu tuleb vastavate uuringutega tõestada või ümber lükata, et täie vastutustundega oleks võimalik otsustada kavandatavate tegevuste ohutus EL direktiiviga kaitstavatele liikidele võimaliku kahju põhjustamisel riikidevahelisel tasemel. Kahjulik mõju võib ilmneda paeklindi välimuse muutmisel uue tee ja võimaliku valgustamise läbi. Selle riski vältimiseks ja vastutustundliku otsuse langetamiseks on vaja:

Ettepanek 4.1: Korraldada nahkhiirte elutsemis- ja rändeuuringud Muraste LKA-s. Uuring võib olla seotud ka kaitseala kaitsekorralduskavaga seotud uuringutega. Vajalik uuringuperiood on vähemalt märtsist kuni septembri lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106

5. MÄRKUS: Viga rohevõrgustiku kaardiga. Kuigi on viidatud rohekoridori paiknemise osas valla uuele üldplaneeringule, siis tegelikult kaart, mis selle ilmestamiseks KSH programmi materjalidele lisatud, pärineb ürgvanast Harju maakonna teemaplaneeringust, kus rohevõrk vägagi skemaatiline ja uurimata. Valla uue üldplaneeringu plaanil on täpsem rohevõrk, mille aluseks kahe teadlastegrupi tööd. Praegune uue üldplaneeringu rohevõrgustik tugineb Eestimaa Looduse Fondi uuringule, mida ilma täiendavate uuringuteta muuta (kahelda ekspertide töös) ei ole põhjendatud.

Ettepanek 5.1: Tuleb näidata värsket valla ÜP rohevõrgu plaani, mis peagi astub maakonna teemaplaani asendama ja täpsustama.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel. Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning võimalusel talvel lumikatte perioodil samuti.

6. Märkus: Mitmete kaitsealuste liikide elupaigad on aegunud.

Ettepanek 6.1: Nõuda värskemaid andmeid EELIS-e või Keskkonnaregistri andmebaasidest.

7. Märkus: Uut DP ala ei laiendatud kogu DP-st mõjutatud alale.

ETTEPANEK 12.03.2009: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.

Ettepanek 7.1, 09.12.2009: Kui koostatakse Muraste LKA ja selle lähiümbruse kaitsekorralduskava, korvab see DP-st mõjutatud ja sinna mitte kuuluvate loodusalade väljajäämise DP-st. See peaks ka enam välja tooma kaitseala eesmärgi.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbritseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu? Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?

8. Märkus: Detailplaneeringu ala ei ulatu Rannamõisa külla.

9. Märkus: Ala suurus ei ole õige, see on sarnane eelmise DP-ga (47 ha), aga tegelikult on suurem.

10. Märkus Kontaktvööndi kaardil on uue juurdepääsutee allatulekukoht erinev DP-s joonistatust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uues, täiendatud KSH programmis ei ole enamus ettepanekuid, mis puudutavad Muraste looduskaitseala, arvesse võetud ja 12. märtsi kirjale ei ole seega nendes küsimustes uue KSH programmiga ammendavalt vastatud.

Tilgu tee grupp 09.12.2009

x:ttg

Merikülas uued naabrid

2009-12-07T03:31:00.003+02:00

Merikülas vahetas üks maja hiljuti omanikke. Üsna pikalt siin elanud abielupaar otsustas kolida Tallinnale lähemale, uued elanikud aga linnamelust kaugemale. Igatahes osteti küla ühe ilusaima aiaga kinnistu, tuleb tunnustada eelmise omaniku südamega tehtud tööd.

Tervitame uusi naabreid ja ehk saame ka varsti tuttavaks.

Talv oli juba ära?

2009-12-07T03:26:00.001+02:00

Pilt Merikülast, mis tehtud 6. novembril.

3. detsembril toimus valla üldplaneeringu arutelu.

2009-12-07T03:09:00.006+02:00

Kuna ma ise kohal ei olnud, siis ei saa sel teemal sõna võtta. Kuulsin vaid niipalju, et koosolek venis pikaks ja tulemusteni jõudmine tõotab tulla vaevaline. Kindlasti ilmub mingi kokkuvõte sellest ka vallamajas ja ehk pannakse ka valla veebilehele üles.

Aga mulle kirjutati sellest koosolekust niipalju:

"See üritus kestis kella 6-st kuni 11-ni. Väga palju inimesi oli ja arutati ainult vastulauseid. Esimene tund kulus Muraste külje all olevale Orava rohekoridorile. Siis võeti vastu otsus, et vastuväitjat kohal ei ole, loetakse see ainult ette, aga midagi ei arutata Mairoldi vastulauset ja Tilgu tee küsimust lubati arutada 10. dets. SKA ja Tilgu tee detailplaneeringu koosolekul.
Rahva meelsus tundus küll selline, et see ÜP menetlemine kestab veel aastaid. Kohati läks emotsionaalseks. Vähemalt kord tunnis sai koosolekut juhatanud Roos süüdistuse korruptsioonist."

