Meriküla seltsi 3. üldkoosolek 2018 toimub 19. novembril

Aeg on sealmaal, et tuleb seltsi liikmetele aru anda külaseltsi juhatuse viimase kolme kuu tööst.

1. MTÜ Meriküla selts juhatus kutsub kokku selle aasta kolmanda üldkoosoleku
19. novembril kell 19:00 Meriküla spordi- ja õppekeskuses.

Üheks olulisemaks päevakorrapunktiks on juhatuse liikmete ülevaade tegevustest alates eelmisest üldkoosolekust 16.08.18 (viimase kolme kuu tegevused). Anname teada ka, millised Meriküla arengukava teemad on jõudnud valla uuendatud arengukavasse jm. P.S. Eelnevalt on infot ka Meriküla blogis kajastatud.    

Päevakord:

1. Revisjonikomisjoni valimine – ootame ettepanekuid, kes sooviks olla selle kohustuse kaudu kaasatud külaseltsi juhtimisse. On meil seltsi liikmeid, kel revisjonitöö kogemusi?
2. Matkaraja teemast veidi põhjalikumalt (ettepaneku "tagasilükkamine" valla poolt, teede teemaplaneering, arhitekti visioonid jm).
3. Külaseltsi infotahvlite paigaldamine.
4. Valvekaamera paigaldamisest Tilgu tee algusesse. Korjanduse otsuse tegemine.
5. Seltsi juhatuse ülevaade seni tehtust.
6. Küsimustele vastamine.

Üldkoosolekule täiendavaid päevakorraettepanekuid ootame 12. novembrini.

2. Siinkohal annan teada, et seltsil on nüüd meiliaadress merikyla@merikyla.ee - kõik küsimused, ettepanekud ja liikmeks astumise avaldused tuleb saata sellele aadressile.

3. Avatud on seltsi pangakonto numbriga EE397700771003375838, kogume sellele kontole liikmetasud (vastavalt üldkoosoleku 16.08 üldkoosoleku otsusele).

Üldkoosolekul võime vastata täpsustavatele küsimustele seoses liikmetasuga, korjanduse ja annetustega.

4. Külaseltsi liikmete nimekiri on olemas (täpsem info meililistis).

Kui soovid samuti liikmeks astuda, palume vabas vormis sellekohane kiri (avaldus) saata e-kirjale merikyla@merikyla.ee või paberil üle anda külaseltsi juhatuse liikmele.

5. Kui on ettepanekuid 19. novembril toimuva üldkoosoleku päevakorda lisamiseks, siis on need oodatud 12. novembrini aadressil merikyla@merikyla.ee.

Kui on küsimusi eelnimetatud teemadel, oleme valmis vastama nii kirjalikult, telefonitsi kui ka üldkoosolekul.

P.S Saatke see teade ka naabrile, kes ei ole külaseltsi liige või kes pole meililistis (küsi liikmete nimekirja) või edastage info muul kujul!

Harku valla arengukavas 2019-2037 on Meriküla teemasid piisavalt

27. septembril võttis Harku Vallavolikogu vastu täiendatud Harku valla arengukava aastani 2037 (hakkab kehtima 01.01.2019). Arengukavasse on kantud ka mõned olulised teemad, mis on kirjeldatud Meriküla arengukavas (kinnitatud Meriküla seltsi üldkoosolekul 16.08.2018).

Väljavõte vallalehest 24.10.18

Harku valla uuendatud arengukavaga tutvudes selgub, et valla jaoks on merele avamise eesmärk üks kolmest olulisemast prioriteedist. 22-kilomeetrisest rannajoonest ligi 5 kilomeetrit on Merikülas ja seega küla on selle eesmärgiga tugevalt seotud. Seda enam, et Merikülas on valla ainuke sadam. Samuti on Meriküla metsik loodus nii meie küla kui ka lähinaabrite jaoks atraktiivne piirkond jalutamiseks ja Meriküla spordi- ja õppekompleks eelkõige spordi- ja vaba aja veetmise keskuseks, seega meie kandi teed ja rajad on valla arengukavas suurema tähelepanu all.

Lühikokkuvõte:

1. Tilgu tee esimese poole valgustus (kuni Tilgu sadamani?) on plaanis rajada aastal 2020-ks ja selleks on ette nähtud 45 tuhat (E12.14 "Tilgu tee Kloogaranna mnt poolse lõigu tänavavalgustus (sõltub jaotusvõrgu liini ümberehitamisest)").

