Wednesday, December 19, 2012

Selgituseks

Kuna Suurupi poolsaare loodusliku omapära kaitsmise teema on taas aktuaalne (Muraste, Ilmandu ja Suurupi külas) ja Meriküla juttudes avaldatu on kaasatud aruteludesse, siis püüan taaskord selgitada, miks on siinne blogi loodud ja mis on minu seisukohad.

Selgitus on ajendatud Facebooki Harku valla inimeste foorumis jagatust, kus kutsuti inimesi Kadaka tee klindipealse detailplaneeringu arutelule. Tauri arvamus on asjalik ja neutraalne, tänud talle julge ja otsekohese arvamuse eest.

https://www.facebook.com/groups/108000992558063/


Tahaksin siinkohal kummutada väiteid oma populistlikust tegevusest, enda eesmärkide radikaalsusest ja padurohelisest maailmavaatest. 

Meriküla juttude blogi sai eelkõige loodud seetõttu, et taunida absurdseid bürokraatiakeerdkäike, mis on meie kandi loodusega seotud (vt lugu Muraste LKA piiridest ja teest, mis sinna ei kuulu). Et taunida olukorda, kus seadusepügal on tervest mõistusest üle. 

Igasugu siinsete looduskaitsealade seadused ja määrused paistavad olevat täis silmakirjalikkust ja erinevate huvide esindatust, unustades selle juures, et eesmärgiks on kaitsta eelkõige loodust ja seeläbi ka inimest ennast. Soovin, et vähemalt enamus tegevusi seoses looduskaitsealadega oleks läbipaistvad ja ausad ning ümbrust arvestavad. 

Mõneti isegi olen mõelnud, et olgu looduskaitsealad olematud, kui selliselt loodud - näiline tegevus ja kaitsmine, millegi näitamine, aga tegelikud eesmärgid on täitmata. Ei poolda ma padurohelisust ja end puude külge ei seo, inimesed on ajast aega loodusesse ehitanud, aga tarkus võiks esikohal olla. Veelgi rohkem taunin olukordi, kus looduskaitset tuuakse mingite tegevuste takistamiseks, eriti ärilistel ja poliitilistel põhjustel. Meil on siin paras kompott ja ei kadesta meie esindajaid, kes peavad sellest läbi närima. 

Lisaksin veel, et klindi kaitsevööndi laiuse ettepanek ei ole mul sugugi radikaalsem, kui Muraste klindi blogi tegijatel. Pakun klindi peale kaitsevööndit sama laia, kui on klindi kõrgus, samas õue võib olla klindi ääreni, aga ehitised jäägu veidi eemale. Kui krundi suurus seda ei võimalda, siis jäägu ehitus krundi väiksuse tõttu ära. Ja ma ei tea meil kõrgemat klinti kui on 25 meetrit, enamik siinsest klindist on vähem kui 20 meetrit kõrge. Muraste klindi blogi materjalides nõutakse vööndi laiust 50 meetrit ja lisaks selle alla veel 100 m... 

Niiet radikaalsusest ja populismist olen kaugel, lisaks olen avaldanud toetust Tilgu sadama aregu osas ja uue juurdepääsutee plaanidele. Lihtsalt on praegu kahju näha, kuidas praeguse ehitustegevuse juures valesid otsuseid tehes ja samas ka tegevusetuse tõttu klindi varisemine on viimastel aastatel kiirenenud (eelkõige pinnasevete sundjuhtimise vigade tõttu)... Mulle terviklikult arenev ümbrus meeldib, aga bürokraatlikke rumalusi ja pingpongitamisi ametkondade vahel ei kavatse oma mugavustsoonist ükskõikselt jälgida.

Kuna esindan siin blogis sellest aastast alates vaid oma seisukohti, siis on ka grupp, mis püüdis kohalike detailplaneeringute juures kohalikke elanikke ametkondades võrdväärse partnerina esindada, laiali läinud. Ei suutnud erinevaid soove ühtse tiiva alla koondada ja kompromissvariandid jäid teostamata.

