Tuesday, December 7, 2010

Kas sisekaitseakadeemia Murastes on ORMO?

Hiljuti koostas Keskkonnaõiguse keskus põhjaliku analüüsi suurobjektide rajamise probleemidest Eestis.

"Keskkonnaõiguse Keskuse juristid on juba alates 2002. aastast puutunud keskkonnaalaste juhtumite käsitlemisel kokku ühe korduva probleemiga – vaidlusaluse keskkonnaloa andmise või planeeringu kehtestamisel selgub, et otsused konkreetse objekti rajamiseks on mõnel kõrgemal tasandil või varasemas etapis juba tehtud, mistõttu ei kaaluta otsuste tegemisel enam strateegilisi või ka asukohaalternatiive, keskkonnamõjude hindamine on pigem tehnilist laadi ning ka avalikkuselt ei oodata seisukohti küsimuses, kas objekti rajada, vaid pigem – kuidas seda teha. Näidetena võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise juhtumi, Jämejala parki vanglate keskhaigla rajamise plaani (nn Jämejala pargi juhtum), Kagu-Eesti regionaalprügila juhtumi (nn Laguja prügila juhtum), arvukalt kaevanduste rajamise juhtumeid jpt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 1 sätestatud ORMO definitsioon:
Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Probleemina toodi nii küsimustiku vastustes, intervjuudes kui ümarlaual välja, et arusaamatuks jääb, mida tähendab mõju ulatumine „suurele territooriumile” – kui suur on suur territoorium ning kes seda otsustab. Ümarlaual viidati ka probleemile, et definitsiooni kohaselt tuleb transpordivoogude, saasteainete hulga jne muutust käsitleda vaid kavandatavas asukohas senisega võrreldes (mitte aga kaugemal). Samuti on ebaselge, mida tähendab „oluline ruumiline mõju” ja milline on selle seos olulise keskkonnamõjuga.
Küsimustiku vastustes ja intervjuudes märgiti ORMOde erisuseks võrreldes muude objektidega, et tegemist on suurema (olulisema, tõsisema, laiema) mõjuga objektidega, keerulisemate objektidega, mis puudutavad suuremat arvu inimesi (tulenevalt objekti suurtest mõjudest on raskendatud sellele asukoha leidmine, millest omakorda tuleneb ka suur avalikkuse huvi)."

Kas ei tule tuttav ette? Meilgi juhtus sisekaitseakadeemiaga nii, et kohalikud said selle Murastesse kolimisest ja laiendamisest alles siis kuulda, kui otsus oli juba kõrgemal tasandil tehtud ja siiani on kõik olnud vaid vormistamise küsimus. Olgugi, et avalikkus on nüüd kaasatud ja omab mingit mõju käimasolevate protsesside suhtes, aga otsust ennast on juba võimatu ümber lükata... Selles kahtlejad on kui ketserid.

Kas Sisekaitseakadeemia Muraste kooli hoone ja selle laiendamine koos teega on olulise ruumilise mõjuga objekt (ORMO)? Arvan, et Muraste küla ja looduskaitseala suhtes küll, on ju tegemist küllaltki väikse, aga tähtsa loodusalaga, kuhu kompleksi laiendamise ja SKA kolledžite kokkukolimise plaane tehes juba eelnevalt looduskaitseala piiridega trikitati. Arvan ka, et nii kooli kui ka tee laiendamine ning ka sealne hilisem tegevus mõjutab ümbrust oluliselt. Juba 2006-2007. aasta laienduse tagajärjed on näha, mis toimub siis, kui toimub laiendus, mis olemasoleva 2-3 korda suuremaks paisutab?

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb suurte ja olulise mõjuga objektide asukoha eel teha valikuid mitmete variantide vahel, otsustades maakonnaplaneeringu tasemel. Praegu koostatava KSH aruande põhjal nii aga ei arvata. Meil on asi otsustatud-lahendatud vaid detailplaneeringu tasandil. Muidugi, sest SKA Muraste kool ei ole ju olulise keskkonna mõjuga objektide nimekirjas.

"Peamiseks ORMO planeerimise erisuseks, võrreldes tavapärase planeerimisega, on kohustus valida ORMO asukoht üldplaneeringuga (alates 1.07.2009 kehtiva PlanS kohaselt vajadusel maakonnaplaneeringuga), võrreldes seejuures mitut erinevat asukohta.
Veel enne, kui asuda regulatsiooni tõhususe sisulise hindamiseni, tuleb märkida, et
asukohavaliku nõuet ei rakendata praktikas eesmärgipäraselt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 11 on toodud välja küll teavitamiskohustused, mida asukoha eelvaliku tegija peab täitma, kuid nende hulgas ei ole nt kohustust anda ettepanekute tegijatele tagasisidet ning eelvaliku käigus sõelale jäänud asukohavalikut ei kehtestata haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada."
...
"Eelvaliku regulatsioon on seetõttu vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Arhusi konventsioon), mille art 6 näeb ette, et avalikkust tuleb kaasata varases etapis, tõhusal viisil, nähes ette mõistlikud tähtajad, ettepanekute esitamise võimaluse ning andes esitatud ettepanekutele ka tagasisidet. Avalikkusel puudub võimalus vaidlustada eelvaliku tulemusi (kuna tegemist ei ole haldusmenetlusega ja selles ei tehta haldusotsustusi), mis on samuti Arhusi konventsioonist (art 9 lg 2) tulenev õigus."

Loe edasi:

Analüüs: Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldus Eestis

Loe lisa:

Artikkel Bioneer.ee-s

Martin Eek: ORMOde planeerimisel ei arvestata suurt pilti

Keskkonnaõiguse keskus

Kuidas otsustati sisekaitseakadeemia Murastesse kolimine?