2. Sadam saab aastatel 2018-2019 ligi 400 tuhat eurot. Sadama muuli laiendamine algas juba oktoobris 2018.

3. Koostatakse piirkonna radade ja uute juurdepääsudega seotud visioonidokument ja ehk ka projekt ning detailplaneering, millele on plaanitud aastaks 2020 40 tuhat euri. Kaude on osa 10 tuhandest, mis plaanitud aastatel 2020-2021 Harku valla rannaala teede ja radade teemaplaneeringuks, ka Meriküla puudutav.

4.  Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamiseks on plaanitud aastal 2019 tervelt 200 tuhat euri (E16.12), investeering tuleb Strantumilt.

Väljavõtted arengukava tekstist, mis puudutavad meie kanti:

1.2 Peamised arengutegurid ja väljakutsed

Lisaks nimetatud peamistele väljakutsetele vajavad lahendamist mitmed spetsiifilisemat laadi küsimused:
▪ Teed; teede ja tänavate võrgustik on Harku vallas välja arendatud. Küll aga on probleemiks suur liiklustihedus ja Tabasalu alevikku läbiv transiit. Perspektiivis vajab seega lahendamist ümbersõidu küsimus. Samuti on vajadus parandada ligipääsetavust Meriküla Õppe- ja Spordikeskusele.

▪ Avalik ruum; valla asustustihedus on ebaühtlane, peamised tiheasustusalad on Tallinnaga piirnevates paikkondades. Vallal pole aga terviklikult välja arendatud keskust. Samuti on kasutamata 22 km pikkusest rannajoonest tulenev potentsiaal – pääs merele ja merelt on raskendatud; 

▪ Kultuur ja sport; kultuurielu on vallas aktiivne. Küll aga tuntakse puudust vähemalt 500-kohalisest saalist. Probleemi leevendab Meriküla Õppe- ja Spordikeskus, kuid lahendamist vajab ligipääsetavuse parendamine, sh. ühistransport. Samuti on kavandamisel multifunktsionaalne saal Tabasalu hariduslinnakusse;

 2 Harku valla strateegia

Lisaks konkreetsetele valdkondadele on Harku valla arengukava koostamise käigus koorunud välja kolm suuremat teemavaldkonda. Esiteks, Harku vald on mereäärne omavalitsus. 22-kilomeetrine merepiir loob suurepärased eeldused nii rekreatsiooniks, kui turismi arendamiseks. Seetõttu on välja töötatud valla merele avamise programm. See tähendab turismiinfrastruktuuri, pääsu merele ja mereäärset (jalg)teedevõrgustikku. 

▪ P1. Harku valla merele avamise programm. Valla 22-kilomeetrine rannajoon on avatud nii elanikele kui ka külastajatele. Vääna-Jõesuu rannas pakutakse heal tasemel turismiteenuseid. Rannaäär on varustatud jalg- ja rattateede võrgustikuga. Pääs merele ja merelt on hea. 

Järgnevalt väljavõtted arengukava lisast 3: Harku valla arengukava tegevuskava 2019-2022.

Harku valla merele avamise programmi (P1) on kaasatud ka Meriküla:

2019. aastal on siinse programmi P1 järgi Tilgu sadamale plaanis eraldada 90 tuhat (Tilgu sadama I etapi kogumaksumus on 2018-2019 ligi 400 tuhat euri).

Järgmisel aastal ilmselt eraldatakse ka meie kandi matkaradadele või uute projekteerimisele mõned tuhanded (valla eelarves plaanitud 10 tuhat).

Huvitav on järgnev: Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamise kontseptsiooni väljatöötamine ja väljaarendamine. Sellele on aastaks 2020 plaanitud 40 tuhat euri. Ilmselt on see meie piirkonna radade, teede ja uute juurdepääsude projekteerimisele mõeldud summa, mis ilmselt on sisendiks ka siinse ala uue detailplaneeringu koostamiseks. Sel teemal eeltöö juba käib, sellest kirjutas viimane Harku valla teataja.

Tilgu tee läheduses asuvate lautrikohtadele juurdepääsude rajamiseks ja tagamiseks vallaeelarves ei ole summasid veel ette nähtud.

Peeter Suure Merekindluse nimeliste objektide tähistamisele ja korrastamisele on plaanitud suhteliselt suur summa - 28 tuhat aastatel 2020-2022, sellest osa on plaanitud ilmselt ka Merikülas asuvate objektide korrastamiseks ja ligipääsu parendamiseks.