Teine kiri: "Põhiliselt vaieldi mõistagi rohevõrgustiku vastu. Vald on seisukohal, et ei tagane ELF-i uuringule tuginevast plaanist mitte sammugi ilma lisauuringuteta. See on hea ja vald vajab siin tuge ning samuti on vaja inimestele selgitada rohevõrgu teemasid, et nad asjatult ei kardaks seda ja ei peaks seda nö. ainult loomadele mõtlemiseks jms."

Tuletan meelde, et 10. detsembril kell 1700 piirivalvekolledžis toimub Tilgu tee detailplaneeringu ja KSH programmi avalikustamise arutelu.

Loe lisa

Kantide arutelu ka Minu Eesti ideepangas

2009-12-07T02:55:00.005+02:00

KUIDAS teha Harku vallas külade kooslusi ehk kante selliselt, et inimestel oleks külades mõnus elada?

Lahendused:

Mida saan mina teha?

Vormistada ettepanekud Harku vallale, kus kirjas probleemi analüüs ja nägemus, kuidas külades/kantides avalikke teenuseid arendada.
Mida saame teha koos lähima kogukonnaga/kaasamõtlejatega?

Aktiivselt osaleda aruteludel ja diskussioonidel, kus probleeme tutvustatakse ja lahendusi genereeritakse.
Kui eelnevast ei piisa: mida saaks teha riik/ühiskond küsimuse lahendamisel?

Vald saaks teha : organiseerida vähemalt 2-3 arutelu külade inimestega enne kantide moodustamise lukkulöömist. Arutelud võiksid olla külamajades (Vääna külakoda, Kumna kultuuriait), inimesed näeksid oma vallas asuvaid külamajasid.

Vaata lisa:
MinuEesti ideepank.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering - maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015

Siseministeeriumi ja maavalitsuste koostöös ning ekspert Jaak Kliimaski kaasabil töötati välja antud
teemaplaneeringu koostamise metoodika. Harju maakond jaotati (eksperdiks Madis Kaldmäe)
vastavalt sellele metoodikale 89 kandiks. Planeeringu koostamine toimus erinevate huvigrupide
(riigiasutused, kohalikud omavalitsused, era- ja kodanikeühenduste sektor) koostööna.
Teemaplaneeringu koostamise käigus kaardistati maakonnas sotsiaalse infrastruktuuri objektid ning
koondati taustinformatsioon kantide lõikes. Teostati rahvastikusuundumuste analüüs. Kohalikes
omavalitsustes viidi läbi küsitlused, millega uuriti nende hinnangut teenuste kättesaadavusele:
koostati ülevaade teenuste kättesaadavusest kantides. Koostöös Harjumaa kohalike omavalitsustega
teostati kantide võrdlevanalüüs tüpoloogiliste rühmade lõikes. Teostati kantide vaheliste
teenindusalaste sidemete analüüs ja naaberkantide vaheline võrdlus. Määratleti probleemsed kandid,
st kandid, kus vähemalt ühe käsitletava teenuse kättesaadavus on probleemne või potentsiaalselt
probleemne. Sealjuures arvestati varasemate maakonnaplaneeringute raames fikseeritud
teeninduskeskuste hierarhiat (maakonna asustussüsteemi) ja selles toimunud muutusi. Hinnati
lahendusvariante ning seati need pingeritta lähtudes kandipõhisest vajadusest.

Antud teemal tegeletakse ka Harku vallas aktiivselt ja toetatakse kohalikku algatust selles küsimuses.

Kergliiklustee looduskaitsealasse?

2009-11-30T10:12:00.013+02:00

Panin tähele, et Harku valla üldplaneeringu (ÜP) kavas on Tilgu tee kõrvale Ilmandu küla osas planeeritud kergliiklustee, aga Muraste küla SKA ja selle juurdepääsu detailplaneeringus (DP) on kergliiklustee plaanitud vaid Muraste küla osasse. Alles algatatud DP-s on plaanis kergliiklustee rajada uue juurdepääsutee äärde ja see suunduks klindi all Muraste looduskaitseala ja SKA poole, aga Ilmandu küla osasse ei ole kergliiklustee DP järgi plaanitud.