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Tuesday, November 16, 2010

Ajalooline mereäärne tee renoveeriti

Sel sügisel remonditi Ilmandu küla läbiv ja Murastesse suubuv sõidutee, mis kulgeb suurelt osalt mere ääres ja osaliselt ka kõrgel liivakiviklindil. Tegu on sisuliselt vana külavaheteega, mis läbib kõrget metsa ja on kahe looduskaitseala vahetus läheduses. Tilgu tee on ajalooline, ehitatud eelmise sajandi algul, kui rajati Peeter Suure raudbetoonehitised ja kaldakaitserajatised. Tee suubus ka Kivivabriku juurde, kust Eesti ajal lähedalasuvast karjäärist viidi paekivi laevadele ja meritsi üle terve Läänemere. Tilgu tee kaudu pääseb ka Tilgu sadamakohta ja tupiktee lõpus asub praegu Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koos koertekooliga. Mereäärne tee on populaarne nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate jaoks, kellele meeldib looduses liikuda ja jalgrattaga sõita.

Kuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.

Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.

15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.

Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.

Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.

Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.

Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.

Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........

LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.


------------------------------------------


Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.

Loe lisa:

Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet
Kus asub Meriküla
Merikülla viib vaid üks tee
Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud
Kergliiklustee looduskaitsealasse?
Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Sunday, October 10, 2010

Augustikoosoleku protokoll

3. augustil toimunud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll on juba mõnda aega netis saadav olnud.

Olin koosolekul, kus heidaksin ette Muraste kooli saali kohutavat akustikat, ilmselt seepärast on protokollis ka palju vigu, muuhulgas on minu sõnavõtt osaliselt valesti kirja pandud. Aga kui oluline see ikka on...

Mida kommentaariks öelda? Ausaltöelda pettumus. Oleme ju saanud detailplaneeringu käiku muuta meile soodsamas suunas, kui otsustati Ilmandu küla osas teed mitte laiendada ja asuda uue juurdepääsu teostamise suunas, aga augustikoosolekul selgus, et ka uue juurdepääsutee asja suhtes on palju vastuseisjaid. Sealjuures ei pööratud tähelepanu üldse Muraste looduskaitsealale ja sisekaitseakadeemia laienemise ja kolimise teemale, mis on kogu detailplaneeringu ankruks.

Ausaltöelda tekkis vaidlevaid pooli kuulates tunne, et ma Tilgu tee Gruppi enam esindada ei soovi. Eesmärgid on peaaegu saavutatud - projektis on uus juurdepääsutee ja samas ka praeguse remondi käigus saab ka ülejäänud tee uue katte... Ega rohkemat polegi vaja. See, kuidas uus juurdepääs lahendatakse ja ehitatakse, jäägu spetsialistide arutada ja otsustada.

Protokolliga saad tutvuda siin.

Üks null ülearu?

Tilgu tee ääres on üks kinnistu müügis. Hinnaks 7 kuue nulliga.

Veendu ise:

Tuesday, September 21, 2010

Kas hinnatõus kahe aastaga 133% on võimalik?

Huvi pärast tegin pangast väljavõtte, kui palju tasusin prügi äraveo eest neli aastat tagasi. Võrdlesin praegusega ja vahe praegu tasutava summaga on suur.

Adelan Prügiveod alustas 2006. kevadel, esimese arve olen maksnud aprilli eest. Siis tellisin 240-liitrise konteineri tühjendamist 2x nädalas. Hind käibemaksuga oli 106.20 krooni.

Üheksa kuud hiljem, 03.01.2007 olen maksnud kahe konteineri tühjendamise eest 120 krooni kuus.
09.04.2008 on kuumakse mul läinud soodsamaks, aga ilmselt seetõttu, et hakati pakkuma rohelise kilekoti teenust ja seega hakkasin tavaprügikonteinerit tellima kord kuus. Siis maksin kuus 60.- (2 korra vedu oli siis endine - 120 krooni, kilekott tasuta).

Oktoobris 2008 on mul arvele lisandunud 10 krooni pluss selle käibemaks ja kuuarve on 71.80 - ilmselt sellest hetkest muutus kord kuus äraveetav roheline kilekott tasuliseks. Seega kuus kahe konteineri äravedu + roheline kilekott maksis üle 130 krooni.

Suvel 2010 rohelise kilekoti teenus kümne krooni asemel siis 40 krooni+käibemaks kuus. Seega kui ma endiselt tellinuks 240 liitrist konteinerit 2x kuus + roheline kilekott, siis maksaksin umbes 168 krooni.

Kokkuvõtlikult aastatel 2006-2010 on äraveo hind prügi sama hulga juures tõusnud 106-lt kroonilt u 168-le kroonile.
Prügi hulk on ju sisuliselt sama, aga üldine hinnatõus sama prügi hulga juures umbes 60% ja kui võtta viimase kahe aasta tõusu, on üldine tõusuprotsent üle saja. Sealhulgas rohelise kilekoti hinnatõus nullist neljakümneni on sadades protsentides (juba 10-lt kroonilt 40-le on tõusu protsendiks 400).

Ei ütleks, et kliendina oleks teenusega rahul, lisaks erinevad sekeldused äravedudel ja rohelise kilekoti ja tavakonteineri äraveo erinevad kuupäevad.



Kuna sorteerin prügi hoolikalt ja kompostihunnik saab pidevalt lisa, siis tavakonteiner on mul tihti pooltühi. Tihti põhjaliku sorteerimise tulemusena kogun peaaegu KAKS kilekotitäit pakendeid ja seega peaks ju prügi äravedu põhimõtteliselt odavnema. Aga maksan igas kuus kahe rohelise kilekoti eest 80 krooni + käibemaks. Imelik muidugi, sest kilekoti korjeauto käib ju kuus korra, mitte kaks. Lisaks tavaprügi hind ja seega mu viimane arve - konteiner pluss kaks rohelist kilekotti - oli 141.00 krooni. Minu otsesed kulud on kahe aastaga kasvanud 133% (kuuarve aastal 2008 kuuskümmend krooni, nüüd 140). Loodushoidlik rohelisus on mul sinisilmsuse eest kalliks maksma läinud. Miks mul üldse peaks motivatsiooni olema prügi sorteerida? Olen seega loll, kes selle asemel, et kogu prügi segamini ühte konteinerisse suruda, (ja maksta selle eest vaid 60 krooni kuus) sorteerib prügi ja maksab sellele peale veel 80 krooni (ja konteiner veel pooltühi). Milleks?