Konkuretsivõime tõstmise programmis (P3) on mainitud Meriküla spordi- ja õppekompleksi, aga sellele eralduvad summad on real E16.12. Omanik on vald, haldaja Strantum koos valla arendusosakonnaga.

Avalikele objektidele kaamerate paigaldamiseks suuri investeeringuid ette nähtud ei ole, aga nendega seotud kulud on vallaeelarvesse plaanitud (vallas on praegu juba 13 valvekaamerat, millest kaks on Tabasalus Ranna teel numbrituvastuse rakendusega).

Teede peatükis E4.28 on mainitud Romantiku teed, mis saab uue katte peale veetrasside rajamist, tee katte jaoks on plaanitud 2019. aastal 45 tuhat euri (miskipärast on see osa tabelis Rannamõisa küla peatüki all, aga ilmselt seepärast, et veetrasside rajamise projekt Rannamõisas ulatub Romantiku teeni - E11.9 "Tabasalu-Rannamõisa veemajandusprojekti elluviimine" 1068700 euri aastal 2019).

Meriküla puudutavad ka veel lähikülade teede ehitused, näiteks Muraste külas on plaanis teede ehitusi lähema nelja aasta jooksul 255000 euro eest, Meriküla rahvast puudutab eelkõige Kolmiku tänava kergliiklustee pikendamine kuni vaateplatvormini (100 tuhat aastal 2019) ja Suurupi pool Angervaksa tee pindamine (20 tuhat aastal 2021), mõlema tänavad kulgevad Meriküla poole.

Teede peatükis Meriküla all pole teedele summasid ette nähtud, on vaid peatükk E4.74, kus kirjas: "Meriküla keskuse juurdepääsutee rajamine" - summasid ei ole vallaeelarvest veel plaanitud ega ole teada ka fonde, kust raha taodelda, vaid veerus 2023-2037 on X, mille tähendust ma ei tea.

Kõrvalmärkusena, et Tilgu tee kuni Meriküla õppekeskuseni on Maanteeameti halduses.

Valla teede teemaplaneeringu koostamisele on aastal 2019 plaanitud 20 tuhat euri. See puudutab muuhulgas ka Meriküla radade ja teede ning mere äärde juurdepääsude planeerimist. Lisaks on avaliku ruumi peatüki E6.4 järgi aastatel 2019-2020 plaanitud kokku 10 tuhat euri Meriküla suurima detailplaneeringu menetlemiseks (see hõlmab ka uue juurdepääsutee plaanimist õppekeskuse juurde).

Lisaks on avaliku ruumi peatüki all plaanitud Tilgu tee 28 detailplaneeringu tegemiseks 8000 euri. See on kinnistu, mille all on praegu pumbajaam Meriküla mobiilside masti juures. Selle kohta tuleb lisa küsida, mis vallal selle kinnistuga seoses plaanis on.

Lõpetuseks:

Allolevas väljavõttes on kokkuvõtlikult kirjas suuremad investeeringud lähema nelja aasta jooksul. Selgub, et meie piirkonda on plaanitud sadu tuhandeid eurosid (sadam, tänavavalgustus, Rannamõisa veemajandusprojekt, mis peaks ulatuma ka Romantikuni).

Lisalugemist:

Harku valla arengukava dokumendid:

Harku Vallavolikogu määrus

Lisa 1 Harku valla arengukava 

Kohaliku omavalitsuse arengukava määratleb elukorralduse alused kindlaks määratud perioodiks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis loob laiapõhjalise raamistiku Harku valla tuleviku kujundamiseks. Selles on majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja looduskeskkonda arvesse võttes kokku lepitud eesmärkides ning nende saavutamise viisides.

Eelarvestrateegias määratletakse täpsemalt ära finantsid nelja eelseisva aasta kohta ning iga-aastases eelarves leiavad need detailse väljenduse. 

Lisa 2 Harku valla eelarvestrateegia

Lisa 3 Harku valla arengukava tegevuskava 2019-2022 

Lisa 4 Harku valla profiil

Meriküla seltsi üldkoosolekul kinnitati arengukava

16. augustil 2018 kogunes Meriküla seltsi üldkoosolekule 14 seltsi liiget ja lisaks oli kaks häält koosolekul volitustega. 

Seltsi üldkoosolekust võttis osa ka 8 külaelanikku, kes pole veel ametlikult seltsi liikmeks astunud, aga soovivad külaelu tuleviku nimel kaasa rääkida ja kuulata infot, mis plaanis on, osad kaasatud olid ka seltsi liikme perekonnast.