Pilt ÜP kaardilt, kergliiklustee märgitud katkendliku sinise joonega (kikka pildil, et paremini näha):

Teine väljavõte DP-st, uue juurdepääsutee lõik Tilgu tee juures, kergliiklustee on pildil kollasena, suundub vasakule. Paremale, Ilmandu küla poole, selle pildi järgi kergliiklusteed plaanitud ei ole.

Väike vasturääkivus, aga kuna mõlemad on alles koostatavad planeeringud, siis ehk loksuvad paika.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin vastuväite, et mere äärde ja looduskaitsealadele ja objektide lähedusse ei ole mõistlik kergliiklusteed rajada, sain vallast ka vastuse, et nad jäävad enda seisukoha juurde, et kergliiklusteed on vaja.

Vastuseks Teie poolt esitatud vastuväitele märgib vallavalitsus järgmist:

Vallavalitsus on seisukohal, et kuna antud asukohas kulgeb rahvusvaheline matkarada, on tegemist kergliiklejatele olulise suunaga. Kergliiklejate liikumine võib olla reguleeritud liiklust rahustavate võtetega.

Tulenevalt üldplaneeringu üldistusastmelt ja iseloomult – pikaajaline, kogu valla ruumilise arengu suundumusi kajastav arengudokument – on planeeringule kantud kergliiklustee põhimõtteline asukoht, mida tuleb käsitleda pigem vajadusena luua kergliiklejatele soodsamad liikumistingimused.

Tee täpne kulgemine ja iseloom (looduslik liikumisrada, valgustatus jms) määratakse teemaplaneeringuga või eelprojektiga, millega paralleelselt tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneering näitab vajadust tagada antud piirkonnas mugav ja ohutu kergliiklejate liikumisvõimalus.

Arvestades ala looduslikku atraktiivsust ning lähedal asuvaid suvilarajoone, mis perspektiivis on aastaringseks elamiseks kasutatavad elamupiirkonnad, on kergliiklustee vaba-õhu puhkamisvõimaluste tagamiseks vajalik. Tee marsruut, sh möödumine eluasemetest jm olemasolevatest ehitistest, on detailsema planeerimise ja projekteerimise ülesanne.

Selgitus kergliiklustee planeerimise täpsusastme ja teede iseloomu kohta lisatakse üldplaneeringu seletuskirja, kergliikluse teemat käsitlevasse alapeatükki (lk 46).

Vallavalitsus on seisukohal, et kergliiklustee kavandamine põhimõttelise asukohana antud piirkonnas on õigustatud ning ei pea vajalikuks üldplaneeringu lahendust selles osas muuta.

Vastasin omakorda, et see küsimus tuleb lahendada praegu käsiloleva detailplaneeringu käigus ja et üldplaneeringusse selline klausel lisataks, et see osa lahendatakse DP arutelul. Esitasin omaltpoolt ka ettepaneku, et Muraste looduskaitsealasse kergliiklustee ei rajataks, aga see, mis kulgeb uue juurdepääsutee ääres, suunduks hoopis Tilgu sadamakohani. Samas kompromissina pakkusin, et kui Tilgu tee Ilmandu küla osas (uue juurdepääsutee rajamisel) kahaneb liikluskoormus, siis võiks olemasoleval teel kolmandiku või pool plaanida kergliiklejatele, et ei peaks kõrvalkruntidelt või klindilt maad juurde võtma.

Hoian teemaga kursis.

DP ja KSH programmi avalikustamine

2009-11-25T23:59:00.002+02:00

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu eskiis ja lähteseisukohad ning selle ala keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.

26. novembrist 10. detsembrini on DP eskiisi ja KSH programmi avalik väljapanek ja selle perioodi jooksul võib esitada küsimusi, ettepanekuid, märkusi ja vastuväiteid. Ka e-posti teel kirjalikult aadressile luule[ätt]environment.ee

Paberkujul on materjalidega võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu), arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kontoris (Kadaka tee 44a, Tallinn) ning ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40, Tallinn)

Lingid materjalidele:

Tilgu tee lõik sadamast tõkkepuuni (Muraste LKA).pdf

Plaan- Uue juurdepääsutee lõiked A3.pdf

Planeeritud UUS juurdepääsutee A2.pdf

Piirivalvekooli territooriumi põhijoonis.pdf

Kogu ala situatsiooniskeem_A2.pdf

Tilgu tee lõik Ilmandu külas. Maanteest sadamani.pdf

Muraste KSH programm ELLE 181109.pdf

Piirivalvekooli ja lähiala detailplaneeringu algatamisotsus.pdf

Lisainfot: Harku.ee

Uue tee pilt KSH programmi dokumendis

2009-11-24T10:10:00.004+02:00

KSH programmiga võimalik tutvuda siin.