Hiiliv hinnatõus vaatamata sellele, et konteinerite äravedu 2 x vähendasin ja panustasin enam prügi sorteerimisse. Kuna ettevõttel vallaga lepingu järgi on hinnatõus samas ajavahemikus olnud vaid mõned kroonid kuus, on asi JOKK. Klient aga ägab.

Kevadel küsisin selgitust, et kuidas on võimalik see, et prügiveo hind kliendi jaoks tõuseb vaatamata ettevõtte vallaga sõlmitud lepingus fikseeritud hinnale? Valla selgitus rohelise kilekoti hinna tõusule selle aasta maikuus on järgnev:
Adelan Prügiveod OÜ poolt pakutav teenus "roheline kilekott" on kodumajapidamises tekkivate pakendite kogumiseks mõeldud teenus. Pakendite kogumist ja taaskasutamist reguleerib pakendiseadus. Pakendijäätmete kogumine ei ole korraldatud jäätmeveo osa. Harku vallavalitsuse 26. mai 2005 määrusega "Harku valla jäätmehoolduseeskiri" § 18 kohaselt ei hõlma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid pakendijäätmeid. Majapidamisel peab olema prügiveoleping aga seda olmejäätmete osas. Rohelise kilekoti teenust võiks ka võtta mõnelt teiselt sellist teenust pakkuvalt firmalt, kuna aga Adelan Prügiveod OÜ tegeleb hetkel veel korraldatud jäätmeveoga vallas on nende firmal lihtsam korjata kokku ka rohelised kilekotid.

Pakendite sorteerimine ei ole kohustuslik ja see on iga inimese vaba tahe. Rohelise kilekoti teenust pakutakse, et teha mugavamaks inimestele sorteeritud pakendite üleandmine. Paljudes piirkondades peavad inimesed ise oma pakendid viima näiteks pakendikonteinerisse. Harku vallas on võimalik oma pakendeid veel lisaks viia Tabasalu jäätmejaama ning valla territooriumil olevatesse pakendikonteineritesse.

Vallal ei ole õigust Adelaniga vaielda rohelise kilekoti maksumuse osas.
Endiselt jätkub kohtuasi pea poolteist aastat tagasi korraldatud hanke vaidlustamisel. Konkursi võitis teine ettevõte madalama hinnaga, aga Adelan Prügiveod vaidlustasid asja ja vallaga kokkuleppel jätkavad nad seni kuni kohtuvaidlus on lõppenud.

Monday, September 20, 2010

Klindilt varises suur puu

Mõned päevad tagasi varises Manna kinnistu servalt suur mänd.

Foto 17.09.2010


Ja kõrvale foto oktoobrist 2009, mänd veel kasvab:


Klindil on ka muid märke, et see aasta on selle jaoks olnud ränk.



Märtsis 2009 ei ole näha ülemisel pildil olevat pragu:


Pildistamise ajal sadas vihma ja paistis päike



Loe lisa:
Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Tilgu teel remont juba käib


Ametlikult alustati 6. septembril, tegelikult asuti tee kallale nädal hiljem. Meestel rutt taga, sest 15. oktoobriks peavad tööd olema lõpetatud. Seni on kohalike jaoks kõik kulgenud suuremate ebamugavusteta. Informeeritakse lähipäevade töödest ja truupide vahetus toimub ajal, mil liiklus hõredam. Tehakse pikki päevi, ka laupäeviti võetakse päevast viimast. Truupide vahetus peaks lõppema 21. septembril, puude langetamine 24-25. septembriks.


Naabrimees ehitas paadi

Vineerist ehitas, oma kätega. 60-hobujõuline mootor taga ja üle 20 sõlme kiirust saab kätte. Pildid tehtud Meriküla lautris septembris 2010.




Wednesday, August 18, 2010

Koolibuss jätkab taas

Info Sisekaitseakadeemiast:

Taas sõidab Tallinna ja Muraste kooli vahet buss, allpool ka sõidugraafik.

Liinil oleval bussil on varasema "piirivalvekolledž" asemel uus marsruuti näitav kiri:

MURASTE

ATKO ettevõtte dispetšeri number (soovitan igaks juhuks telefoni mällu sisestada) on 516 1490

(töötab 24 tundi ehk ööpäevaringselt).


Klikka pildil:

Friday, August 13, 2010

Prügikohustusest vabastatakse vaid need kinnistud, kus ei elata

19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses.

Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine.

Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse; erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida.



Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.

Tekst Keskkonnaõiguse keskuse veebilehelt. Tehtud muudatuse tulemusena peaks metsa alla veetav prügi vähenema hakkama.

Monday, August 2, 2010

Tilgu tee remont algab augustis

Kiri maanteeametist, saadetud 16. juulil:
Maantee remonditöödel raiutakse metsa ja võsa, kaevatakse kraave, vahetatakse teetruupe, ehitatakse uus killustikalus, sellele mustkate, mis pinnatakse.

Tööde tegemiseks on välja kuulutatud riigihange, pakkumiste avamine on 4.08.2010 a.

Hankelepingu kavandatav algus on august 2010 ja ehitusperiood 3 kuud; tähtajaks (15. 11.2010) peavad olema lõpetatud kõik ehitus-remonditööd.

Kuna tegu on tupikteega, siis liiklust sulgeda ei saa ning tööd tehakse liikluse all, kasutades reguleerijaid või foore. Täpse liikluskorralduse skeemi teeb töövõtja. Tee mulle jääb sama laiaks, aga katte (asfaldiosa) teeme veidi laiemaks. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Tänud Margele info eest.