Koosolekul oli kaks päevakorrapunkti, peamine nendest Meriküla Seltsi arengukava teine lugemine.

Meriküla seltsi arengukava 2018-2023 hõlmab kogu küla territooriumiga seotud tulevikuvisioone ja eesmärke, mida hakatakse täide viima.

Koosolekul arutati läbi eelmise üldkoosoleku järgselt esitatud ja ka kohapeal esitatud ettepanekud. Kõik ettepanekud said sisse viidud, nii need, mis korrigeerisid-täpsustasid teksti, need, mis esitati ettepanekutena lisamiseks kui ka need, mis tegid ettepaneku mõne teema või lõigu kustutamiseks. Ühtegi ettepanekut tagasi ei lükatud.
Uue juurdepääsutee arvamuste lahknemise järel mindi kompromissile, et arengukavasse sõnastatakse eesmärk nii, et vallaga koostöös tuleb leida alternatiivid sõidukitega või jala küla territooriumile pääsemiseks lisaks Tilgu teele endale.

Meriküla Seltsi arengukava võeti vastu 13 poolthäälega, kolm jäi erapooletuks. Vastuhääli ei olnud. Lisaks olid koosolekul viibivatest mitteliikmetest viis poolt ja üks jäi erapooletuks.

Meriküla Seltsi arengukava esitatakse valda, et seda kasutataks kogu valla arengukava kuni 2037 sisenddokumendiks.

Meriküla seltsi arengukavaga 2018-2023 on võimalik tutvuda siin.

Pilt on illustratiivne

Koosoleku teine päevakorrapunkt oli seltsi liikmemaksu aastatasu kehtestamine. Juhatus selgitas, et kaaluti mitut varianti, aga ettepanekuna otsustati esitada 50 euri aastas igalt külaelanikult, kes on end selgelt väljendanud külaseltsi liikmeks (esitades vastava avalduse). Külaseltsi liikmed on need, kes on vastava avalduse esitanud, need, kes on seltsi asutajaliikmed ja need, kes osalesid seltsi esimesel üldkoosolekul (põhikirja p 3.1)

Selgituseks, et liikmemaksu oodatakse kõigilt liikmetelt. Kui pere kohta on üks liige, kes seltsi üldkoosolekul peret esindab, siis pere kohta on ka üks liikmetasu. Kui peres on kaks või rohkem inimest seltsi liikmed, siis mõlemad on valmis ka liikmemaksu tasuma.

Koosolekul otsustati ka, et kui keegi liikmetest ei suuda mõjuval põhjusel liikmemaksu tasuda, siis sellest "pääsemiseks" ei ole esmane lahendus seltsist välja astumise avalduse esitamine vaid seltsi juhatusele avalduse esitamine, et vähendada liikmetasu või hajutada tasumist pikema aja peale. Seltsi juhatus arutab iga juhtumit eraldi ja annab vastutuleku või keeldumise otsusest teada.

Järgnevalt saadab seltsi juhatus kõikidele seltsi tegevusse kaasatud isikutele teate, kes on seltsi liige. Ja esitab ettepaneku neile, kes veel seda ei ole. Enamiku kutsutavatest leiame seltsi meililistist.

Külaselts esindab kõiki külaelanikke, olenemata sellest, kas nad on seltsi liikmeks astunud või mitte. Kuid mida rohkem on külaelanikke, kes on avaldusega (või esimesel üldkoosolekul osaledes) seltsi liikmeks astunud, seda tugevam on küla esindatus erinevates asutustes ja seda tugevam on ka seltsi liikmetasudest kogutud baasfinants.

Peale seda, kui seltsi liikmeskond on (meililistis) avalikustatud, annab juhatus teada, kuhu ja millisele arvele tuleb liikmemaks tasuda. Liikmemaksust tasutakse kulud, mis on vajalikud teenuste ostmiseks seltsi eesmärkide täitmiseks (nt kodulehe ja logo tegemine). Külaseltsi juhatus peab lisaks liikmemaksule leidma lisafinantse eesmärkide elluviimiseks. Võimalik, et mõne väiksema eelarvega projekti saame ellu viia ka korjandustega. Sel aastal ei ole juhatusele ette nähtud töötasu seltsi tegevuse juhtimise eest.

Olgem kannatlikud, täiendav info järgnevate tegevuste ja liikmemaksu pangakonto rekvisiitidega saabub peagi.

