Monday, December 19, 2011

Tilgu sadamast läbi aastate

Aasta lõpus mõtted koos Tilgu sadamaga. Koos piltide ja veebimaterjalidega.
Fotod tehtud veebruaris 2011

Trikoloorivärvid:








Teised talvepildid SIIN


Kronoloogiline lühikokkuvõtte viimasest 8 aastast:

Sadam sai sadamaregistrisse septembris 2011
Purustavad lained septembris 2011
Sadamast augustis 2011

Tilgu sadama lõke Muinastulede ööl 2011
Tilgu sadama merepäev augustis 2011
Tilgu sadam juunis 2011

Kinnistu sai sadama nime 2010

Tilgu sadam pildis: august 2009
Tilgu sadamast aastal 2009, 2009-2, Galerii 2009
Sadamast juunis 2009
Purjekool juunis 2009
Otemarina esimese hooaja avamine 2009
Lubadused 2009

Tilgu sadamast aastal 2007
Tilgu sadama keskkonnamõjude hinnang 2007
Tilgu sadam aastal 2006
Tilgu sadamast Kipper.ee foorumis alates aastast 2004
Tilgu sadama arengukava aastast 2003

Tilgu sadam Geoportaalis

Lisaks artikkel Harku Valla Teatajast aastal 1998 (ekraanitõmmis HVT-st 12-2011):



Thursday, December 8, 2011

Vandaalid Tilgu teel


7. detsembri õhtul kell 2230 avastasime, et Muraste külas Tilgu tee ja Merikülli tee ristmikul olid liiklusmärgid maha võetud ja need olid risti teele asetatud. Pumpla elektrikilpi on samuti lõhutud.



Märgid asetasime tee äärde, et keegi otsa ei sõidaks ja teatasime konstaablile ja asjaosalistele.

Kui keegi kohalikest nägi kolmapäeva hilisõhtul kedagi liikumas, siis andku teada. 

Kui keegi teab noori, kes meie kandis sel ajal kodus ei viibinud, siis on nad tõenäoliselt asjaga seotud. Ilmselt on tuldud vaateplatvormilt alla ja suundutud mere äärde, st lõhkujad võisid olla jala. Julgen väita, et vandaalid on me oma Muraste küla elanikud.



Jälgede juurest leidsin ka veel sigaritoosi, kust ilmselt saab ka sõrmejälgi. Ehk teate kedagi, kes selliseid eksklusiivseid asju tarvitab?

See ei ole esimene kord, kui meie kandis asju lõhutakse. Seekord ehk on piisavalt jälgi, et jõuda vandaalitsejateni.

On mõtteid külaelanikelt, et ehk paneks vaateplatvormi juurde kaamera, sest see koht on päris hull räuskamise, läbustamise ja lõhkumise tallermaa.

Wednesday, September 28, 2011

Kergliiklustee teemaplaneering avalikul arutelul

26.09. – 23.10.2011 toimub Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja selle keskonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Avalikustatavad materjalid:

Väljavõte KSH aruandest:
Kergliiklustee rajamine võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Mõju tuleb välistada või leevendada tee täpsemal projekteerimisel. Võimalik on, et mõnes asukohas osutub tee rajamine järgmistes etappides raskendatuks ning otsida tuleks alternatiivseid lahendusi (kergliiklustee alternatiivne asukoht või jalakäijate ja jalgsi liiklejate paigutamine olemasolevale teemaale koos liikluskiiruse vähendamisega või muu).
Kergliiklustee rajamiseks peab loa (ehitusloa või muu haldusakti) andja või asutus, kelle otsusest sõltub projekti elluviimine ning kes teeb projekti kohta lubava otsuse, olema veendunud, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut või mis on mõistlikult välistatud.

Juhul, kui oluline keskkonnahäiring Natura 2000 võrgustiku alale ei ole mõistlikult välistatud, algatab otsustaja vajadusel Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamise - Natura hindamise, välja arvatud, kui vastav hindamine on juba läbi viidud vajalikus mahus ning tõendatud, et kavandatav tegevus ei too kaasa keskkonnahäiringuid Natura 2000 võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu alusel ei väljastata kergliiklusteede rajamiseks ehitusluba, sellele peab eelnema täpsem planeerimine/projekteerimine kas omavalitsuse üld- või teemaplaneeringu, detailplaneeringu või teeprojekti käigus.