Monday, July 19, 2010

KSH aruanne valmis

Kaua läks aga asja sai.

Infot saab ELLE OÜ kodulehelt. Zip-failides on palju infot, on ka huvitavaid kirju, mida ei ole siiani laiemalt levitatud (nt Keskkonnaameti seisukoht 14.12.2009) ja vastus sellele. Samuti on huvitavad maaomanike kirjad.

Varsti peaks ka laiemalt välja kuulutatama. Valla leheski ei ole veel üles pandud (19.07.10).

KSH aruandes rõhutatakse sellele, et paljuski raskendas tööd Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava puudumine. See alles algatati, loe valla kodulehest.

Oluline on, et KSH aruande järgi ei soovitata midagi rajada rannaalasse ja klindi vahetusse lähedusse. Samuti peetakse oluliseks eelnevalt ära teha Natura hindamine.

Olulised numbrid on ka 100 ja 1000. Esimene märgib 2009. aasta liikluskoormust ööpäevas, teine number on uue tee projekti järgi planeeritav liikluskoormus ööpäevas. Õppekompleksi kasutajateks on arvestatud orienteeruvalt 1000 tudengit ja 259
õppejõudu. Paneb mõtlema.

Mõned väljavõtted KSH aruandest.



18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks
raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida
detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja
piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas
planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele
teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina
ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid
pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas.
Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures
äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda
asukohavalikut.
Teise raskusena tuleb märkida Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava
puudumist ning suures osas puuduvaid inventuuriandmeid. Kaitsekorralduskava
koostamise korraldab Keskkonnaamet. Kuna KSH metoodika näeb ette
olemasolevate andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti
kavandatava tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud
kavandatavast tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse
eesmärkide saavutamisele.
Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis
planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset
informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest
tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja
anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on
selgunud.



19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavalitsuse 19. veebruari
2008.a. korraldusega nr 259. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning
kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I
2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura
2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala..



Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused,
et kolida siiani Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia ümber praeguse
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt
tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete,
spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja
tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud
kahte arengualternatiivi:

Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning
kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas
muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud
looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid.

Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus,
kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning
rekonstrueeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee.
Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt
negatiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb
eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad).
Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele
keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste
varale.
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt
lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju).
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laiendamisel
eemaldatavate puude maha võtmine. kaasnev maastiku muutus, liigvee
ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja
raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke,
veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra
ning energiatarve.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi
Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest
väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada
tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes
olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue
teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab
koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara
säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks.
Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat.

Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei
ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi
ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse põhimõttelisel
ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse esitatud soovitusi
ning tee rekonstrueerimisel ei muudeta olemasolevat veerežiimi.

Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu,
detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala
valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend
otsuse tegemisel ent mitte ainus.

Tuesday, June 22, 2010

Bussiliinil suvevaheaeg

Valla koolilaste ja piirivalvekooli jaoks kasutatav bussiliin Tallinn-Meriküla-Tallinn lõpetas selleks hooajaks oma sõidud. Taas on oodata bussiliiklust augustikuus, kui kool järgmisel õppeaastal tööd alustab.

Friday, May 14, 2010

Rohelise kilekoti teenuse hind tõuseb 400%

Meilikasti tuli kiri, et alates 1. juunist tõuseb Rohelise kilekoti teenuse hind seniselt (10 krooni) 40 kroonini. Lisaks muudetakse rohelise kilekoti äraveopäeva, kuu viimase neljapäeva asemel viiakse kott minema kuu neljanda nädala teisipäeval (konteineri äraveoaeg jääb samaks).

Adelan prügiveod klienditeenindus vastas mu järelepärimistele, et rohelise kilekoti teenus on vabatahtlik ja sellest on võimalik loobuda. Ka ei selgitata, mis täpselt kallimaks on läinud, kas äravedu või prügi ladestus. Vald ei ole mu järelpärimisele veel vastanud.

Olen nõus rohelise kilekoti teenuse jätkamisega, kuna pean prügi sorteerimist vajalikuks.

Kuigi see annab rahakotis tunda. Sorteerime prügi nii hoolikalt, et kuu lõpus on meil kaks kilekotti pakendeid täis ja konteiner ise on pooltühi.

Selles suhtes kilekotiteenuse hinnatõus 80-kroonini on kui karistus hoolika sorteerimise eest. Huvitav selles mõttes, et rohelise kilekoti algne idee oli ju selle tasuta äravedu, et soodustada prügi sorteerimist. Nüüd tekib küsimus, miks ma üldse sorteerin prügi, kui kilekotis oleva prügi maht on samas hinnaklassis, mis mu konteineris. Nüüd maksan prügi äraveo eest kokku umbes 150 krooni. Lisaks Tabasalu jäätmejaama regulaarne külastus, kuhu annan ära ohtlikud jäätmed (põhiliselt patareid, pirnid).

Kummaline ka selles olukorras, et lähiajal prügipõletusega energia tootmise alustamisel prognoositakse prügi kui tooraine nõudluse kasvu. Ja veel see, et sorteeritud prügi peaks olema ju tooraineks tööstustele, kes seda ostavad. Võrdluseks nt. Nõmme linnaosa, kus sarnane teenus on tasuta, lisaks rohelisele kilekotile on kollane, kuhu pannakse klaas. Ja prügi äravedu ei toimu erinevatel päevadel.

Mul küsimus, et kuhu ikkagi läheb sorteeritud prügi? Kahju, et meie prügiettevõtte algusaegade kliendisõbralikkus on kadumas. Midagi pole öelda, prügiga toimetamine on ettevõtete jaoks lihtsalt äri, mitte looduse hoidmise missioon.

Adelan prügiveoga pidanuks vallal leping lõppema eelmise aasta kevadel, uue konkursi vaidlustamise järel ollakse kohtus, mille tulemustest pole siiani midagi kuulda.