Meriküla seltsil oli enne 16. augusti koosolekut 29 liiget (6 asutajaliiget + 18 esimesel üldkoosolekul osalenut + 5 enne 16.08 koosolekut esitanud liikmeks astumise avaldusega). Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 1/10 seltsi liikmetest (seltsi põhikirja 14.06.2018 punkt 5.6)

Meriküla Seltsi teine üldkoosolek toimub 16. augustil.

4. augustil saatsime üldkoosoleku teate Meriküla Seltsi liikmete listi, aga üldkoosolekule on oodatud ka kõik teised piirkonnaga seotud isikud ja mittetulundusühingute-ettevõtete esindajad.

Meriküla Seltsi juhatus kutsub kokku külaseltsi teise üldkoosoleku 16.08.2018, kell 19:00 Meriküla õppekompleksis (ruum täpsustub).

Koosoleku teemad:

1. Meriküla arengukava teine lugemine.

2. Seltsi liikmete aastatasu määramine.

9. augustiks ei ole laekunud ettepanekuid täiendavate päevakorrapunktide lisamiseks. Mitmed esimesel üldkoosolekul esitatud ettepanekud arengukava eelnõusse on sisse viidud.

Meriküla Seltsi juhatus koos seltsi asutajaliikmetega on viimased kolm kuud koostanud Meriküla arengukava, mille esitame üheks osaks Harku valla arengukavale. Arengukava koostamisel on palju küsitud nõu ja sisendeid juhatusest väljaspoolt.

Meriküla arengukava eelnõu on meililisti pandud 4. augustil, ootame veel täiendusettepanekuid ja muud tagasisidet 14. augustiks kirjalikult ja telefonitsi juhatuse liikmetele. 

Seni on vaid üks külaseltsi liige andnud tagasisidet. Oleme kursis ka, et ühe kinnistuga seotud isikud on uue juurdepääsu rajamisele vastu, sellisel kujul nagu see praegu on ühele detailplaneeringule kantud. Muidu pole me sellist tagasisidet veel saanud, mis nõuaks mõnede teemade väljajätmist. Püüame üldkoosolekul leida kompromisse.

Meriküla arengukava st esimese päevakorrapunkti arutelul on oodatud osalema kõik kandi elu ja tegevustega seotud isikud ja asutuste esindajad, osalemine ei ole vaid külaseltsi liikmetega piiratud.

Seltsi juhatuse liikmed:

Mairold Vaik, 5219785, mairold.vaik-gmail.com

Andri Talts, 5066604, andri.talts-mail.ee 

Gerd-Rainer Luhalep, 56244545, gerd.rainer.luhalep-gmail.com 

Juhatus on koosolekuid pidanud 3 korda, üks on enne üldkoosolekut veel tulemas.

Meriküla seltsi esimesel üldkoosolekul 14.06.2018 sai muudatustega põhikiri kinnitatud

Siinkohal 14. juuni üldkoosoleku teemadest lühidalt.

Vastu võeti Meriküla seltsi põhikiri.
14. juuni üldkoosoleku protokoll on leitav siit.

Kogunesime Meriküla Spordi- ja õppekompleksi, aitäh Silvale maja tutvustamast ja uksi avatuna hoidmast. Koosolekulehele pani end kirja 21 inimest.

Põhikirjale esitati mitu täpsustavat muudatusettepanekut, millest enamik sai sisse kantud, aga mõne teema arutelu lükkasime järgmisse koosolekusse. Juhatuse liikmete arvuks otsustasime määrata 3-5 (tekstis enne kirjutatud kolme asemel). Arutasime läbi juhatuse liikmete volitused ja inimeste liitumised ning väljaarvamise teemad. Kordasime üle, et põhikirja järgi juhatuse otsused ei ole A ja O, üldkoosoleku otsused on kõige suurema kaaluga, kaasa arvatud juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise õigusega.

Arutelus oli ka see teema, kas MTÜ liikmeskond peaks olema vaid meie külaga seotud isikud või saavad kõik soovijad meiega ühineda. Teemat arutame veel edaspidigi. Liikmemaksu suurust arutasime veidi, aga otsust vastu veel ei võtnud. Ootame veel ettepanekuid liikmemaksu ja/või liitumismaksu suuruse üle, ka neilt, kes koosolekul ei osalenud. Oodatud on ka täiendavad ettepanekud, kuidas külaseltsi jaoks lisasissetulekuid organiseerida.