Tilgu sadamal ei ole arengukava?

2009-11-20T14:43:00.003+02:00

Tutvudes Tilgu sadama materjalidega, mis on avalikustatud valla veebilehel, selgus, et selle info kohaselt Tilgu sadamal puudub arengukava. Loodan, et eksin, aga praegu on info selline.

Tilgu sadama arengukava projekt 2003.

Harku vallavolikogu protokollist 22. aprill 2004 nr 42 selgub, et arengukava toppas äriplaani puudumise taha.

2. Tilgu sadama arengukava kinnitamine

Kuulanud ära Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus esindaja ettekande, volikogu majandus- ja arengukomisjoni esimehe Vello Vaheri kaasettekande ning Allan Kiili ja Andres Tamme ettepanekud

O t s u s t a t i:

Lugeda määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” arutelu käesoleval volikogu istungil eelnõu II lugemiseks
Vallavalitsusel tellida arengukava osana sadama äriplaani koostamine.
Jätkata määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” lugemist volikogus pärast sadama äriplaani valmimist.

Kas arengukava ja äriplaan (tasuvusuuring) on oluline sadama arenguga edasiminekuks?

Tilgu tee DP KSH programm avalik

2009-11-20T12:53:00.004+02:00

Elle OÜ kodulehelt leidsin 18. novembril valminud Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (KSH), mis on tehtud Sisekaitseakadeemia ala ja selle juurdepääsutee ja lähiala detailplaneeringu kohta.

Seega saab tutvuda juba enne ametlikku avalikustamist. Siiski täieliku pildi saamiseks tuleb ära oodata ka detailplaneering, mis avalikustatakse 26. novembril.

Strateegiline hindamine, mille programmi kava praegu üleval, on pikk protsess. Hindamine on plaanitud teha 2010. aasta jooksul (vt ajakava lehekülgedel 22-23).

Allikas: ELLE OÜ koduleht

Muraste LKA-s Tilgu tee laiendus komplitseeritud

2009-11-19T09:51:00.006+02:00

Harku valla üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin ka omalt poolt vastuväited mereäärse kergliiklustee rajamise kohta.

22.10.2009. Kiri üldplaneeringu koostajatele:

Teede kaardil on mere äärde, Tilgu tee ja ranna vahele, plaanitud kergliiklustee. See tuleb sealt välja jätta.

1. Esiteks on looduskaitsealas (LKA) ja varisemisohtlikul klindil igasugune tee laiendus küsimärgi all, pigem rekonstrueeritakse tee praegustes piirides, aga rohkem LKA-st juurde võtta ei saa. Ka on mõeldamatu kergliiklustee vahetult Tilgu tee kõrvale rajada, kui ruumi on vaid kitsa kõnnitee jagu.

2. Kergliiklustee Tabasalust Murastesse on juba olemas, ei ole mõtet veel ühte samasuunalist ja paralleelset rajada, kui mujal tee puudub täiesti (Muraste-Suurupi).

3. Kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, kus nii kohalikud kui ka tallinlased käivad lõkkeid tegemas. Pigem suunata mass looduskaitsealast eemale, Harku vallas on küllalt häid ja ettevalmistatud kohti, kus seltskonnaga mere ääres lõkkeid teha. Lõkked teatavasti on tuleoht metsale ja praegune olukord tee osas hoiab juhuslikke grillijaid hästi eemale.

4. Inimeste mass tuleb eemale juhtida ka looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks (ka nahkhiirte). Kergliiklustee tähendab ka selle valgustamist, mis loodusele ei sobi.

Kui on eesmärk teha kergliiklustee sadamani, siis pigem plaanitava uue teega paralleelselt. Ei Muraste looduskaitsalas ega Tilgu tee Ilmandu küla osas ole selleks lihtsalt ruumi.

Samal seisukohal on ka Keskkonnaamet:

Tutvu ka muude KKA märkustega valla üldplaneeringule.

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Harku valda plaanitakse veel ühte kaitseala

2009-11-19T08:30:00.004+02:00

Mõistlik ja julge suund. Igal pool mujal Eestis ei oleks sellist sammu vaja ette võtta, aga Tallinna lähedal on. Harjumaa lääneosa on üks väheseid pealinnu Euroopas, kus linnakeskkond muutub nii järsult maaks, pilvelõhkujate ja suurte talumaade ja metsade vahel on kõigest 20 minutit autosõitu. Kas see ka 20 aasta pärast nii on? Looduskaitsealata mitte.