Rohelise kilekoti teenusest

Prügiinfo valla kodulehel

Viimases Harku Valla Teatajas ei olnud prügiveoteenuse muutumisest sõnagi

Prügiveo hindade võrdlus teiste valdadega.

Saturday, May 1, 2010

Vaateplatvormi ümbrus sai taas korda

Eelmised kolm aastat toimus vaateplatvormi ümbruse koristus aprilli viimasel nädalavahetusel (vt reportaaži eelmisest aastast), sel aastal toimus siis 1. mail koos üle-eestilise talguga. Päev läks hästi, koos lastega oli kohal 20 osalejat nii Merikülast kui ka panga pealt elamurajoonist. Harku vald toetas üritust, rahastades konteineri renti.

Konteiner sai ääreni täis. Üldiselt oli platvormi ümbruses prügi vähem kui varasematel aastatel (masu ja paksu lumega talve mõju?). Seetõttu sai koristatud varasemast suurem ala, Muraste reoveejaama ümbrus ja Tilgu teest kilomeetrine lõik sai läbi käidud. Leidsime ka prügi, mis oli metsa all vedelenud aastaid. No igasugust sai leitud, fantaasiagi ei jõua nii kaugele, mida ümbruses leidus. Mikrolaineahi, ostukäru ja purunenud arvutikuvar olid markantseimad, samuti oli platvormi juures rehve põletatud...

Mõned viperused. Konteiner ei jõudnud kohale enne töö lõppu ja saime oodates korraliku vihma kaela. Lõpuks tuli teade, et konteinerveok on Tilgu teel kraavis ja ei saa omal jõul välja. Abi pakkusid Tilgu sadama koristustööde tegijad, kel oli traktor kohapeal, aga auto saadi välja ühe veokipuksiiri abil. Meele tegi mustaks ka see, et kui konteinerit käisin paar tundi hiljem üle vaatamas, siis oli juba üks paberrätikunutsakas maas vedelemas. Platvormil viibis mitu inimest, küllap nendest keegi loopis alla. Imelik, sest nendele pidi paistma triiki täis konteiner...

Peale tööd sai tehtud supiga pealelõuna, naabrid said omavahel tuttavamaks ja päev kuulutati kordaläinuks.

Pildid:













Suurejooneline korrastustöö toimus ka Tilgu sadamas, Muraste küla metsas, Tabasalu looduspargis ja Suurupi ülemise tuletorni juures.

Friday, April 30, 2010

Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab Lauri Tabur

Lauri Tabur on meie kohaliku detailplaneeringuga tihedalt seotud. Alates kümnendi algusest osalenud sisekaitseakadeemia kolimise korraldamises, ka kui eestvedaja ja hingega asja juures olnud. 2006. aastast alates koordineerinud akadeemia organiseerimist Murastesse.

Kes käinud Tilgu tee ja Muraste kooli detailplaneeringut tutvustavatel koosolekutel, on kindlasti teda kohanud. Kaitsmas ja selgitamas siseministeeriumi visioone.

Kas Lauri Taburi juhtimise ajal järgmise viie aasta sees kolib sisekaitseakadeemia lõpuks Piritalt minema ja Murastesse? Saame näha.

ERR 30.04.2010

Meenutuseks:
Siseministeeriumi pressiteade 180
Kas sisekaitseakadeemia kolimise otsus üldse on olemas?
Sisekaitseakadeemia katse kolida "Kalevi julgeolekulinnakusse" ja loobumine
Lauri Tabur on ka MTÜ Naabrivalve juhatuse liige ja veab tulevikuveebi.

Jõudu Laurile ta uues töökohas, kindlasti kohtume veel.

Thursday, April 29, 2010

Tilgu tee puud jalus

Eile veeti Romantiku tee ühele krundile moodulmaja sektsioone ja tegemist oli ülegabariidilise veoga. Teele lähedalpaiknevate puude tõttu tuli eskortijatel ka palju puuoksi eemaldada, hiljem olid teede ääred maasvedelevaid männioksi täis.

Tilgu tee on niivõrd kitsas, et treiler, millelt moodulid maha tõsteti, pidi kogu tee suurele maanteele tagasi sõitma tagurdades, pea kaks kilomeetrit. Lihtsalt mitte kusagil ei olnud kohta, kus pikka autorongi ringi pöörata.

Aga tee kitsas ka väiksematele liiklusvahenditele. Eelmisel laupäeval näiteks sõitis üks auto teelt välja ja üks puu jäi ette.

28. aprillist Merikülas naabrivalvesektor

Eile, 28. aprillil, sai Harku vallamajas alla kirjutatud leping, millega loodi Meriküla naabrivalvesektor. Kohal oli esindaja MTÜ-st Eesti naabrivalve, politseist ja valda esindas vallavanem. Arutasime kandiga seotud muresid ja eeliseid. Lõpuks sain iga pere jaoks paki trükistega - kasulikku lugemist tunniks ajaks. Sain ka naabrivalvepiirkonnas teavitavad infosildid ja kleepekad.



Harku vallas on nüüd 21 naabrivalvesektorit. Meriküla sektorisse kuulub kuusteist kodu. Juba nädala on külapiirkonna turvalisuse küsimuses suheldud nii Muraste kooli kui ka maanteeametiga. Huvi koostöö vastu on vastastikune.

Harku valla sektorite nimekiri
Mis on naabrivalve?
Soodustused naabrivalvajatele
Tunnusta naabrit
Uuringud naabrivalve sektori mõjust

Tuesday, April 27, 2010

Tilgu tee remonditakse juba sel aastal

Naabrid nagu head naabrivalvurid ikka, panid tähele, et Tilgu teel viimasel ajal liigub palju inimesi, kes maantee hooldajate tunnustega autodega ringi liiguvad.