MTÜ seaduse linki lubasin levitada, sest see seab mõnes osas põhikirja jaoks juba raamid ette ja ega põhikirja eriti sealsetest raamidest väljapoole pole võimalik teha.

Juhatusse valiti kolm liiget - Mairold Vaik, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts. Pakuti ka teisi kandidaate, aga nad ei olnud nõus kandideerima.

Juhatuse liikmete ja ka kaasatute lähiaja olulisemaks tööks saab eelkõige arengukava koostamine, augusti algul juba vaja tutvustada meilide teel ja 16. augustil toimub esimene laiem arutelu üldkoosolekuna. 

14. juuni koosolekult saime veel kolm teemat arengukavasse sisse kirjutamiseks juurde, mida initsiatiivgrupi ajurünnakutes ei oldud läbi arutatud (ja ka siit blogist pole veel läbi käinud) - turvalisus rannas mere ääres öiste parkijatega seoses, sadama lähistel suplusranna taastamine ja "90-kraadise" kurvi ohutumaks muutmine. Põhiteemad ka koosolekul Tilgu tee seisukord ja arenguvõimalused, mere ääre avatuna hoidmine ja looduskeskkonna eest hea seismine.

Positiivselt üllatas kohaletulnute üldine positiivne hoiak ja kindel seisukoht, et külaseltsi on vaja. Rõhutati mitu korda, et seltsi ei ole vaja vastandumisteks vaid pigem koostöö edendamiseks. Suured tänud kõigile, kes selle kahetunnise "maratoni" vastu pidasid.

Tänasest hetkest uusi liikmeid võtame vastu vaid avalduse alusel, sobib ka e-kirja teel vabas vormis ühele juhatuse liikmetest. Põhikirja muudatusena kirjutasime, et automaatselt on liikmeteks asutajaliikmed ja 14. juunil osalenud külaelanikud. Need, kes juba on meililistis, aga 14. juuni koosolekul ei osalenud, nendele tuletame meelde, et esitaksid avalduse liitumiseks. Mingist hetkest tulevikus püüame järgida seda, et meililistis on eelkõige liikmed.

Ootame ka meililisti kaudu ettepanekuid külaelu paremaks muutmiseks. Eelkõige on oodatud ettepanekud, kuidas me ise saaks oma probleeme lahendada. Näiteks teeäärte täiendavaks niitmiseks ei pea Teeme ära sündmust ootama või midagi muud.

Meriküla põder on tagasi

Viimati nähti Merikülas Mereküla kinnistu serval, Muraste looduskaitsealas, põdraperet kümme aastat tagasi. See oli enne, kui ehitati kooli juurde koertekool. Nüüd oli naaber samas kohas tunnistajaks, et üks põder on taas end meie kanti sisse seadnud.

Kohtumine Andrese talu lähedal oli üllatus nii põdrale kui autoga Tilgu teed mööda liikunud perele. Loom oli eemal seisnud ja jälginud auto lähenemist ega liigutanud end. Naaber otsustas auto seisma jätta ja looma pildistada. See seisis vapralt kogu fotosessiooni. Lõpuks tuli signaali anda, et põder eemale kõnniks.

Põder Merikülas mais 2018, foto: erakogu

Meriküla territooriumist katavad suure osa kaitsealad, Muraste looduskaitseala on neist suurim, ulatudes Merikülast ka osaliselt Suurupi külla. Iga aastaga kasvab kaitseala mets aina tihedamaks, olgugi, et palju vanu puid murduvad eest. Tihe mets on soodne keskkond mitmete metsloomade ja lindude elupaigaks. Peale õppekompleksi laiendamist ja Tilgu tee rekonstrueerimist oli suuremaid loomi harva näha, aga paaril viimasel aastal on neid rohkem kohatud. 

Lisaks taasnähtud põdrale on ka metskitsi juurde tulnud, neid on hommikuti ja päikseloojangul teel mitu korda näha olnud, üks neist leidis oma otsa, kui kihutava auto ette hüppas. Talviti kondasid metskitsed isegi meie õuedel. Eelmisel talvel "kolisid" meile metssead, keda küll näha ei olnud, aga tagahoovid sonkisid nad üles. Rebased ja muud väikeulukid on meil pea igakuised-nädalased külalised.

Taaskord leiab kinnitust asjaolu, et elame puhta looduse ja vaikuse keskkonnas. Paradoksaalsel kombel on loomade naasmine justkui seotud sellega, et Tilgu tee liikluskoormus vähenes - õppekompleks seisis paar aastat tühjana.