Loodan, et kaitseala luuakse võimalikult suur ja selle ala kärpimine ei lõpe samasuguse JOKK-iga nagu juhtus Muraste looduskaitsealaga, kus kiirustades jäeti välja eraomanike- ja riigikaitsemaad. Loodan, et loodavas kaitsealas ei tekitata ka Tilgu tee "riba" sarnast moodustist läbi kaitseala ja muid "laike", mida üks või teine kohapelane maaomanik nõuab (sellise trikitamise tulemusena saab võimalikuks sisekaitseakadeemia kolimine Murastesse).

Harku vald plaanib kinnitamisele mineva üldplaneeringuga oma territooriumile luua üle 2000-hektarise looduskaitseala, et kaitsta Tallinna rohelisteks kopsudeks olevaid metsi kinnisvaraarenduse ja lubjakivikaevanduste eest.

Loe lisa EPOL-ist: Harku vald tahab loodusväärtuste hoidmiseks luua piraka kaitseala

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Keskkonnaministri seisukoht Murastesse kolimise kohta

Kirjadele on vastatud

2009-11-18T13:18:00.007+02:00

Kirjalikud ettepanekud ja vastuväited, mis saadeti Tilgu tee DP-ga seonduvalt selle aasta alguses, on saanud vastuse. Kõik korraga. Täna postitati kiri nende e-mailidele, kes kevadel sel teemal sõna võtsid, teatega uue DP algatamisest.

Kiri projekteerijatelt: "Täname Teid käesoleva aasta märtsikuus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste eest. /---/ ...kutsume Teid tutvuma täpsustatud detailplaneeringu eskiislahendusega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga."

Seega uus DP sisaldab juba vastuseid ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele. Kui selgub, et uus DP ei ole kirjades sisalduvatele küsimustele vastanud, tuleb kirjutada uus kiri.

Niiet, kes kirjutasid järgnevad kirjad:
Ettepanekud KSH programmile 1
Ettepanekud KSH programmile 2
Ettepanek muuta detailplaneeringu ja KSH programmi ala
Ettepanekud KSH programmile 3
Kiri Andreselt,
lugegu need kirjad kindlasti uuesti läbi, et teada saada, kas vastused on ammendavad.

Vahepeal on Tilgu tee läinud siseministeeriumi haldusalast üle majandusministeeriumi (Maanteeameti) haldusalasse. Kohendatud on ka Rannamõisa maastikukaitseala piire, klindi servale on ehitatud barjäär, kehtestati Manna DP, mis lubab ehitada uut maja klindi servale, taas läks käima Tilgu sadama DP protsess, loodi Suurupi looduskaitseala, möödusid valimised, liivakiviklint on vaikselt edasi rühkinud, Meriküla juttude veebilehel on ületatud sajanda postituse piir ja algas majandussurutis.

Aasta on kiirelt möödunud.

Lisainfot uue Tilgu tee DP-ga seonduvalt

2009-11-18T12:48:00.002+02:00

Algatati uus Tilgu tee detailplaneering (DP). Kindlasti püüan Meriküla juttude lugejaid kursis hoida kõige järgnevaga. DP-ga saab tutvuda 26. novembrist 10. detsembrini ja hea oleks, kui kodukandi arengust huvitatud kasutaksid seda perioodi DP eskiisi ja keskkonnamõjude hinnagu materjalidega tutvumiseks. Parem, kui ettepanekud saavad juba enne koosolekut kirja, seda konstruktiivsem saab olema avalik koosolek. Võib ka helistada minu telefonil 5219785.

Mairold

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsutee, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.

Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsusega nr 95. Sama otsusega algatati detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Harku Vallavalitsus (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond; kontaktisik: Kerttu Ellermaa; tel 600 3866; e-post: kerttu.ellermaa[ätt]harku.ee). Detailplaneeringu lähteülesandega on võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel. Info ka siin.

Detailplaneeringu eskiislahenduse on koostanud Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ (aadress: Kadaka tee 44a, 12915 Tallinn; kontaktisik: Anu Vaarpuu; 6579600; e-post: anu[ätt]hoerdel.ee, faks 6579600)

Detailplaneeringu kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, harku[ätt]harku.ee).

Detailplaneeringu strateegilist keskkonnamõju hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) (kontaktisik: Luule Sinnisov; aadress: Liivalaia 21-40, Tallinn 10118; tel 611 7692; e-post: luule[ätt]environment.ee).

Tilgu tee DP ja KSH algab otsast peale

2009-11-18T12:29:00.004+02:00

Tänu laiale vastukajale Tilgu tee detailplaneeringule 2008. aasta lõpus ja 2009. alguses alustati DP-ga uuesti, arvestades kohalike elanike ettepanekuid. Kõige olulisem muutus eelmise DP-ga võrreldes on see, et Tilgu tee Ilmandu küla osa otsustati jätta laiendamata ja nõustuti ettepanekuga uue juurdepääsutee rajamiseks, tiheasustusalast eemal ja mereäärset liivakiviklinti säästes.