Pöördusin maanteeameti poole ja sain teada, et tõepoolest tehti teel põhjalik ülevaatus ja plaanis on kõrvalmaanteede registris oleva tee seisukord viia teeseadusele vastavaks. Juuni lõpuks loodetakse kokku saada tee remondi projekt ja selle järel tellitakse tööd. Plaanitakse remontida-uuendada teekatet, puhastada kraave, vahetada truubid ja võtta teeäärseid puid maha.

Valmistame ette tee remondi projekti, mis valmib juuni lõpuks ja seejärel tellime projektikohased tööd. Eesmärk on muuta tee riigimaantee tunnustele vastavaks ja talvel ka tavatehnikaga hooldatavaks. Looduskaitseala ulatuses saame küll ainult teekatte remontida (uuendada), mujal lisaks ka puude ja võsaraie teemaa ulatuses, kraavide puhastamine, truupide vahetus. Koostatakse uus liikluskorraldus.
Hea uudis, on märgata, et teega tegeletakse. Sel kevadel vaatamata rängale talvele, on teekatte aukudele üsna kiiresti jaole saadud, ei ole varasemaga sarnast pikka aega, mil löökaugud muutusid niivõrd sügavaks, et isegi jala ei olnud võimalik mööda saada. Aasta algul küll jäädi lumekoristusega jänni, aga iga nädalaga muutus olukord paremaks vaatamata sellele, et tee on lumekoristuse jaoks suht keeruline.

Praegu hoitakse teel silma peal ja ka remont plaanis.



Esitasin mõned ettepanekud liikluskorralduse osas. Palusin ka meid kursis hoida ja kinnitati, et tee teemal võtame projekti tegemise käigus ühendust.

Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet


Lumesulamisveed vintsutasid ka Tilgu teed

Kõigest kolm nädalat tagasi, kui lumi ülikiiresti sulas, oli vett nii palju, et Tilgu tee kraavid ja truubid ei suutnud kõike vastu võtta. Osalt voolas vesi lihtsalt risti üle tee ja suurem kahju jäi tulemata, aga Tilgu sadamaala lähedal kallaku juures on vesi teinud "tööd" üsna korralikult. Tee servas olev liivaseljandik on tugevalt lagunenud, (maapinda kattev taimestik varises alla), liiv uhtus kraavi täis ja jagus seda Tilgu teelegi ja teisele poole. Ühe truubi juures "hammustas" vesi suure tüki.





Ka on tohutu lume tõttu pimesi lumetõrje tagajärjeks see, et mõned truubi ääretõkked, aiad ja teebarjääri postid on lõhutud.



Vaate veel teisigi fotosid: Kevad 2010

Rannamõisa pangalt varises alla suur tükk pinnast



Lume sulamise aegu tungis pinnasevesi Tilgu teel mitmest kohast üle, mere poole. Tee Ilmandu küla osas imbus vesi Kaasiku ja Manna kinnistutele, mille tagajärjel klindist vajus alla kokku majasuurune pinnasetükk.



Varingu põhjustas kunagi rajatud teetruupide ja drenaažide ummistumine ja kõrvalteede rajamine, mis tehti truupideta. Tilgu tee ja Rannamõisa klint jäeti hooletusse, aga Rannamõisa maastikukaitseala valdaja ei ole selleks midagi ette võtnud, et looduskaitse all oleva klindi varisemine oleks minimaalne.



Vaata ülejäänud pilte siin: Picasa Web Album

Täna kirjutas ka ajaleht Postimees sellest, kuidas klint peale ränka talve laguneb:



Kõva torm, vihmad, mõned külmad – kõik see võib lähikümnendi jooksul saada saatuslikuks nii pankranniku serva ääres looklevale Tilgu teele kui ka serva äärde ehitatud majadele.
Loe edasi: Postimees.ee 27.04.2010

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Talvest vaid mälestus

Talve nagu poleks olnudki...





Wednesday, April 21, 2010

Ideaalne koht parkimiseks?

Ühel nädalavahetusel koju jõudes jäi üks auto ette, kus ei olnud kedagi sees ega lähiümbruses näha.



Sai kojamehe vahele pandud kokkumurtud paber järgneva tekstiga:



Päev varem sai loodud Meriküla naabrivalvesektor.

Friday, April 16, 2010

HVT: Tilgu koopad hävinud

Harku valla teataja viimase numbri esilehel järgnev lugu.




Meriküla jutud kirjutas sellest pea aasta tagasi: Koopad kadunud.

Erinevatel kaartidel on Tilgu koobaste asukohad erinevad. Valla üldplaneeringu kaardil ja maa-ameti kaardirakendusel kohad ei kattu. Ju siis kadusid kahevahele?

Tuesday, April 6, 2010

Muraste külas vaid üks naabrivalvesektor

Meie Suurupi-Rannamõisa kandis vaid seitse naabrivalvesektorit, nendestki enamus Suurupi külas. Tuleb vist omakandi mõttetalgu kokku kutsuda, et samuti moodustada sektor. Viimasel ajal on lähiümbruses vargused üha sagenenud.



Harku vallas loodi esimene naabrivalve sektor 2004. aasta aprillis. Vallas tegutseb 20 naabrivalve sektorit.

Harku valla sektorid loetletud SIIN.

Loe lisa: naabrivalve.ee
Vargustesari meie kandis!

Monday, April 5, 2010

Rannamõisa pankrannik Tudivillu saates

Lastesaate Tudivillu tuleb õue 10. osa esimeses lõigus külastatakse Tilgu sadamakoha juures asuvat Rannamõisa pankrannikut. Tuuli ja Tudivillu jalutavad mere ääres paepangal ja saavad teada, et kõrge pankrannik on tekkinud meresetetest. Paekividest võib leida ka miljoneid aastaid vanu kivistisi, mis jutustavad teadlastele, milline oli meie loodus miljoneid aastaid tagasi. Saates jutustab geoloog Tõnis Saadre.










Kaadrid on imelised. Vaata saadet SIIT.