Olulisemad mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed Natura alade seisukohalt:
1. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladestada väljapool kaitstavaid alasid.
2. Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule soovitame ehitustööd ajastada väljapoole pesitsusperioodi (15. aprill – 15. juuli). Parim tööde läbiviimise aeg (nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt) on 1. november – 20. märts.
3. Kavandatavad teed tuleb ehitada selliselt, et need ei põhjustaks veerežiimi muutusi.

Keskkonnaameti ettepanek:
Palume eemaldada kaardil kergliiklustee tingmärk Muraste looduskaitsealal Tilgu teel. Muraste looduskaitseala valitsejana ei näe Keskkonnaamet kaitse-eeskirjast lähtudes võimalust nimetatud tee rajamiseks isegi 100 meetri laiuses koridoris.
Vastus:
Antud piirkonnas on menetlemisel ka Harku valla üldplaneering, mille Keskkonnaamet on oma 11.01.2011 kirjaga kooskõlastanud märkustega. Nimetatud kirjas väljendate seisukohta, et Muraste looduskaitsealal Tilgu teel piirkonnas tuleb kaaluda, kuivõrd on võimalik erinevate teede rajamine Tilgu teel. Leian, et antud piirkonnas on õigustatud kergliiklejate ohutuse tagamiseks kergliiklustee rajamise vajaduse näitamine. Seda, kas ja millisel viisil on antud piirkonnas kergteed võimalik rajada, selgitatakse uue Harku valla üldplaneeringu rakendamise käigus.

SKA Murastesse kolimisest ollakse loobumas

Täna hommikul andis Terevisioonis intervjuu sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Muuhulgas andis ta mõista, et sisekaitseakadeemia Murastesse ehitamine oleks kolmandiku võrra kallim, kui Pirital laiendamine.

Lauri Tabur on pea kümme aastat seda ideed vedanud, et sisekaitseakadeemia koliks Harku valda, aga nüüd on tema arvamus muutunud. Mõistlik. Samuti ei toeta rektor SKA kolimist Ida-Virumaale, kuigi selles intervjuus ta seda otse ei öelnud. Küllap on SKA-s endas suund sellel, et jääda Piritale, loobutakse Murastest, et seda liini vedades mitte sattuda Ida-Virumaale.

Eks me näe, kuidas asjad arenema hakkavad.

Intervjuu vaatamiseks klikka pildil.



Lisa:

Sisekaitseakadeemia võib tulla Vaivarasse või Narva

Koalitsioon kaalub sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale

Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virusse on kahtlane

Narva pakub ennast sisekaitseakadeemia uueks asukohaks


Wednesday, June 1, 2011

Harku valla uudised Delfis üheskoos

Mitmed meie valla uudised on koondatud Eestielu veebilehele. Enamuses on seal uudised meie valla teatajast, aga on ka muud.

Vaata lisa: Eestielu.delfi.eeLink

Vastuseis uue juurdepääsu rajamiseks

Ilmandu külas on Tilgu tee detailplaneeringu osas tekkinud lisaks veel üks grupp, kes detailplaneeringu vastu on. Kui Tilgu Tee Grupi peamine seisukoht on, et sisekaitseakadeemia laienemist ja kolimist ei tohi lubada enne uue juurdepääsutee rajamist, millest saaks tuule tiibadesse ka Tilgu sadama arendus, siis uus grupp vaidlustab ka uue juurdepääsutee plaane.

Eestvedaja Mati Pungas on saanud analüüsi ja küsimused Eesti Roheliselt liikumiselt. Väga hea, et asjatundjad allpoololevatele asjadele tähelepanu pööravad.

Mati Pungas: Saadan minu poolt koostöös Rohelise Liikumisega koostatud kaks lehte küsimusi ELLE hr. Kaupo Heinma esinemisele ja Keskkonnaameti Harju-Rapla_Järva regiooni juhatajale hr Allan Piik, et olla transee-maantee vastu, mis hävitab Muraste klindi 80 meetri ulatuses!