Väljavõte projekteerijate saadetud kirjast:

Programmi avaliku arutelu järgselt uurisid arendaja ja detailplaneeringu koostaja koostöös keskkonnamõju hindajatega võimalusi projektiga edasi minemiseks ning otsustasid, et nii majanduslikel, tehnilistel, keskkonnakaitselistel põhjustel kui ka huvitatud osapoolte tugeva vastuseisu tõttu, ei kaaluta Tilgu teed täies ulatuses ligipääsuteena Sisekaitseakadeemia territooriumile.

Võttes arvesse detailplaneeringu eskiisi ning KSH programmi avalikustamisel tehtud ettepanekuid soovib arendaja rajada uue juurdepääsutee pankrannikust alla ning sellega seoses on algatatud uus detailplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kuna protsess algab otsast peale, siis kutsume Teid tutvuma täpsustatud detailplaneeringu eskiislahendusega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga.

Allpool edasise protsessiga seotud info:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 26.11.-10.12.2009 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu), Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kontoris (Kadaka tee 44a, Tallinn) ning ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40, Tallinn).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saab avaliku väljapaneku ajal elektrooniliselt alla laadida Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kodulehelt www.hoerdel.ee/ftp ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH programmi kohta esitada kuni 10. detsembrini 2009 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (luule[ätt]environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 10. detsembril 2009 algusega kell 17.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži saalis.
.................................................................................................
P.S See veebipostitus on Meriküla juttude 100. artikkel.

Koerteteema

2009-11-18T10:36:00.004+02:00

Üldiselt ei salli meedias igasugu lemmikloomade (pseudo)teemasid, aga kuna endalgi tegemist naabritega, kelle koerad mu koduõues laiavad, siis mõistan täiesti inimesi, kes kannatuse katkedes võivad loomadele häda teha. Kuigi loom ei ole selles süüdi, et koeraomanikuna rumal on sel lasknud endale pähe istuda ja õigustab looma vabalt ringijooksmist. Koeraomanikud peaks saatma koertekooli. Merikülas üks on, Vääna külas ka Helerose treeningplats.

Tahan siinkohal kiita ka koeraomanikke, kes oma naabritest lugu peavad ja kelle koerad on kontrolli all.

Postimees 17.11.09: Harku vallas on olnud koerte mürgistamise juhtumeid.

Harku valla avaliku korra, heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskiri

Koer.ee

Kaupo Rätsepp valiti taas vallavanemaks

2009-11-11T14:01:00.003+02:00

Eilsel volikogul kinnitati Kaupo Rätsepp uuesti vallavanemaks ja Erik Sandla abivallavanemaks ehitus- ja planeerimisvaldkonnas (enne oli sel ametikohal Sulev Roos). 16. oktoobrist on ka uus planeerimisosakonna juhataja - Veiko Toomingas.

Kaks aastat tagasi alustanud vallavanem saab jätkata oma alustatud töid. Ja valla arengut puudutavates ametikohtades samuti uued inimesed, ehk toob see ka meie kandi arengusse värskemaid tuuli. Samuti jätkab volikogu esimehena ka Helikar Õepa.

Jõudu Kaupole ja tema meeskonnale.

2 pilti kolmeaastase vahega

2009-11-11T12:35:00.004+02:00

Vahe on olemas, näiteks on kalda alla varisenud vall rannas suurem kolme aasta tagusega võrreldes. Samuti on nii palju klindi äär edasi lagunenud, et esimesel pildil nähtav murukattega nõgu teiselt puudub. Teekurvi kohast kaugemal on klindi ääre muutus näha veelgi selgemalt, aastal 2006 on klindi äär hea ühtlane-sirge, nüüd on sügav varingumulk sees. Ka on klindi serval olevaid puid oluliselt vähem. Pildid räägivad iseenda eest.

Foto Mairold Vaik 9. augustist 2009. Lisaks veel talvine pilt märtsikuust.

Tilgu tee DP algatamisotsus ja lähteülesanne

2009-11-10T13:05:00.002+02:00

Kogu info sellest dokumendist.

Muraste arengus sõna sekka ütlema!

2009-11-09T15:43:00.002+02:00

Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?

2009-11-09T12:35:00.007+02:00

3. novembril Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekul tuli välja see, et ei omata piisavalt informatsiooni Tilgu tee uue juurdepääsutee kohta. See sai alles augustis üldplaneeringusse lisatud ja seetõttu on mure arusaadav.