Loe lisa: 
Küsimus on üleval kogu Eestis, loe näiteks, kuidas luuakse looduskaitsealasid Saaremaal.

Thursday, December 6, 2012

KAUA VÕIB KIHUTAJAID TALUDA?

Täna see siis juhtus, et meie külateel, otse elanike nina all kaotas auto juhitavuse. Naabrinaine oli lapsega just koduuksest väljunud ja nägi pealt, kuidas Muraste kooli poolt tuli auto suurel kiirusel ja sõitis teelt välja vastu puud. Ise kuulsin "mütakat" toas olles, kui valmistusin postkasti juurde minema.

Oleks naabrinaine toast välja teele jalutama tulnud mõni minut varem, siis oleks tal üle varvaste sõidetud. Või oleks juhtunud hullemat... Ei saa aru kihutajatest kitsal teel, sest teed kasutavad ka paljud jalakäijad, tervisejooksjad, jalgratturid ja muidu niisama jalutajad.

Autojuht ise väitis, et sõitis neljakümnega, aga rööbastel kaotas auto juhitavuse... Huvitav, millistel rööbastel?

Mõned fotod küla vahel juhtunust.






Ometi on ju Tilgu teel, ka kooli poolses otsas liiklusmärk, mis ei ole ilmaasjata pandud. Kuid mis seal salata, kooli õppurid on Tilgu teel ennegi avariisid korraldanud. Ka kooli värav pole väljasõidust puutumata jäänud, tõkkepuu on mitu korda maha sõidetud. Üks külaelanik "kohtus" teise autoga tervelt kolm korda ühe talve jooksul. 



Olen viimasel paaril aastal vähemalt nelja puud pildistanud, kus autod on otsa sõitnud. Ja arvatavasti kõikidest õnnetustest ma ei teagi.

5. märtsil tegin sellise foto: 



Ühele puule sõideti otsa isegi kaks korda, kahepäevase vahega. Sellest puust tegin foto 2011. aasta maikuus:



Varem kirjutasin samal teemal: Puud segavad kihutamist?

Foto aprillist 2010

Vähemalt sel aastal tee ehitaja maanteeameti poolt tõmmati tee äärde valged katkendjooned, et pimedas oleks ohutum sõita, aga ikkagi juhtub ka päevasel ajal...

VARGAD LIIGUVAD!

Ilmselgelt ei ole tegu päkapikkudega...

TEADE 1:
03.12.2012 hommikul kell 8.00.
Aiandusühistu Ohaka kinnisel, aiaga piiratud territooriumil liikus kodanik, kellel antud kohaga mingit seost ei ole. Kuna hommikuhämaruses ei osanud inimest võõraks pidada, siis kahjuks jäid ka õues viibimise asjaolud selgitamata. Hilisemal kontrollkäigul selgus, et on autoga sõidetud ühistu pangapoolsesse ossa ja hüpatud üle naabri aia ja tehtud kontrollkäik akende ja uste juures. Seega juhin tähelepanu sellele, et liikumas on ilmselged varganäod!!!
Palun teavitage piirkonna inimesi. Hoidke endi ja naabrivaral silm peal.

TEADE 2:
Ka Tilgu tee kandis on tühjalt seisvate majade ja suvilate hoovide lumel nähtud tundmatute jälgi. Näiteks ööl vastu 6. detsembrit tekkisid Romantiku tee 6 ja 17 hoovidesse, kus omanikud ei käi eriti tihti, jäljerajad. Üks sel teel jalutaja teatas, et on kuidagi kahtlane.
Hoidke oma varal silma peal.

TEADE 3:
Murastes elava politseiniku teade: Politseil on kahtlus, et Keilas, Saue vallas ning ka Harku vallas sama „käekirjaga“ vargusi http://www.youtube.com/watch?v=9pDE_DAYK8A toime pannud isikud sõidavad vanema Mersuga (hall või valge), numbrimärki kahjuks täpsemalt ei tea. Seega, kui külaelanikud analoogset autot näevad, pange auto nr kindlasti kirja või kui tegu on külaelanikele muidu võõra ja kahtlase sõidukiga, siis toimida samamoodi – nr võib saata kaido.saarniit[]politsei.ee meilile (Lääne-Harju politseijuht).

