Algatasime protsessi Meriküla taastamiseks.

Grupp, kes koosneb Meriküla ja Romantiku kandi inimestest, on pead kokku pannud ja läbi arutanud teemad, miks peaks taastama ajaloolise Meriküla selle ligikaudsetes piirides.

Küsimus: Kas pooldad ajaloolise Meriküla taastamist?

Kui teema sind kõnetab, siis saada info e-mailile mairold-mereblog.com ja kirjuta, kes oled, millise kinnistuga oled seotud ja mitu sinu kodu inimest on selle mõttega päri.

Maikuu jooksul püüame Tilgu tee kandi inimestelt koguda arvamusi, kas nad on nõus, et praeguse Ilmandu ja Muraste küla mereäärne osa, klindi servani, ja Tilgu tee ümbruses, kehtestataks haldusüksusena ja määratlustes eraldi külana.

Meriküla paar külaelanikku on sel teemal pinda sondeerinud juba mitu aastat, abi on olnud ka teemat käsitlenud ametnikest ja ka mõned volikogu liikmed on teemaga kurssi viidud. Kuna kuu aega tagasi tekkis ka Romantiku kandist huvi teemaga edasi minna, oleme seljad kokku pannud. Ja esmalt peale küsitluse korraldamist pöördumegi vastavasisulise taotlusega vallavolikogu poole.

Küsitluse tulemused kuvame vastaval Google kaardil (klikka pildil):

Mis on põhiargumendid?

Siinne kant on Merikülaks kutsutud juba enam kui sajandi, meil on sellekohaseid allikaid. Viimased andmed selle kohta pärinevad neljakümnendatest. Seda infot toetavad ka ajaloolised kaardid Riigiarhiivist.

Teiseks on Tilgu tee lähiümbrus looduslikult täiesti eraldi Murastest ja Ilmandu külast. Mõlema küla mereäärse osa tõmbekeskus on eelkõige Tabasalu, mitte Muraste keskus. Tilgu tee on ka ummiktee ja puudub loogiline seos Muraste külaga (Merikülla viiva tee ots algab Ilmandust, mitte Murastest).

Moodustumas on mereäärse kandiga seotud külaselts.

Teemad, mis meie kandis oleks ühised, on looduskaitseala, looduse ja ranna puhtus, koolilaste transport, teede valgustatus, koormus ja piirangud, endine piirivalvekool, klindi kaitsmisega seotud teemad, oma külaplatsi loomine, ühine suvelaager kohalikele lastele, lähiala detailplaneeringud, reovete puhastamise setete suunamine merre, Tilgu sadama arengud, uus juurdepääs Tilgu sadamasse (praegune tee klindi servas on varisemisohtlik), ühised koristustalgud, matkarada, kergliiklustee vajaduse arutelu, naabrivalve, valvekaamerad, prügimajandus, mereäärsete suvitajate parkimised, talvine teehooldus, lautrikoht või mitu, ajalugu jpm.

Lisaks kogukondliku ühtsuse eesmärgil ajaloolise identiteedi ja traditsioonide taaelustamine ning arendamine, ka geograafilis-loodusliku keskkonna eripärade väärtuste esiletoomine (arengu soodustamine).

Tulevikus Muraste muutub ilmselt mingist hetkest hoopis alevikuks, mitmes Eesti alevikus pole nii palju rahvast kui meil juba praegu Muraste külas on, olles suurima elanike arvuga küla Eestis. Loogiline, et eri küla regioonides olevad probleemid ei kerki keskuses esile. Seni oleme omi asju ajanud otse vallaga, külaseltsi koormamata.

Ka Tilgu tee ja politsei- ja piirivalvekolledži laienduse detailplaneeringu teemal aastast 2009 kujunes juba kohalik aktiivgrupp, kes detailplaneeringu teemal seljad kokku panid, see teema ei kõnetanud siinse kandi külaseltse ega enamikke kohalikke poliitikuid.

Meriküla piiri ettepaneku esitame koos taotlusega vallavolikogule, aga üldjuhul kataks see ala mere ja kõrge klindi vahel Suurupi küla piirist Rannamõisa küla piirini. Peale küsitlust selgub ka, kas Rannamõisa piiripoolsete kinnistute elanikud on ettepanekuga päri ja kas Suurupi küla piiri lähedal kolm kinnistut tulevad ideega kaasa. Piiriettepanek järgib loogilisi looduslikke ja kinnistute piire. Küla keskmeks saaks ilmselt Tilgu sadama lähiümbrus, aga on veel 2-3 head kohta, mis võiks keskuseks kujuneda.

Pildil on ettepanek näha sinise joonega, siin piirneb idapoolne külg Hobuvankri teega, ei ulatu päris Rannamõisa küla piirini. See vaid ettepanek, täpsustub peale küsitlustulemusi.

Meriküla ja Tilgu tee kandiga seotud ühistegevustega alustame 6. mail koos www.teemeara.ee/ talgutega. Koristuskoht juba registreeritud, info selle kohta püstitame lähitundidel.