Pildil uue juurdepääsueskiis üldplaneeringust.

Nimelt mõned Romantiku SÜ ala elanikud tunnevad muret seepärast, et uue tee puhul jääb neile Klooga maanteeni juurdepääs vaid mööda uut teed ja see on vana teega võrreldes suurema ringi tegemine. Soovitakse eelkõige, et vana tee laiendataks kogu ulatuses, et neil ei tuleks oma sõidutrassi muuta, olenemata uue tee olemasolust. Samas soovitakse ka kergliiklusteed, mille vastu on aga Ilmandu küla inimesed. Mis oleks lahenduseks?

Kui uue ligipääsutrassi ettepaneku 2008. a detsembris asjaosalistele esitasin, siis mõtlesin ka liikluse kõrvalejuhtimisest Tilgu vanast teeosast (praegu lõik Klooga maanteest kuni Tilgu sadamani).

Kohalikega detailide üle arutades esitasin DP koostajatele järgneva ettepaneku koos põhjendustega:

Klikka pildil!

Kuna klindi ääres on Tilgu tee varisemisohtlik, siis tuleb uue tee valmides võimalikult palju liiklust loomulikult suunata uuele teele. Ja see on lahendatav väga lihtsalt ja kohalikke elanikke minimaalselt mõjutav.

Nimelt uue tee ettepanek sisaldab märkust, et praeguse Tilgu tee see osa, mis algab Romantiku tänava ristmikust (enne "kollast maja") kuni Romantiku tänava teise otsani (Tilgu sadamasse sissesõidu ristmiku juures), tuleks muuta ühesuunaliseks. Mäest alla kulgevas suunas.

1. Sel puhul kogu liiklus, mis tuleb sisekaitseakadeemia poolt ja mis väljub Tilgu sadamast, suunataks uuele teele. Sadamaalalt lahkudes ei saaks vasakule sõita, sest keelumärk ees.
2. Liikluskoormus klindipealsele väheneks minu hinnangul praegusega võrreldes 3-4 korda. Arvestades tulevast kasvavat liikluskoormust, tuleks vahe suuremgi.
3. Kohalike elanike jaoks ei muutuks midagi, nendele jääks Tilgu tee mõlemasuunaliselt kasutatavaks kuni "kollase majani". Niiet ka kõik Romantiku SÜ elanikud saaksid vana teeosa kasutada endiselt nii koju sõites kui ka kodust väljuval suunal. Vaid vahetult kallaku juures asuv pere peab oma senist sõiduharjumust muutma, aga nende jaoks kaalub uue ligipääsu mugavus ringisõitmise üle.
4. Sel juhul ei peaks praegust Tilgu teed laiendama, praeguse tee piiresse liikluskoormuse vähenedes mahuks ka jalakäijate ja jalgratturite osa. Ei peaks rajama täiendavat kergliiklusteed, ka "kollase maja" ühesuunalise allasõidu juures oleks ruumi kergliiklusele, ilma et peaks seal teetammi laiendama. Uus kate tuleb igal juhul, peale veetrasside tee alla rajamist.
5. Kui Tilgu sadamasse soovitakse sõita mööda vana trassi, siis selleks takistusi ei ole, endiselt saaks Klooga maanteelt maha pöörata mööda praegust teed ja takistuseta sõita nii Tilgu sadamani kui sisekaitseakadeemiani, kui mõni ei ole uuest teest veel teadlik. Tagasisuunduv liiklus juhitaks sujuvalt mööda uut teed tagasi.
6. Tilgu sadama juurde on plaanitud väike ringliiklus ja see sobib ka nende jaoks, kes sisekaitseakadeemia poolt tulles uuest teeotsast ja sealsest infosildist mööda põrutavad ja enne mäkketõusu leiavad eest keelumärgi, et tegemist on ühesuunalise teega. Järgmine kord ei eksita.
7. Romantiku SÜ elanikel on oma tänav, et saada piirkonnast välja mõlema tänavaotsa kaudu, neid ei tohiks mäkketõusu juures olev keelumärk segada, kuna saavad vanale Tilgu teele Romantiku tänava kaudu.

Liikluskoormuse vähenemine pikendab klindi ääres oleva tee eluiga mitmete aastate võrra ja tee kestab kauem, kui selle rekonstrueerimise-laiendamise järel. Loodan, et see ettepanek läheb läbi nii DP koostajate, projekteerijate, kohalike elanike jt hulgas.

Loodan, et selgitus oli arusaadav ja edaspidi välditakse pimedat viha muudatuste ees, mis tegelikult vana tee edaspidise kasutuse muutuse osas kohalikke minimaalselt puudutab.

Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekust

2009-11-09T10:10:00.008+02:00

3. novembril toimus Tilgu sadama detailplaneeringu (DP) arutelu. Kohal oli umbes paarkümmend asjaosalist ja huvilist nii naabruskonnast, Otemarina jahtklubist, Karumaa AS-ist, vallamajast kui ka mujalt. Hiljuti sai keskkonnamõjude hinnang kinnitatud ja nüüd saab bürokraatiaosaga edasi minna.

Kohapeal saime esiteks niipalju teada, et DP ei erine kaks aastat tagasi tehtust oluliselt, kogu sadama plaani on "pööratud" päripäeva umbes 15 kraadi, et sadamasse sissesõit oleks idatuulte eest varjatum. Muuli otsa vastas asuvasse kainurka on plaanitud slipp koos pikendusega, muud nagu eriti silma ei hakanud. Ka on lähialasse plaanitud Tilgu teeni uus juurdepääs, mis peaks lahendama ka sadamasse ligipääsuprobleemi, aga see on kõrvalasuva DP teema.

Üldiselt oldi seda meelt, et igal juhul on vaja Tilgu tee DP-ga edasi minna, sest praegu on avatud mitmed fondid, kust võidakse arenduseks raha saada ja need fondid ei ole igavesti kasutada. Kohalolnud esitasid valdavalt häid täiendusettepanekuid ja märkusi, mida on vaja arvestada. Mõnes osas mindi ka detailidesse, mis on juba ka projekteerimise teema, aga info täheldati üles. Näiteks arvestatakse ettepanekutega sadamavärava kitsamaks ehitamisest, slipi külgkai rajamisega, paatide jaoks oma ala loomisega, purjespordikooli ja talvehoiuruumide rajamisega, ellinguhoone suuremaks planeerimise, juurdepääsutee ja parkimisprobleemide ja muuga.

Oli sõnavõtte sel teemal, et sadam jääb üsna pea väikeseks, et miks ei mõelda suuremalt ja ette? Vastuseks saime, et praegu on peamine eesmärk selle väikese DP-ga mäele saada, küll tulevikus saab vajaduse kasvades seda laiendada ja uusi asju juurde arendada. Muidu me jäämegi vaid jutustama ja suuri plaane tegema ja sadamakoht kiratseb edasi. Sellega oldi üldjuhul nõus.

Mina oma küsimustele sain üldjuhul vastuse. Olgugi, et näib pigem jahiomanikest klientide ja külalisjahtide sadam tulevat, rõhutati, et sadam saab olema avalikult kasutatav ja sinna on oodatud kõikide veesõidukite omanikud (tegin märkuse, et kohalike paadiomanike huvi sadama vastu on sama suur ja neile piisaks ka madalama sügavusega veealast kui jahtidele ettenähtud 4-8 meetrist).

Naaberkandi elanikel tekkis küsimus, et kui sadama veevarustus on plaanitud Romantiku puurkaevust, kas on enne ehitust ka puurkaevu rekonstrueerimine plaanitud? Uuriti ka muude kommunikatsioonide (elekter, side, kanalisatsioon jms) ligisaamisvariante.

Natuke teemast välja oli mu küsimus sadama omandivormi kohta, mis puudutab koostööd kõrvalasuva sadamakrundi omanikega, aga ilmselt on see teema juba läbi vaieldud. Seda lugesin välja mõne ametniku näoilmest, et koostöö teema pole võõras. Õnneks üks kohalviibinu sai mu küsimuse mõttest aru ja ütles, et eurofondide raha saavad peale MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste ka eraettevõtjad taodelda, selleks ei pea ühist MTÜ-d looma. Põgusalt saime aimu ka kõrvalasuva sadamaala omaniku plaanidest.

Kokkuvõttes selgus, et Tilgu sadama DP keskkonnamõjude hinnangus oli ühena tingimustest seatud see, et sadam vajab uut juurdepääsuteed ja mööda praegust Tilgu teed ei ole juurdepääs liikluskoormuse kasvades võimalik. Seega tähendab see seda, et Tilgu sadama DP-ga ei saa edasi minna enne, kui on kooskõlastatud Tilgu tee detailplaneering koos uue juurdepääsuteega. Tähtaega, millal kopp maasse lüüakse ja millal sadam peaks valmima, välja ei öeldud. Sain aru, et projekteerimine siiski algas.

Kui protokolli kätte saan, koosolekust täpsemalt. Tilgu uue juurdepääsutee murest järgmises postituses.

Lisaks ka veebruarikuu info vallavanemalt: Purjelaualiidu blogi 16.02.2009

Sügispildid Merikülast

2009-11-06T11:42:00.003+02:00