KUI OLED HÄDAS, HELISTA: 
Tuletőrje ja kiirabi 112
Politsei                110
Lääne- Harju politseiosakonna korrapidaja tel  612 4510
Harku valla konstaablipunkt:
Sarapuu 1
Tabasalu 76901
Harku vald, Harjumaa 
Tel:   612 4582
Faks: 603 2006
Piirkondlik politseiametnik Allar Lohu
e-post: allar.lohu@politsei.ee
Piirkondlik politseiametnik Mariliis Juuse 
e-post: mariliis.juuse@politsei.ee  



Tuesday, October 30, 2012

Autojuhi "romantika" kiilasjääga 26. oktoobril


MIS KEELAB TEE HOOLDAJATEL TÕUSUDELE SOOLA(kloriidi) PUISTAMAST ENNE LUME(TORMI) TULEKUT?

Kuidas 70 minutiga käia ära ummikutest ja kiilasjääst tiines ja tipptunnis ägavas Tallinnas ehk Tallinnas töölkäijate rõõmud :)

Õnneks oli eelmisel reedel veel koolivaheaeg ja hommikune tipptund ootamatult allasadanud ja rohke lumega ei olnudki väga hullumaja. Tabasalust Tallinna kesklinna ja tagasi sai käidud alla tunniga. Aga reede õhtu oli paras seiklus. 

Kuna kõik ajakirjanikud paistavad olevat lõuna- või idapool Tallinnat pärit (reportaažid vaid Narva ja Tartu poole suunduvatelt teedelt), siis kirjeldaks siinkohal, mis lääne pool Tallinnat toimus. 
Igapäevasõiduauto, millel veel talverehvid ostmata, jätsin koju ja kraapisin lume alt välja oma vana auto, mil lamellid all juba kuu aega. Olin juba sõitu alustades kursis, et Tallinnas liikluses on hullumaja, aga teadsin ka seda, et Tallinnas bussiliiklus seisis ja oli vaja kaasa linnast ära tuua. Mõtlesin me kohtumispaiga, sõiduplaani ja võimalikud trassimuutused (reservid) hoolega läbi. Haabersti postimajja mineku plaani jätsin välja, sest selleks tulnuks Haabersti ring läbida (poiss ei saanud saabunud sünnipäevakingitust kätte, aga karmid olud nõuavad "ohvreid").

1. Kell 1700 sain lapsed Tabasalu lasteaiast autosse. Plaanisin Tallinna kesklinna sõita Harku järve külje alt, vahepealne kruusatee oli ka lume alla mattunud ja tavaliselt sellistes olukordades täitsa sõidetav (vt kaardil sõiduplaani). Tabasalu tänavate vahel kulgedes jõudsin Kallaste poeni, kust tahtsin linna poole pöörata. Kuna Tabasalu mäest alla suunas oli tekkinud liiklusummik (ilmselt keegi oli suvepapudega teel risti ees), mille lõppu ma Rannamõisa poole kiigates ei näinud, siis keerasin kohe otsa ringi ja otsustasin minna Harku kaudu. Tabasalust Paldiski maanteeni sõideti viiekümnega, väga pikk kolonn ei olnudki. Ilmselt kolonni eesotsas oli keegi suvepapudega.

2. Tabasalu-Harku tee ja Paldiski maantee ristil (kus on maanteefoorid) jõudsime järele kahele rekkale, mis olid vahetult enne meie saabumist toppama jäänud, väike tõus enne ristmikku. Olin õnneks olin 5. auto peale rekkaid, aga ootasime vastassuunavööndi vabanemist oma 5-6 minutit, et rekkadest mööda lipsata.  Vahepeal sai kadedusega kiigatud ühte Volvo maasturit, mis põikas maantee poole mööda külavaheteed, mis ei olnud veel lahtigi lükatud... Rekkamehed kühveldasid hoolega kruusa või liiva jää peale, kui neist mööda vurasime. Ju olukord lahenes seal  vist peagi.