Kui ehitada uus klindilt laskuv maantee sama asukoha lähedusse, siis sobivaim on maantee klindilt languse osas n.n. ramp-lahendus või siis teine alternatiiv - tunnel-lahendus, milliseid lahendusi on välja pakutud varem.
tel +372 52 93 522
mati.pungas[ätt]tktk.ee

Küsimused:

Meie: 27.05.2011 nr 1/33

Kellele: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ


Teema: Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest

Eesti Roheline Liikumine tutvus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise (KSH) aruandega ning juhib tähelepanu alljärgnevale:

1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p 10 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Sama seaduse § 41 lg p1 kohaselt peab KSH aruande avalikustamise teade sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga tutvumise aega ja viisi.

Aruande ptk 6 “Alternatiivide valik ja eelhindamine” selgitatakse, et ebareaalsed alternatiivid on välja selgitatud vaatluse all oleva detailplaneeringu eskiisi avalikustamise käigus. KSH aruande avalikustamise teates on väidetud, et detailplaneeringu eskiislahendus on kättesaadav mh ka Harku vallavalitsuse ja ELLE OÜ veebilehtedel.

Rõhutame, et KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS § 40 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud nimetatud veebilehtedel avalikustamise jooksul (27.05.2011 seisuga) võimalik tutvuda kogu strateeglise planeerimisdokumendi sisuga, sh tutvuda aruandes viidatud kaalutlustele ning veenduda, et detailplaneeringu lahenduses on arvestatud KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega.

2. KSH aruandes viidatakse korduvalt, et edasistes etappides täpsustatakse tee ehitusega seotud tehnilised lahendused ning hinnatakse nendega kaasnevaid mõjusid (lk 76, 86).

Detailplaneeringu lähteülesanne (kinnitatud Harku vallavolikogu 06.10.2009 korraldusega nr 1235) näeb ette, et detailplaneering peab lahendama juurdepääsutee maa-ala ja selle elementide kirjeldused ning ligikaudsed laiused, sh ka kõrgusarvud.

Seega võib lähteülesandest järeldada, et detailplaneeringus esitatu näol on tegemist lõpliku (tehnilise) lahendusega. Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 viiakse tee projekteerimise käigus läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), kui seda näeb ette KeHJS, sh KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja. Vastavalt KeHJS § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 13 on KMH koostamine kohustuslik kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, mida tee ehitusega seotud tehniliste lahenduste täpsustamise all silmas on peetud. Ühtlasi oleme seisukohal, et strateeglises planeerimisdokumendis tuleb seada tingimus, et avalikkus kaasatakse ka tee kavandamise järgnevates etappides.

3. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 peab KSH aruanne sisaldama mh ka hinnangut lühiajalise negatiivse mõju kohta keskkonnale (sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele). Aruandes selgitatakse, et müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul (lk 11). Detailplaneeringuga käsitletud alal on tee ehitamisel sisuliselt tegemist ka lubjakivi kaevandamisega.

Oleme seisukohal, et käesoleval kujul esitatud alternatiivide hindamine ei ole korrektne, kuna arvesse tuleb võtta kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid asjaolusid - seega on möödapääsmatu hinnata uue juurdepääsutee ehitamisega kaasnevat müra, vibratsiooni ning muid mõjusid.

4. Aruandest selgub, et uue juurdepääsu tee eeldatavaks keskmiseks liiklusageduseks on 1000 autot ööpäevas. Teeseaduse § 9 lg 2 sätestatu järgi võib järeldada, et kavandatava tee näol on tegemist III klassi maanteega. Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 7-9 on uute teede asukoha planeerimine maakonna- ja/või üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne. Üldisemates planeeringutes (Harju maakonnaplaneering, kehtivas ning koostamisel olevas Harku valla üldplaneeringus) ei ole uusi maanteid vaatluse all olevasse piirkonda kavandatud. Palun esitatud märkustele vastata kirjalikult e-posti aadressile: triinu[ätt]roheline.ee