"Tudivillu tuleb õue" on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud looduse- ja keskkonnateemaline lastesaade Kanal 2-s. Eetris alates 6. märtsist igal L ja P hommikul. Saate tootja AA Visioon Stuudio.


Linnud saabuvad ja trügivad



Kuidagi õnnestus sel tihasel läbi plastklaasi söögimajja pääseda, aga kuidas, see on müstika...

Linde on meil palju, lausa hulgi. Igat värvi ja ka haruldasi esitleb end. Meie kohale truu kuldnokk, kes meid eriti ei karda ja elab meil juba mitmendat suveperioodi, on tagasi. Samuti on meie räästa linavästrik tagasi. Koristavad ja õiendavad.


Saturday, April 3, 2010

Vargustesari meie kandis!

Alar Romantikust annab teada järgnevat:

Anname teada sissemurdmiste-varguste sarjast, peamiselt suvilates. Sees on käidud nii Romantiku suvilates (eile sai politsei siia vähemalt kolm kutset) kui ka politsei sõnul teistes lähiümbruse suvilapiirkondades. Politseid tasub vargustest teavitada ja kohale kutsuda, kuna nii koguneb loodetavasti rohkem tõendusmaterjali.
Suure Reede pealelõunal nägin samuti Ilmandu külas palju politseinikke, ilmselt varguste ohvriks langenud majadega tegelemas.

Veel infot:
Katre: Mul ühel öösel poole 1 paiku koer haukus kahtlaselt ja oli kuulda ka külakoeri haukumas. Läksin siis vaatama, mis toimub, mingi mees kõndis kaigas käes mööda teed. Et jälgige ka koeri kui nad hauguvad öösel.

Kaur: Vargad käisid nendes suvilates, mis on kohe peale lepiku vahelt välja tulemist, kus tekib vaba vaade mere poole, enne Romantiku teed. Sees oli käidud 5-s või 6-s suvilas. Ära oli viidud erinevaid asju, näiteks ka põrandalt kamina esine plekk . See on toimunud viimase 2-e nädala jooksul. Edasi Romantiku teel olevatesse suvilatesse pole tuldud.

Toomas: Vargad on käinud jah, meil ka. Siiani kaitsesid meid naabri koerad, aga neid pole enam. Kutsusime eile politsei, tegi oma toimetused ära. Seekord metallivargad, viidi ära vaskplaadid kaminate eest põrandalt ja kaminasuu ümbert, viidi ka paar vask-küünlajalga ja tuhatoos, samuti kellapommid. Muidu oli ka ringi sobratud. Teavitasime ka teisi naabreid, kellel olid ka uksed lahti murtud – Maurer, Aimar, Soonik, Mändma.




Üldiselt näib, et just nendesse majadesse on tungitud, kus inimesi alaliselt ei ela. Meriküla suhtes halb ajastus, sest sisekaitseakadeemia otsustas just, et külas asuv tõkkepuu eemaldatakse. See hoiab mingil määral mobiilsed-autodega vargad eemale, kuigi vargusi on meil sellele vaatamata olnud (2007. aasta suvel varastati ühest konteinerist hulk ehitustööriistu). Eesti tööpuudus hakkab turvalisust mõjutama.

Peab vist NAABRIVALVESEKTORit looma hakkama.

Loe lisa: Merikülas käisid vargad oktoobris

Paar vastust KSH programmi kirjadele



ELLE OÜ esindaja saatis vastuse meie detsembrikuu kirjale (TT Grupi ettepanekud KSH programmile) järgnevalt:

Dokument 1 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - M. Vaik

Lühidalt kokkuvõte vastustest:

1. ettepanekule vastati, et KSH programm ei ole sama, mis uuring või inventuur ja KSH programmi tegijad ei vii uuringuid läbi. Ka puuduvat selleks vajadus ja programmi uuringute osas ei täiendata. Samas olevat piisavalt andmeid varasemate inventuuride põhjal.

2. ettepanekule vastati, et jah, liigniiskete alade kuivendamist planeeritakse kooli alal, aga mitte ülejäänud DP alal ja KSH seoses kuivendamisega tehakse seega vaid kooli alal.

3. Keskkonnaameti info kohaselt pole lähiajal plaanis Muraste LKA kaitsekorralduskava looma hakata ja seega KSH programmi ei saa sellega ühildada.

4. Nahkhiirtega seonduvat käsitletakse KSH aruandes, uuringute kohta otseselt mitte midagi.

5. Programmi täiendatakse vastavalt ettepanekule.

6. Võimalusel kontrollitakse ettepanekus sisalduvat infot, kuigi see ei olnud täpne.

7. DP ala ja mõjuala piiride mittekattumine ei muuda KSH sisu.

Ülejäänud on pisimärkuste vastused.


Ilmandu küla ettepanekutele vastati järgnevalt:

Dokument 2 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - K. Kaasik
Vastati, et ettepanekuid arvestatakse.



Romantiku elanike kirja vastus ei ole Meriküla juttude toimetajani veel jõudnud, samuti ei ole saadetud tagasisidet detailplaneeringu muutmise ettepanekutele.

KSH aruanne ei ole veel avalikustatud, kuigi KSH programmi järgi pidanuks see toimuma märtsis. Ootame infot valla kodulehel. Kuigi kardan, et enne koosolekut jääb tutvumisaeg väga lühikeseks. KSH aruande avaliku arutelu kuupäeva ja kohta ei ole veel teada.

--------------

Valla üldplaneeringu arutelud on toimunud, Tilgu tee osas, mis puudutas kergliiklustee mitteehitamise ettepanekut, ei jõutud kokkuleppele.

Tuletan siinkohal meelde, et valla üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusi ning esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta kujundatud vallavolikogu seisukohti tutvustav avalik arutelu peetakse 8. aprillil 2010 algusega kl 16.30 Tabasalu ühisgümnaasiumi saalis asukohaga Kooli 1, Tabasalu alevik. Allikas HVT nr 5 lk 2

Juriidiliselt on kaitseala territooriumiga kõik korras.