3. Paldiski maanteel Tallinna poole. Sellist jääd pole enne teedel näinud, kinnitallatud lumi oli muutunud klaasiks ja mingi törts märga oli ka peal. Kõik, mis tee peal, läikis "peeglist" vastu. Suundusin BRC juurest Tähetorni tänavale. Kolonnis umbes 10 autot, mis vuras Tähetorni hotelli ristmikuni 30ga. Ilmselt oli keegi suvepapudega ees. Helistasin, kaasale, et kõndigu kesklinnast Järve keskusesse, et ei peaks Pärnu maantee ummikuid katsuma. Ütlesin,, et ta võib Järve Selverisse jõuda jala isegi ennem, kui mina autoga.

4. Tähetorni hotelli juures, Kadaka puiestee ja Tähetorni tee ristmikule jõudes oli seal kõik ok, kavatsesin üle ristmiku Nõmme keskuse poole liikuda. Siis aga juhtus mitu asja korraga. Nii Nõmme poole suunduv tee on seal järsu tõusuga kui ka Kadaka pst-l on päris pikalt tõus, raudteeviaduktile. Mingi hetk jäi üks pisike sinine auto ristmikule rehvidega kaapima, suunaga Laagri poole ja viaduktist üles. Tema järel Saab, millel samuti suund Laagri poole ja mäest üles. Mõlemal paistsid olevat suvekatega, olid ristmikul veel punase fooritule süttides. Kui SAABi juht avastas, et ristmikule ei saa nende tõttu tulla mitte keegi teine, andis ta tagurpidikäigu ja sõitis keset ristmikku tagasi ning suundus Tähetorni tänavale. Ohtlik manööver, aga samas mõistlik, sest teised seda temalt juba ootasid - loobumist mäkkerühkimisel.

5. Samal ajal Nõmme poole tõusul kuskilt kõrvaltänavalt, poolel mäel, lipsas väike auto välja, mis püüdis tõusu võtta. JA JÄI RISTI teele ette nii, et sulges liikluse mõlemas suunas. Alla sõitvad bussid ei saanud ka temast mööda, rääkimata neist, kes mäest üles tahtsid sõita. See põmmpea ei tulnud selle peale, et sõita mäest alla ja ka mitte kohe peale ebaõnnestunud manöövrit... Ilmselgelt olid sel suvekad all. Selle auto tõttu ei toimunud ka ristmikul rohelise fooritule süttides mitte midagi, vaid Tähetorni tänavalt Õismäe poole sõitjad (Kadaka pst tõusult alla) said oma manöövri tehtud. Istusin endiselt foori taga juba teist tsüklit. 

6. Nõmme pool kallakul risti seisja ukerdas seal oma 4-5 minutit, kui üks inimene aitas autot niipalju lükata, et allasõitev liiklusvoog ristmiku poole sai vabaks. Kaks bussi jõudsid Kadaka pst ristmikuni, nende taga paistis olevat kümneid autosid. Bussidele tuli ka kohe roheline tuli (ka mulle, kuigi ma ei saanud ristmikul otse minna). Lehvitasin bussidele, et pööraku enne mind Laagri poole. Mõlemad bussid sõitsid ristmikule ja teine buss ei saanud oma rajale, sest mäest rühkis endiselt ja vaevaliselt üles eelnimetatud sinine auto, mis jäi bussidele ette. Bussid seisid nüüd kõrvuti, teine buss pani kinni vastasuunavööndi viaduktilt alla.

7. Kuna minust vasakul linna poole pöörajate rida sai tühjaks ning mul ikka ei õnnestunud ristmiku otse ületada ja mitte keegi teine sõiduk ei saanud ristmikule, liikusin samuti vasakule Õismäe poole, hoolimata punasest tulest ja sellest, et olin parempoolses reas. Andke andeks, aga minu taga ootajad võisid sel hetkel olla tänulikud. Kadaka pst-l mäest alla sõites nägin juba piiikkkka ummikut, mille põhjustas lisaks Tähetorni ristmikul toimuvale üks veoauto, mis ei saanud mäest üles.