Lugupidamisega

Triinu Vaab, Eesti Roheline Liikumine

------------
Lisakommentaar:
Minu isiklik seisukoht on, et uut autode juurdepääsu Muraste küla mereäärsele osale on igal juhul vaja, ükskõik, kas sisekaitseakadeemia laieneb või kõige täiega kolib meile või mitte, sest mõne aasta pärast klindi ääres ei pruugi praegust teed enam olla, klint variseb päris jõudsalt. Uus initsiatiivgrupp vähemalt annab märku, et tunneli võimalus oleks ka läbiräägitav. Kui aga kumbagi ei tule, siis perspektiivis on Ilmandu küla osas uus tee võimalik vaid praegusi erakinnistuid hõivates. Ja ükskõik, kuidas uue tee juurdepääs lahendatakse, igal juhul peab kõik olema seaduste järgi.

Aga valla üldplaneeringu kavas peaks uus juurdepääs sees olema. Kui üldplaneering ei ole veel valmis, siis uus tee ilmselt ei ole veel paberil.

Wednesday, May 25, 2011

Kas uus Tallinna ringtee ots tuleb enne Tilgu teed või peale seda?

Maanteeamet ehitab lähiaastatel Juuliku-Tabasalu ringteed, mille valmimisel peaks Tallinnast lääne pool liiklus olema hajutatum ja mugavam.

Allpool pilt sellest, et Rannamõisa-Klooga maanteele plaaniti kaks kohta, kuhu suure ringtee ots võiks jõuda. Esimene variant on Rannamõisa kiriku juures oleva kurvi läheduses, teine variant Ilmandu küla suurte põldude vahel.



Praeguseks on valik järgmine:



Vaata suuremalt - PDF

Lisainfo:
Teede tehnokeskus
Maanteeamet.ee
November 2010: Rahva ette toodi Juuliku liiklussõlme tehniline projekt
Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering TEED

Friday, May 20, 2011

Elamurajoon = looduselt okupeeritud ala

Okupeeritud või muud moodi hõivatud territooriumitel täisehitatud alad nimetatakse meil eesti keeli asundusteks (Palestiinas juudiasundused nt). Meil põldudele rajatud majade alad aga elamurajoonideks (mitte külaks).
Pankranniku elamurajoon, Hindreku elamurajoon, Otsa elamurajoon, Tuulepesa elamurajoon, Metsavahi elamurajoon, Otsa-Mikko... jne.


Aga miks mitte Merirahu asundus, Metsaranna asundus, Männimetsa asundus, Hipodroomi asundus jms?

Looduselt okupeeritud alad ju...

Elamurajoon EKKSis
Asundus EKKSis

Meriküla koopad kannatavad uue veerežiimi all

LinkHiljuti kirjutasin selle kevade suurvaringust Tilgu koobaste läheduses. Viimastel aastatel on üha selgem, et mere mõju klindi murenemisel on minimaalne. Klindile on hoopis kahjulikum inimtegevus (pinnasevete mujale juhtimine, raskeveod klindi serval, tihe liiklus, tee remonttööd ja majade rajamine jms).

Tutvudes Rannamõisa MKA kaitsekorralduskavaga, selgus, et klindi kaitse-eesmärke on rikutud.



Koobaste kaitse-eesmärk on siis nö täidetud. Tilgu koobaste-esine on tõesti "korrastatud". Nii, et neid enam (nähtaval) ei olegi.

Loe lisa: Rannamõisa MKA KKK aastani 2017
Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri
Link
2011: Suurvaring koobaste juures, skeem
2010: Tilgu koopad hävinud
2009: Tilgu koopad kadunud

Foto viiekümnendatest:

Thursday, May 12, 2011

Hiljutise varingu asukoha skeem





Koos selgitustega. Klikka pildil, et suuremalt näha. Klikka SIIA, et maaameti kaardilt ümbruskonda näha.


Fotod asukohast (mai 2011)


Murastesse või mitte?

Olgugi, et detailplaneeringud ja keskkonna mõjude hindamine käib täie hooga, on uus valitsuskoalitsioon kaalumas, et kas sisekaitseakadeemia kolimine Kase tänavalt või siis Ida- Virumaale on mõistlik. Täna arutatakse teemat.


SKA Politsei- ja Piirivalvekolledzh Murastes. Foto tehtud aasta tagasi.