Muraste looduskaitseala piirid on määratud nii, et terve talupojamõistus ka kõvema nuputamise korral ei ole võimeline aru saama, mille alusel nõnda on tehtud. Minu kodu juures olev mereäärne ala lisati Natura 2000 kaitstavate territooriumide eelvalikualade hulka, aga lõpptulemus erineb kaitse alla võetud ala algsest variandist oluliselt. Ilmse eesmärgiga mitte nullida sealset era- ja riigi kinnisvaraarendust.

Pikka aega mõtlesin, et see ala on Eestis ainuke “hambuline”, mitmest tükist koosnev ja auklik kaitseala, aga siis sain teada, et läheduses asuva Rannamõisa maastikukaitseala piire on ala valdajal lähiajal samuti plaanis muuta vastavalt sellele, kuidas kinnisvaraarendus on kaitsealasse “sisse sõitnud” (sh silutakse ametnike kunagisi möödavaatamisi). Selle info taustal võtsin ette ka Saaremaa kaitsealade kaardid, kaitse-eeskirjad, kaitsealadega seotud artiklid ja tulemus on enam kui lihtsalt huvitav.

Loe edasi tänasest OMA SAARest.
Loe ka: Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?
Rannamõisa MKA piiri muudetakse praegu.

Tuesday, March 16, 2010

Merikülast aerofotod 2009


Maa-ameti kaardirakendusel on info, et foto on tehtud 3. mail 2009.
Võrdluseks eelmised fotod: 2007 ja 2008.

Lisaks veel foto Tilgu sadamaala lähiümbrusest, otsaga Ilmandu külla, sealkandiski muudatused tulemas.

Tilgu tee on 11414


Nüüd teab ka maanteeamet, et Tilgu tee on nende haldusalas. Selle nädala esmaspäeval puistati teele soola ja kallakutele killustikku maanteest kuni Tilgu sadamakohani (pildil punane lõik). Reede hommikuse rohke lumesaju järel jäädi tee puhastamisega küll hiljaks, kooli enda vana Volvo-veok tegi sahaga töö enne ära. Pühapäeval käis ka teehöövel.



Maa-ameti kaardirakendusel on ka tee lõpuks riigiteeks jõudnud, numbriks 11414.
Loe lisa:

Monday, March 15, 2010

Rohelisusega ei tasu liiale minna

Erik Puura Tartu Ülikoolist kirjutab oma blogis:
Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest. Martini eesmärgiks on taunida väljaütlemisi, mis ei põhine teaduslikel uuringutel ning antud juhul on skeptik.ee teravik suunatud konkreetselt nn vitsameeste vastu. Tegelikult on kogupilt loomulikult palju laiem.
Autor kirjutab muuhulgas ka tuuleparkide vastase liikumise silmakirjalikkusest.

Kahjuks on see tõsi, et vahel tuuakse keskkonnakaitsealaseid argumente selleks esile, et muid eesmärke täita. Üsna palju on neid, kes soovivad ettevõtlike inimeste tegemisi torpedeerida ainult seepärast, et kõik jääks endiseks, loodust tuuakse oma tahtmiste ja soovide kilbiks. Eks ole meilgi siin kodukandis üht-teist kõrva taha panna.

Loe kogu lugu looduskaitsega ülepingutamisest Erik Puura Keskkonnaabi blogist: Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus.

Loe lisa:
Keskkonnaministri arvamus, Bioneer. ee - Mis toimub Nabalas?

Wednesday, March 10, 2010

10. detsembri koosoleku protokoll ja skeemid

ELLE OÜ-st sain KSH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli: Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustamise avaliku arutelu protokol. KLIKKA.

Peatselt asutakse ka kõikidele kirjadele vastama. Üks kiri mulle juba saabus, mis puudutas KSH programmis osapoolte tabeli täiendamist. Teiste ettepanekute hulgas lisati huvitatud osapooleks ka TT Grupp, sest lähikülade seltsid ei tegele teemaga (ja Ilmandu külal seltsi veel ei ole).

Monday, March 8, 2010

Kohus taunib ehituskeeluvööndisse ehitatut

EPL 08.09.2010 - Kohus: Sedini kuur pole seaduslik

Ringkonnakohtu otsuse koha­selt kuuluvad tervikuna tühistamisele kaks Kõue valla 2006. aasta augustist pärit korraldust. Esimene neist kehtestas detailplaneeringu Sedini firmale Grove Invest OÜ kuuluva Tori kinnistu hoonestamiseks ning muu hulgas ka paadikuuri ja tiigi rajamise Kiruvere järve äärsesse 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse. Samuti tuleb vallal tühistada paadikuuri ehitus- ja kasutusluba.
Niiet kui meie vallas on detailplaneering, mille järgi on plaanis ehitada maja ehituskeeluvööndisse, on seda võimalik kohtu abil tühistada. Looduskaitseseadus: Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Ometi on Harku vallas koht, kus detailplaneeringuga on lubatud uue hoone ehitamine ehituskeeluvööndisse ja peale selle veel kaitse all olevale Rannamõisa pangale. Mida vald saab teha, kui keskkonnaamet on oma loa andnud?

Pilt Harku valla üldplaneeringu kitsenduste kaardilt, lisasin seletused:


Tuhala Nõiakaevule appi

Tuhala Looduskeskuse eestvõttel algas allkirjade kogumine Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks.
Materjalidega saab tutvuda ja üleskutse allkirjastada aadressil:
http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com/

Seni on kõik keskkonnamõju hindamised lõppenud kas Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti poolt väljastatud kaevandamisloaga. Nabala maardlas on praegu käsil 3 keskkonnamõju hindamist. Püüame siin jõuda pretsedendini!

Aita hoida Eestimaa loodust!

Salme Väljataga Nabalast
56688-345