Oletatavasti kasutatakse Tilgu teed edaspidi aina rohkem ja autode alla jääb nii väikseid kui suuri loomi ja ka teel jalutavad inimesed ja lapsedki on kaitsetumad. Loodame, et liiklusmärkide järgijaid on ikka rohkem, kui neid, kes rikuvad ja elusid ohtu seavad.

Julget põtra on tõenäolisem siis kohata, kui meie metsas jala ringi käia. Autod võib jätta kas Tilgu sadama alale või mobiilimasti juurde platsile.

P.S Põder on ühel ööl hiilinud aeda ja maasikataimed nahka pannud... Elu looduse keskel...

Meie küla vanas hoonetekompleksis uus sisu.

Veel hiljuti, eelmise aasta lõpus kirjutas Harju Elu, et Muraste õppekompleksi ehk (sisekaitseakadeemia poolt hüljatud) endise piirivalvekooli hoone tulevik on ebaselge, et kas müüakse maha või saab vald selle riigilt enda kasutusse.

Nüüd on otsused tehtud. Eraldi kinnistud loodud ja majadekorpus anti riigi poolt vallale tasuta üle (viimaste aastate halduskulusid tasudes).

Külakeskuse hoonete-kompleks nimetati Meriküla spordi- ja õppekeskuseks, aga edaspidi hakkavad mitu asutust seda kasutama. Ka Kaitseliidu peastaap peab plaani ajutiselt siia kolimiseks, kui nende peamajas remont algab.

Loe edasi Harku Valla Teatajast 23.05.2018, ehk siit:

Me oleme kaitstud?

Sel nädalavahetusel oleme õppuste keskel. 

Koduväravalt õppuseid piiludes tekkisid pähe mõtted:

1. Meriküla iseseisvust on kaitsma tulnud kaitseliitlased :)
2. Iseseisva Meriküla vastaste suured hirmud täitusid: küla piirile püstitatakse tõkked, piirded ja läbipääsud suletakse :)
3. Muraste kaitseliitlased tulid küla endist territooriumi tagasi vallutama :)

Fotod: Marge Ensling

Tegelikult harjutatakse Eesti iseseisvuse kaitsmist ja Meriküla on teiste külade hulgas. Hea tunne on :)

Silva Kiili jagas meiega veel ühte pilti sõdurist.

Päeva klõps: Muraste või Meriküla, peaasi, et kaitstud.

Tilgu tee liikluskoormus on ligi 500 autot ööpäevas

Maanteeameti koduleheküljel avaldatakse iga aasta I kvartalis eelneva aasta liiklusloenduse tulemused. 2017. aasta loendustulemuste andmetel on Tilgu tee liikluskoormuseks keskmiselt 497 sõidukit ööpäevas.

Nende hulgas on üle 12-meetriseid sõidukeid keskmiselt 11 tk ööpäevas.

Tegemist on perioodiga, kui Meriküla õppekompleksis igapäevast tegevust ei toimunud ja sadamat kasutatakse minimaalselt, varasemate aastatega võrreldes on keskmine tase langenud. Ilmselt see number suureneb järgmistel aastatel mõnevõrra, aga jääb 500 ja 600 sõiduki vahele ööpäevas (seni kuni Tilgu sadama külastatavus jääb endiseks).

2017. a loendusandmete allikas: Maanteamet.ee ja kokkuvõtte lisa nr 12

Võrdluseks saab tuua mõõtmisandmed 2012. aasta augusti ja septembrikuust, kui sisekaitseakadeemia meie külas veel tegutses: koos nädalavahetustega oli liikluskoormuseks keskmiselt 588 sõidukit ööpäevas (õppetöö ei olnud veel täies mahus rakendunud). 

Allikas: Tilgu tee loendustulemused 24.08-03.09.2012 (laupäevane 25.08 anomaalia on tingitud Tilgu sadama üritusest, kus sel päeval toimus Tilgu laat ja õhtune muinastulede öö kontsert).

Varasemad aastakokkuvõtted: 

Enne 2009. aastat loendusandmed puuduvad.
2009: alla tuhande
2010: 100
2011: 100
2012: 513 (järsk kasv tingitud ilmselt loendusmetoodika ja -tehnika muutusest)
2013: 532
2014: 545
2015: 562
2016: 516

Siinkohal tuleb märkida asjaolu, et Tilgu tee näol on tegu ummikteega. Tavalisel maanteel möödub valdav enamik autosid mõõtjast korra, aga meie tänava puhul mööduvad enamik autosid mõõtjast lühikese ajavahemiku jooksul kaks korda.