«See analüüs on tegelikult algusjärgus, meil on enam-vähem teada argumendid, plussid ja miinused, mis puudutavad Kase tänava ja Muraste asukoha omavahelist võrdlust. Loomulikult selles kaalumises on oluline rahaliste vahendite osal ehk kui palju see tervikuna maksab. Näiteks on teada, et Muraste asukoha juures me peame arvestama sellega, võrreldes Tallinnas asuva Kase tänavaga, et peab täiendavalt lisaressurssi leidma ka teedevõrgule, mis on jällegi rahalises plaanis võrdlemisi kulukas,» tunnistas siseminister Ken-Marti Vaher.

Lugu tänases Postimehes.

Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast

Kuna eelmisel sügisel remonditi Tilgu tee ja tõsteti selle pinda 20-30 cm ning "kollase maja" kurvis ehitati kraav nii ümber, et sealt ei voolanud sel kevadel midagi mööda teeäärset kallakut alla, siis otsis Romantiku külaosa poolt voolav vesi uue tee. Kogunes esialgu kurvi ääres olevasse merepoolsesse lohku ja sealt imbus vaikselt pinnasesse. Ja eks oma osa andis ka teeremont ise koos raskeveokitega.

Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.

Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.

See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:

Samas kohas pildistatud mais 2011:


Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:





Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.





Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.







Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.







Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.

Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.

Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010

Wednesday, May 11, 2011

Uuendatud KSH aruanne on valmis


Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud aruanne.

Muraste_KSH_aruanne_ELLE_200411.pdf

Ülejäänud materjalidega saab tutvuda ELLE OÜ lehel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 11. mai – 01. juuni 2011 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH aruande kohta esitada kuni 01. juunini 2010 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (kaupo@environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 02. juunil 2011 algusega kell 16.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis A-300.

Saturday, March 26, 2011

Valitsuskoalitsioon SKA Murastesse kolimisest loobumas

On kuulda, et keskkonnaametnikud on sisekaitseakadeemia Piritalt Murastesse kolimise vastuseisus edu saavutamas. Valitsuses on siseminister ja keskkonnaminister olnud looduskaitsealasse kolimise teemal eri meelt. Paistab, et kompromiss on tulemas.


Muraste looduskaitseala veebruaris

25. märtsi Postimehes kirjutati järgmist:

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgub koalitsioonileppest.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang selgitas Postimees.ee’le, et sisekaitseakadeemia üleviimine Tallinnast Ida-Virumaale on alles kaalumisel, kuid kui võimalik, siis tuleks muudatus ära teha. «Ida-Virumaal võiks olla õppeasutusi ja riigiasutusi – see tugevdaks Ida-Virumaa profiili oluliselt,» põhjendas Lang asukohavalikut.

Esialgse plaani kohaselt pidi sisekaitseakadeemia üle viidama Harjumaale Harku valda Murastesse, kus praegu asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste Kool. «See ilmselt ei õnnestu keskkonnanõudmiste tõttu, sest keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon ei luba seda ehitust sellises vormis teha, et sinna saaks ka juurdepääsutee,» selgitas Lang.

Seega on kooli uue asukoha otsus vaja niikuinii ümber vaadata. «Kui sisekaitseakadeemiat ei õnnestu Murastesse teha ja uue koha valimiseks läheb, siis Ida-Virumaa oleks meie arvates mõistlik,» lisas Lang.

Millisesse Ida-Virumaa linna või valda sisekaitseakadeemia üleviimine toimuks, ei ole praegu veel arutluse all olnud.

Link uudiseni


Friday, March 18, 2011

Kergliiklustee looduskaitsealas jäi plaanidesse

Eelmise aasta kevadel sai esitatud vaie Harku valla üldplaneeringule. Muraste ja Ilmandu küla mereäärsed elanikud soovisid, et mere äärde looduskaitsealale ei plaanitaks kergliiklusteed. Harku vald lükkas vaide tagasi ja see läks maavalitsusse arutamiseks.

Kuna maavalituses tegeletakse ka kogu maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringuga, siis sai vaie igaks juhuks ka sinna saadetud. Vaide eesmärgiks oli looduskaitsealasse plaanitav kergliiklustee planeeringutest eos eemaldada, aga see ei õnnestunud.