8. Mustamäe autodest tühje ja lumest puhastamata kõrvaltänavaid kasutades jõudsin Nõmme keskuse tõusuni (Ehitajate teel), seal, kus on jalakäiate sild. Imede ime! See tee oli puhtaks soolatud ja ei olnud seal mingit ummikut. Peale Nõmme keskuse läbimist ja raudtee ületust oli Vana Pärnu mnt lausa tühi. Kuigi lund sadas nii tihedalt, et kaugele ette ei näinud.

9. Järve keskuse maa-aluses parklas (kuhu suundusin samuti mööda kõrvaltänavaid) lõpuks kogu pere autos ja algas tagasitee-seiklus kodu poole.

KAART.TALLINN.EE sõiduplaneerija: Kiireim- ja otsetee Tabasalust Järve Selverisse (paraku on osa teest kruusatee). Arvestatav alternatiiv kesklinna sõitmiseks, vältides Haabersti ringi ja Kristiine keskuse ristmikerägastikku. 26. oktoobri õhtusel tipptunnil ummiku tõttu Tabasalu tõusul ei saanud seda teed kasutada.

10. Tagasi Nõmme keskuseni mööda Vana Pärnu maanteed ja suurest tõusust allasõit Ehitajate teel läks libedalt. Tõusul ei olnud vahepeal ikka ummikuid või toppamisi tekkinud, ka suured veoautod ja bussid said mäest kenasti üles, rääkimata suverehvitajatest.

11. Püüdsin peale mitmete ristmike vahel seiklemist kõrvaltänavalt pöörata vasakule Kadaka puiesteele, et siis Tähetorni tänavale põigata. Valearvestus lootuses, et vahepeal on Tähetorni ristmikul olukord lahenenud. Seisime umbes kümme minutit, oodates ristmikule pääsu, meiega risti olev vasakule suunduv liiklussaba aga kõik see aeg seisis. Paremale suunduv liiklusvoog toimis, mäest alla lihtsam ju sõita. Paar vasakule pööravat autot mu ees lasti küll liiklussaba poolt vahele, aga peale seda nügiti oma autode esiotsad teise auto saba alla, et mitte keegi enam vahele ei tuleks. Ega selle aja jooksul ei saanudki, sest autod enam ei liikunud. Mu ees seisev auto loobus vasakule pööramise üritamisest ja suundus paremale Õismäe poole. Ristmikule välja sõites kiikasin Tähetorni tn ristmiku poole ja seal paistsid ikka samad probleemid. Kaugel ukerdasid veoautod ja bussid segamini, keegi veel kiilasjääl püüdis suvekatega viaduktimäest üles rühkida. 

12. Kaua mõtlemata suunasin ka oma auto paremale, Õismäe poole. Laskusin Kadaka pst autoplatside juures mäest alla ja vastu tulevatest autodest kaks olid jäänud tõusule toppama. Autoderivi oli terve Kadaka pst ulatuses, arvatavasti kuni Tammsaare teeni. Ei tea, kaugele, sest pöörasin auto nina Õismäe poole (kaks autovrakki olid keset teed, aga mööda pääses lihtsalt) ja läbi Astangu majadevahelisi teid mööda sain Paldiski maanteele (see, mis Keila poole suundub). 

13. Mägi, mis Harku karjääri juures üles viib, oli kenasti soolatud ja seal toppajaid ei olnud. Enne BRC-ristmikku tekkis küll kolonn, aga see liikus umbes 40 km tunnis. Ilmselt oli rivis palju autosid, mis sõitsid suvekatega. Ristmikul, mis suundus Tabasalu poole, enam toppamist ei olnud, eelkirjeldatud rekkad olid minema sõitnud.
Kell 1810 jõudsin Tabasallu tagasi. 70 minutiga ummikute ja seiklusterohkes Tallinas ära käia sellistes tingimustes - tänu sellele, et talverehvid olid all ja tõusudel ei olnud probleeme. Positiivne oli ka see, et autojuhid paistsid olevat rahulikud ja mõistvad. Ei kuulnud selle aja jooksul kordagi, et kellelegi oleks signaali antud ja üldjuhul lasti hea meelega ristmikult väljasõitjaid ummikusaba vahele.