Hommikutundidel igas tunnis lahkub Merikülast umbes 30-40 kohalikku autot. Õhtul naaseb sama palju. Lisaks muu liiklus. Nii see 500 ööpäevas koguneb.

Tilgu tee on aastast 2009 riigi kõrvalmaanteena arvel, nr 11414. Tee rekonstrueeris aastal 2010 ja siiani hooldab Maanteeamet, muuhulgas tagab talihoolduse.

Tee on 11414

Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Teade Kaitseliidu õppuse kohta Merikülas 09.03-11.03.2018

Teadaolevalt on õppuse kese Merikülas, õppekompleksi juures.

Kaitseliit annab teada, et Harku valla territooriumil toimub 09.03-11.03.2018 Kaitseliidu õppus, mille käigus võib avalikus ruumis näha liikumas Eesti Kaitseväe vormis kaitseliitlasi ja Kaitseliidu sõidukeid. Imitatsioonivahendeid (paukpadrunid, lõhkepaketid) EI KASUTATA.

Täname mõistva suhtumise eest!

Kontakt: 7179053, Rasmus Lahtvee, Kaitseliit

Meriküla nüüd ka Maa-ameti kaardil

Meriküla tekkimisega seoses toimuvad mitmed protseduurilised tegevused, mis rakenduvad täideviimisel (sh aadresside muutused).

Paar päeva tagasi kanti Meriküla ka Maa-ameti kaardile.

Võimalik kaardilt seirata, millised kinnistud on täpselt uues külas.

Loe lisa siit

Palju õnne Meriküla rahvale! #EV100

Riigihalduse minister kirjutas küla moodustamise otsusele 21. veebruaril alla ja see jõustub peale Riigi Teatajas avaldamist, 2. märtsil.

Meriküla maapoolne piir kulgeb mööda klindiserva -
fotol nähtav elektripost asub Ilmandu külas,
klindiservast allpool aga juba Meriküla.

Meriküla moodustamise ettepanek tehti mõne külaelaniku poolt juba aastaid tagasi (2009), aga aktiivsemalt hakati teemaga taas tegelema 2017. aasta kevadel, kui mõte hakkas meeldima ka Ilmandu küla mereäärse osa elanike hulgas (eelkõige Romantiku kandis).

Siis korraldati küsitlus kohalike elanike hulgas, tutvustati teemat ka muutusega seotud Muraste jt naaberkülades, volikogu andis toetuse (otsus 7. septembrist 2017) ja edasi on teema olnud Riigihalduse ministri juhtimisel kooskõlastusringil (vastav määrus valmistati ette juba 11. oktoobril 2017). 

Kogu protsessi vältel on vallavolikogu ja vallaametnike toetus olnud tuntav, liigseid viivitusi ei esinenud ja menetlused, arvamuste kogumised ning teavitused korraldati kiirelt. Rahandusministeeriumi nimekomisjonis küll mõneti kõheldi muudatuse vajalikkuses, aga taotlejate põhjendused koos koduvalla volikogu toetusega olid määravad.

Kui võrrelda samasuguse küla moodustamisega Tahkuranna vallas (aastal 2015 Reiu külast osa muutus Merekülaks), siis Meriküla moodustamise taotluse argumendid olid tugevamad.

Vahetult enne Eesti sajandat sünnipäeva see otsus tuli ja see on heaks kingituseks meie riigile, meile Merikülas ja meie naabritele!

Usun, et uue küla loomisega luuakse uut väärtust kogu Suurupi poolsaare ja Harku valla põhjaosa elanikele ja elukeskkonnale.

Loe lisa, klikates pealkirjadel:

Vallavolikogu otsus 2017: Mereäär saab varsti Merikülaks!

Neli küsimust ja neli vastust seoses Meriküla loomisega

Aprillis 2017 algatasime protsessi Meriküla taastamiseks

Meriküla nimest ja pisut kandi ajaloost

Aastast 2009: Meriküla moodustamise kohta esimene taotlus vallavalitsusele

Ajaloolised Meriküla kaardid riigiarhiivist

Meriküla ajaloost veel

Merikülla viib vaid üks tee

22.03.2009: Meriküla meremehe külablogi algas kohtumisest oravaga