Küll aga saavutasime niipalju, et Rannamõisa kõrgele klindile kergliiklusteed ei plaanita (väike lõik on jäänud joonistamata) ja kogu planeeringus näidatakse ära ka looduskaitseliselt tundlikud piirkonnad. Muu hulgas tähistati planeeringukaardil ka Muraste looduskaitsealas plaanitav teelõik (kollane ja must siksak). Samuti ei ole see teelõik esimeste prioriteetide hulgas.


Kogu maakonna kaart siin.

Kuna planeeringu alguses ei õnnestunud kergliiklusteed maha võtta, tuleb kogu bürokraatlik protsess (ja sinna kuluv aja- ja ressursikulu) läbi teha ja dokumentidesse talletada, et tõestada kergliiklustee kahjulikkust loodusele. Kohalike inimeste arvamus, kogetu ja soovitatu ei oma bürokraatiasüsteemis ega seadusandluses kaalu (kui just kalleid uuringuid ei ole ette näidata).

----------------
Vastus Harju maavalitsuse arengutalitusest:
Esitasite ettepanekud koostatava Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ kohta. Leiate, et ei ole otstarbekas kavandada kergliiklusteed Muraste küla mereäärsesse piirkonda, kuna sealsed sõiduteed on kitsad ning nende laiendamist ei võimalda ka asjaolu, et need asuvad varisemisohtlikul klindil ning ühtlasi ka Muraste looduskaitsealal. Samuti leiate, et kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, mis ei tule kasuks looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks. Kahjulikuks loodusele peate ka kergliiklustee valgustamisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale.

Pärast Teie ettepanekute arutamist Harku Vallavalitsuse esindajatega oleme seisukohal, et antud perspektiivse kergliiklustee lõigu planeeringust väljajätmine oleks väär, kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkideks on on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine üldisemal tasandil. See tähendab, et fikseeritakse ära kergliikluse perspektiivsed suunad (milliste sihtmärkide vahel oleks vaja ühendust). Lisaks on eesmärgiks ka liiklusohutuse parandamine Harju maakonnas.

Inimeste läbikäimist või viibimist looduskaitsealal ei saa tõkestada, kui tegu pole just keelualaga. Teie näiteks toodud lõkketegemised kaitsealal on reaalsus, mida ei ole kindlasti põhjustanud kergliiklusteedega parandatud juurdepääs (kuna neid seal hetkel ei olegi) vaid nõrk järelevalve. Luues reaalsed seaduslikud võimalused looduskaitseala läbida, tagatakse ka parem kogukondlik kontroll muidu tupikus olevale loodukaitsealale tervislikke eluviise harrastavate ja kohusetundlike kodanike poolt. Lisaks suurendab kavandatav kergliiklustee ka kohalike elanike turvalisust, tagades ohutuma liikumisvõimaluse piirkonna tõmbekeskustesse (näiteks suvel Tilgu randa) ja pakkudes liikumiseks alternatiivi autodele jalgrattaga või jalgsi liikumise näol.

Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maakonnaplaneeringu alusel ei hakata kergliiklusteid välja ehitama. Maakonnaplaneering on suuniseks järgmise taseme planeeringutele, mille koostamise käigus selgitatakse keskkonnanõjude hindamise kaudu erinevaid asjaolusid, millega tuleb arvestada vastava kergliiklustee rajamisel. Nii võib keskkonnamõjude hindamisel selguda, et antud piirkonnas on võimalik kergliiklustee rajamine vaid ilma valgustuseta ja sõidutee osana või ei ole antud kohta üldse võimalik kergliiklusteed rajada. Sellisel juhul arvestatakse vastavaid keskkonnamõjude hindamise tulemusi. Antud asjaolule tähelepanu juhtimiseks lisame kaardil tähistused neile perspektiivsetele kergliiklusteede lõikudele, mille rajamisel tuleb arvestada täiendavate keskkonnakaitseliste piiranduega.

Planeeringumaterjalid enne viimasele kooskõlastamisele saatmist:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu kaart (PDF) (PNG)
Teemaplaneeringu KSH aruanne

Kohalike omavalitsuste poolseid täiendusettepanekuid oodatakse 20. märtsini.