AGA TEKKIS KÜSIMUS - MIKS Tallinna läänepoolsed tõusud olid kõik päeva lõpus veel soolamata -liivatamata???? Ette sattunud tõusudest vaid kaks olid puhtad ja seega ka ummikuteta. Suverehvitajatest hoolimata. Tahaks teada, mis on tõusude hooldamise prioriteedid Tallinna teehooldusettevõtetel? Nõmme keskuse tõus paistab olevat esiprioriteetide hulgas, aga miks Tähetorni tn ja Kadaka pst ristmiku tõusud seda ei ole, tahaks kangesti teada.

P.S - MITTE KORDAGI sel päeval ei tundnud autoga sõites, et igatseksin naelrehvide järele. Lamellid tulid toime igas olukorras, ka lahtise lumega järskudel tõusudel, kus lume all jää. Kuid möönan, et kui oleks vaja olnud väga järsult pidurdada (et nt avariid ära hoida), siis oleks sellises kiilasjääs naelikud tõhusamad. Aga ettevaatlikult sõites sai ohuolukordi ennetatud.


Monday, October 29, 2012

Tilgu tee DP-st aastal 2012

8. märtsil 2012 kirjutas HVT, et SKA Politsei- ja Piirivalvekolledžini rajatakse uus tee.


Samas lehes kutsuti ka uue DP-ga tutvuma.


 Ja maikuu lehes järgnev teade:



21. juunil 2012 teatati valla lehe kaudu järgmist:


Mis oli viimase koosoleku arutelu sisuks, seda mul ei ole õnnestunud teada saada, avaliku väljapaneku järgsel ja viimasel, 4. juuni koosolekul ei õnnestunud kahjuks kohal olla. Tuletan igaks juhuks meelde, et  Tilgu Tee Grupp (TTG) ei esinda AS-i Karumaa ja ka Romantiku tee inimeste seisukohti. Meie eesmärgiks on olnud koostöös mõistlike lahenduste leidmine eesmärgiga kohalikku loodust - metsa ja pankrannikut - parimal võimalikul moel säilitada ja hoida.

Kuna Tilgu tee on mõistlikult korda tehtud (ilma pompöösse laiendamiseta, mida aastal 2009 plaaniti) ja ilmselt ka Sisekaitseakadeemia ei koli kunagi Murastesse (Loe: SKA ei toeta kolimist) ja Tilgu Tee Grupp ei ole suutnud kohalikke elanikke ühise tiiva alla koondada, lõpetab TTG oma tegevuse. 

Ülevalmainitud detailplaneeringuga seoses avaldan edaspidi vaid oma isiklikke seisukohti ja ei esinda mingeid huvigruppe.

Kes on edaspidigi huvitatud Meriküla juttudes avaldatust, siis lisagu kõrval olevasse lahtrisse "Follow by E-mail" ja "Submit" oma meiliaadress ja registreerigu see infovoogu. Meriküla meililisti ma enam eraldi teateid ei saada, kuna ka palju aadresse on aegunud.

Tänud kõigile, kellega koos sai bürokraatiamaastikul kulgetud ja ekstra tänud toetajatele ja tagasiside saatjatele. Vallavalitsusele ja -volikogule aga jätkuvalt jõudu asjaga tegelemiseks.

Lugupidamisega
Mairold Vaik, Tilgu tee elanik

Tuesday, March 27, 2012

Detailplaneering II avalikustamisel

Harku valla volikogu kinnitas veebruari viimasel koosolekul Sisekaitseakadeemia Muraste kooli ja selle juurdepääsu detaiplaneeringu. 
2008. aastal esimest korda algatatud ja avalikustatud DP peatati avalikkuse survel ja keskkonnaministeeriumi toel 2009. aasta suvel. Siis algatati uus DP ja KSH protsess. Uus DP on nüüd avalikustamisel. KSH on olemas, keskkonnaamet kooskõlastused andnud, nüüd DP kohta kohalike arvamust vaja.

