Valitsuskoalitsioon SKA Murastesse kolimisest loobumas

On kuulda, et keskkonnaametnikud on sisekaitseakadeemia Piritalt Murastesse kolimise vastuseisus edu saavutamas. Valitsuses on siseminister ja keskkonnaminister olnud looduskaitsealasse kolimise teemal eri meelt. Paistab, et kompromiss on tulemas.


Muraste looduskaitseala veebruaris

25. märtsi Postimehes kirjutati järgmist:

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgub koalitsioonileppest.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang selgitas Postimees.ee’le, et sisekaitseakadeemia üleviimine Tallinnast Ida-Virumaale on alles kaalumisel, kuid kui võimalik, siis tuleks muudatus ära teha. «Ida-Virumaal võiks olla õppeasutusi ja riigiasutusi – see tugevdaks Ida-Virumaa profiili oluliselt,» põhjendas Lang asukohavalikut.

Esialgse plaani kohaselt pidi sisekaitseakadeemia üle viidama Harjumaale Harku valda Murastesse, kus praegu asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste Kool. «See ilmselt ei õnnestu keskkonnanõudmiste tõttu, sest keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon ei luba seda ehitust sellises vormis teha, et sinna saaks ka juurdepääsutee,» selgitas Lang.

Seega on kooli uue asukoha otsus vaja niikuinii ümber vaadata. «Kui sisekaitseakadeemiat ei õnnestu Murastesse teha ja uue koha valimiseks läheb, siis Ida-Virumaa oleks meie arvates mõistlik,» lisas Lang.

Millisesse Ida-Virumaa linna või valda sisekaitseakadeemia üleviimine toimuks, ei ole praegu veel arutluse all olnud.

Link uudiseni

Kergliiklustee looduskaitsealas jäi plaanidesse

Eelmise aasta kevadel sai esitatud vaie Harku valla üldplaneeringule. Muraste ja Ilmandu küla mereäärsed elanikud soovisid, et mere äärde looduskaitsealale ei plaanitaks kergliiklusteed. Harku vald lükkas vaide tagasi ja see läks maavalitsusse arutamiseks.

Kuna maavalituses tegeletakse ka kogu maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringuga, siis sai vaie igaks juhuks ka sinna saadetud. Vaide eesmärgiks oli looduskaitsealasse plaanitav kergliiklustee planeeringutest eos eemaldada, aga see ei õnnestunud.

Küll aga saavutasime niipalju, et Rannamõisa kõrgele klindile kergliiklusteed ei plaanita (väike lõik on jäänud joonistamata) ja kogu planeeringus näidatakse ära ka looduskaitseliselt tundlikud piirkonnad. Muu hulgas tähistati planeeringukaardil ka Muraste looduskaitsealas plaanitav teelõik (kollane ja must siksak). Samuti ei ole see teelõik esimeste prioriteetide hulgas.


Kogu maakonna kaart siin.

Kuna planeeringu alguses ei õnnestunud kergliiklusteed maha võtta, tuleb kogu bürokraatlik protsess (ja sinna kuluv aja- ja ressursikulu) läbi teha ja dokumentidesse talletada, et tõestada kergliiklustee kahjulikkust loodusele. Kohalike inimeste arvamus, kogetu ja soovitatu ei oma bürokraatiasüsteemis ega seadusandluses kaalu (kui just kalleid uuringuid ei ole ette näidata).

----------------
Vastus Harju maavalitsuse arengutalitusest:
Esitasite ettepanekud koostatava Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ kohta. Leiate, et ei ole otstarbekas kavandada kergliiklusteed Muraste küla mereäärsesse piirkonda, kuna sealsed sõiduteed on kitsad ning nende laiendamist ei võimalda ka asjaolu, et need asuvad varisemisohtlikul klindil ning ühtlasi ka Muraste looduskaitsealal. Samuti leiate, et kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, mis ei tule kasuks looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks. Kahjulikuks loodusele peate ka kergliiklustee valgustamisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale.

Pärast Teie ettepanekute arutamist Harku Vallavalitsuse esindajatega oleme seisukohal, et antud perspektiivse kergliiklustee lõigu planeeringust väljajätmine oleks väär, kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkideks on on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine üldisemal tasandil. See tähendab, et fikseeritakse ära kergliikluse perspektiivsed suunad (milliste sihtmärkide vahel oleks vaja ühendust). Lisaks on eesmärgiks ka liiklusohutuse parandamine Harju maakonnas.

Inimeste läbikäimist või viibimist looduskaitsealal ei saa tõkestada, kui tegu pole just keelualaga. Teie näiteks toodud lõkketegemised kaitsealal on reaalsus, mida ei ole kindlasti põhjustanud kergliiklusteedega parandatud juurdepääs (kuna neid seal hetkel ei olegi) vaid nõrk järelevalve. Luues reaalsed seaduslikud võimalused looduskaitseala läbida, tagatakse ka parem kogukondlik kontroll muidu tupikus olevale loodukaitsealale tervislikke eluviise harrastavate ja kohusetundlike kodanike poolt. Lisaks suurendab kavandatav kergliiklustee ka kohalike elanike turvalisust, tagades ohutuma liikumisvõimaluse piirkonna tõmbekeskustesse (näiteks suvel Tilgu randa) ja pakkudes liikumiseks alternatiivi autodele jalgrattaga või jalgsi liikumise näol.

Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maakonnaplaneeringu alusel ei hakata kergliiklusteid välja ehitama. Maakonnaplaneering on suuniseks järgmise taseme planeeringutele, mille koostamise käigus selgitatakse keskkonnanõjude hindamise kaudu erinevaid asjaolusid, millega tuleb arvestada vastava kergliiklustee rajamisel. Nii võib keskkonnamõjude hindamisel selguda, et antud piirkonnas on võimalik kergliiklustee rajamine vaid ilma valgustuseta ja sõidutee osana või ei ole antud kohta üldse võimalik kergliiklusteed rajada. Sellisel juhul arvestatakse vastavaid keskkonnamõjude hindamise tulemusi. Antud asjaolule tähelepanu juhtimiseks lisame kaardil tähistused neile perspektiivsetele kergliiklusteede lõikudele, mille rajamisel tuleb arvestada täiendavate keskkonnakaitseliste piiranduega.

Planeeringumaterjalid enne viimasele kooskõlastamisele saatmist:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu kaart (PDF) (PNG)
Teemaplaneeringu KSH aruanne

Kohalike omavalitsuste poolseid täiendusettepanekuid oodatakse 20. märtsini.