Põhiline muudatus, mis eelmise DP-ga võrreldes on tehtud - uus juurdepääsutee plaan.
Harku Vallavalitsus teatab, et 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 toimub Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu) ning Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones (Tilgu tee 55C, Muraste küla) Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.
Kui DP-d menetleti esimest korda, siis analüüsiti-arvutati enne KSH tegemist juurdepääsu nelja varianti, millest ükski ei leidnud toetust keerukuse ja kalliduse tõttu. Ja ühegi variandi hulgas ei olnud praegu DPs sisalduvat uut juurdepääsu plaani. 

DP protsess jäi siis pooleli, 2009. a novembris alustati uut menetlust praegu kaardil oleva põllupealse teevariandiga, kuna see oli eelnevatega võrreldes odavam ja ka enamik kohalikest elanikest sellega päri. KSH koos keskkonnaameti kooskõlastusega sai samuti selle variandiga valmis. Avaral põllul on DP-ga piirnevate maade omanikeks peamiselt riik (reservmaad) ja tee kulgeks kenasti mööda kruntide piire, klindi ääres on arendaja ostetud maad, mis vist elamumaad. Arendaja esitab kindlasti omad ettepanekud ja vastulaused. DP-ga piirnevate kinnistute ülejäänud omanikelt samuti oodatakse tagasisidet.

Veebruarist 2008 kestnud arutelu on olnud põhjalik, aga ükskord võib kõik olla minevik, kui sisekaitseakadeemia loobub Murastesse kolimisest. Keskkonnaministeerium on aga kooli, mis on looduskaitsela vahetus läheduses, laiendamise suhtes endiselt kahtleval seisukohal.

Loe lisa ka Harku valla teatajast nr 5 - Lk 2: Piirivalvekoolini rajatakse uus tee

Planeeritav maa-ala (ca 59,6 ha) asub Harku vallas Muraste ja Ilmandu külas Läänemere rannal ning ulatub joonobjektide (olemasoleva ja uue juurdepääsutee) kaasamise tõttu Balti klindipealsele alale kuni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigimaanteeni välja. Planeeritav ala piirneb elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega naaberkinnistutega ning osaliselt reformimata riigimaaga. Planeeringualal paiknev hoonestus on kasutusel Sisekaitseakadeemia õppeasutusena, erakruntidel olevad elamud on kasutusel sihtotstarbepäraselt. 

Detailplaneeringu eesmärgiks on lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus ning suurendada kehtiva detailplaneeriguga määratud ehitusõigust Piirivalvekooli katastriüksusel (katastritunnus 19801:001:2380) eesmärgiga laiendada Sisekaitseakadeemia õppeasutuse hoonestusmahtu ja seeläbi suurendada väljaõppe teenuse pakkumise võimalusi. 

Planeeringualale on olemasolevate ja uute moodustatavate kruntide baasil  planeeritud kokku 44 krunti- 8 riigikaitsemaa krunti , 11 olemasolevat elamumaa krunti, 22 transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ja  2 jäätmehoidla maa krunti. Planeeringuga määratakse asjakohaste kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded hoonetele. 

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Harku Vallavolikogu 26.03.1996.a. otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut uue juurdepääsutee ehk olulise joonobjekti kavandamise näol üle Suurupi pangapealse osa, klindist alla Tilgu sadama juurde. Detailplaneeringule on  algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine,  mille tulemusena on valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (koostaja OÜ Elle, töö nr 08/LS/45).  

Detailplaneeringuga saab tutvuda 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones kõigil nädalapäevadel kella 8.00-st kuni 19.00-ni (õppehoone korrapidaja telefoninumber on            670 7400      ) ja Harku Vallavalitsuses tööpäevadel tööaja jooksul. 
MATERJALID: 
Menetlusdokumendid:
Keskkonnamõjude hindamine: