Friday, December 25, 2009

Trikitamised kuupäevadega

Sooviksin armsatelt ametnikelt head põhjendust, miks on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse redaktsiooni rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009?

Kusjuures mäletan, et 18. mail, kui kirjutasin artiklit maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatustest, kehtis veel vana kaitse-eeskiri. Sel ajal kehtinud määrus on lingina ka artiklis. Vaata pilti:


Piltidel klikates saab materjalide originaalasukohale.

Ja artikli juurde olen pannud ka lingi Harku valla lehele, kus teatatakse, millal oli kaitse-eeskirjaga tutvumise aeg:



Ja nüüd Meriküla juttudesse eelmise kahe postituse kirjutamise ajal märkasin, et Riigiteatajas on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uueks redaktsiooni st. muudatuse rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009!

Vanas määruses on kirjas, et see redaktsioon lõpeb 31. jaanuaril:



Uuendatud määruses, et see hakkas kehtima 1. veebruarist.



Minu pea seda ei võta, kuidas on see võimalik, et maikuus kehtis veel vana kaitse-eeskiri ja kutsuti uue eelnõuga tutvuma, aga uus hakkas kehtima 1. veebruarist?

Arvata on, et juristid seletavad selle lahti, aga asi on ja jääbki loogikavastaseks. Näide sellest, kuidas meil on seadused ja määrused koostatud ja kuidas nendega tegeletakse - neist saavad aru vaid juristid...

Täiendus 15.02.2010: Sellele on selgitus olemas, loe siit

Rannamõisa park on igaveseks ajalugu?

Tänases Postimehes kirjutatakse, et kunagine Rannamõisa park, kus oli Lucca suvemõis, arvatakse kaitsealade nimistust välja, kuna on kinnisvarabuumi ja järeleandlike ametnike tõttu täis ehitatud.

Keskkonnaministeerium tegi vabariigi valitsusele ettepaneku arvata looduskaitse alt välja Keila vallas asuv Türnpu park ning Harku valla Rannamõisa park.

Otsuse aluseks on Harjumaa keskkonnateenistuse tellimusel 2007. aastal valminud ekspertarvamus.

Rannamõisa pargi kohta tõdesid eksperdid, et park on jagatud erakruntideks, kunagise Lucca mõisa hooned on ümber ehitatud või lammutatud ning pargi terviklik plaanilahendus hävinud ja kokkuvõttes puuduvad alal pargi tunnused. Seetõttu tehtigi ettepanek Rannamõisa pargi looduskaitse alt välja arvamiseks.

Helilooja Konstantin Türnpu park asub tema kodukohas Keila vallas Kuusiku talu maadel. Paarsada meetrit enne talu hooneid viib metsasiht paremale, mille lõpus on väike avatud ala heliloojale püstitatud mälestuskiviga.

«Antud alal ei ole eeldusi pargina, sest puudub kujundatud plaanilahendus, pargielemendid, huviväärne puistu. Tegemist on kultuuriloolise väärtusega paigaga, mis väärib kindlasti säilitamist ja hooldamist, kuid mitte riikliku tähtsusega pargina looduskaitse all olemist,» leidsid eksperdid. Nii tehtigi ettepaneku arvata Türnpu park riikliku looduskaitse alt välja ning võtta kultuuriloolise väärtusega paigana kohaliku kaitse alla.

Ekspertrühm uuris 2007. aastal kokku 15 Harjumaa looduskaitsealuse pargi seisukorda. Peale Rannamõisa ja Türnpu pargi soovitasid nad looduskaitse alt välja arvata ka Tuha dendraariumi.

Toimetas Uwe Gnadenteich, Postimees 25.12.2009


Täpsustan omalt poolt, et Rannamõisa park ja Rannamõisa maastikukaitseala on erinevad kaitsealad, kuigi külgnevad.

Park on lapike Tabasalu külje all, aga maastikukaitseala on suur ala pangapealse kaitseks, pargist kordades suurem. Kahjuks on Harku vallas 90ndatel ja selle sajandi algul käinud ohjeldamatu kinnisvaraarendus. Vallas puudus üldplaneering, mis aidanuks küsimustele "miks mitte?" vastu seista. Vallas dikteerisid arendajad, kuhu nad ehitavad, alates "lollidemaa" algusest kuni tänaseni.

Nüüd on vallal üldplaneering, mis viiakse tegeliku olukorraga vastavusse ja tõepoolest Rannamõisa parki enam päästa ei õnnestu, sest on täis ehitatud. Ja Rannamõisa maastikukaitsealasse ehitati suvilaid juba sügaval vene ajal, praegu lükatakse mõned ümber ja ehitatakse vanadele vundamentidele uusi maju peale, selles suhtes kaitsealal ei tehta midagi valesti.

Kuigi oht ja surve on säilinud, et ka Rannamõisa maastikukaitsealale soovitakse ehitada, selle piire just veebruaris muudeti vastavalt täisehitatud aladele ja jäeti mõned olulised alad välja, kuhu keegi tahab tulevikus ehitada. Surve kaitsealadele ehitamiseks on alles, vaatamata majandusraskustele. Manna DP on värske näide sellest, kehtestati seegi väga vahetult peale maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatust.

Sisekaitseakadeemia soovib Muraste Looduskaitsealasse ehitada, kuigi selle piire luues jäeti kooli jaoks vajalikud alad targu välja. Piirid on eemal, aga point on alles, et loodukaunisse kohta tahetakse ehitada. Paraku jälle see paberil elu loeb enam kui tegelikkus.

Pole vist pealinna lähedal mereäärsel loodusel lootustki jääda puutumatuks.


Kinnisvaraarendajate hambajäljed looduskaitsealadel


Klikka pildil, et lähemalt näha.

Vahendan siin pildi sellest, milline oli Rannamõisa maastikukaitseala piir Tabasalu piirkonnas enne ja milline saab olema peale Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist (Maa-ameti kaardiserveri pildil on kollane joon veel projektina).

On näha, et mitmed majad on ehitatud Rannamõisa maastikukaitseala territooriumile. Ja kuna see on probleem, siis uues kaitse-eeskirja eelnõus jäeti need kinnistud kaitsealast välja.

Samasugune trikitamine piiridega, nagu Muraste looduskaitsealas. Huvitav, miks ei taheta olla oma krundiga kaitseala territooriumil? Kas seadused on siis nii karmid, et ka enne kaitseala loomist seal varem olemasolevatel kinnistutel on elu edaspidi võimatu?

See on vaid üks näide sellest, kuidas kinnisvaraarendajad on kasuahnuses eiranud kaitseala olemasolu ja kuidas vallas ja keskkonnaorganisatsioonides seda lasti juhtuda. Kinnisvaraarendus oli niivõrd räige ja pealetükkiv, et ilmselt kadus kontroll kogu ehituste planeerimise üle. Harku vallavolikogus sai ju üldplaneering alles sel sügisel vastu võetud, enne seda oli iga planeering üksikjuhtum ja neid oli palju, kadus terviklikpilt keskkonnast ja ruumiplaneerimisest. Ja keegi ei vastuta... Ja inimestel, kes nendesse kohtadesse maja ostnud, on loodusrisustaja plekk küljes.

Sel fotol on kinnisvarabuumi hambajäljed meie looduspärandis.

P.S. Sellel pildil ka näha, et maastikukaitsealaga piirnev Rannamõisa park on umbselt täis ehitatud. Aga sellest järgmises postituses.

P.S.S. Ja tekib küsimus, et miks Tabasalu Kallaste poe vastas oleva maja omanikul oli kangesti vaja kaitseala piirist välja saada? Justkui seadus keelanuks majal remonti teha?

Küsimus kogu Eestile. Mis on kaitsealade eesmärk?

Loe lisa kinnisvaraarendusest eelmisel kümnendil:
20.01.2004
Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust

Sunday, December 13, 2009

Põgus tagasiside DP koosolekust

Kuigi ise ei saanud 10. detsembri koosolekul kohal olla, üks osaleja saatis mõned sõnad, mis võtavad koosoleku hästi kokku.

"Koosolek oli suht lühike. Põhiteemaks oli uue tee pangast allatuleku tehniline lahendamine. Juttu ei tehtud sellest, et Tilgu tee osa on LKA sees ja kuidas uue tee ehitus seda mõjutab.

Oli ka uue juurdepääsutee kritiseerijaid. Romantiku külaosa elanik Palla pidas pika loengu, kuidas ka Tilgu tee praegune osa Ilmandu külas tuleb renoveerida ja kergliiklustee selle kõrvale ikkagi teha. Valla esindaja vastas, et tee kuulub riigile ja vallale ei ole mõtet seda juttu enam rääkida."

Kommentaariks: Ilmselt seepärast ei olnud juttu Muraste looduskaitsealaga seonduvatel teemadel, et kirjad enne koosolekut selle kohta jõudsid KHS programmiga tegelejateni alles päev enne koosolekut. Lihtsalt ei jõudnud end ette valmistada. Aga kirjad on olemas ja need saavad vastuse.

Ootame koosoleku kokkuvõtet või protokolli. Kui keegi soovib veel kommenteerida neljapäevast koosolekut piirivalvekolledžis, võib saata mu meiliaadressile. Püstitan kõigi arvamused üles, sh Palla oma, kui ta peaks saatma.

Et viimasel ajal veebilehel vähe pilte, siis lisan siia paar tükki. Piirivalvekolležist satelliitfoto, tehtud 2008. kevadsuvel. Näha on nii äsja valminud koertekool kui paar aastat varem territooriumile kolinud helikopter. Territooriumist kaugemal näha ka helikopteriplats ja reovee puhastusjaam. Klikka piltidel!


Võrdle Piirivalvekolledži detailplaneeringu põhijoonisega. Muudatused on tulemas suured.

Ettepanekud ja märkused DP kohta

Lisak s kirjadele KSH programmi kohta sai ka veel detailplaneeringu kohta eraldi märkused tehtud.

DP ettepanekud Ilmandu küla osasse (osa teest ühesuunaliseks)

DP ettepanekud Muraste LKA kohta (kergliiklusteele vastuväide)
DP ettepanekud Meriküla kruntide kohta
DP märkus ja põhjendused Merikülli põik kohta

Paar lühikest kirja oli veel, aga need ei sisaldanud sisulisi märkusi vaid vormistuslikke.

x:ttg

Thursday, December 10, 2009

Kivivabriku talu elanike kiri

Plaanisime vaielda vastu kavandatud tee mastaapidele ja lahendusele, ent Sinu kirja valguses allkirjastasime deklaratiivse avalduse, mille kohaselt toetame Tilgu Tee Grupi 9. detsembri kirjas väljendatud seisukohti ja leiame, et juurdepääsutee detailplaneeringu arutelu on mõttetu kuni pole lahendatud keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (KMSH-ga) seotud sisulised probleemid.
Tervitades,
Anneli Kang
Kivivabriku talu

x:ttg

Ilmandu küla elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta:

punkt 2.2 soovime, et lisataks järgmised viited:
- Vabariigi Valitsuse otsus, millest tuleneb soov kolida Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külla;
- Detailplaneeringu lähteülesanne;
- Harku valla üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH.

Teeme ettepaneku lisada need dokumendid ka KSH programmile.

Palume täiendada detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse lühikirjeldust. Teeme ettepaneku tuua välja, mis hooned Piirivalvekolledži territooriumil juba olemas on ja mis juurde rajatakse ning mis tegevusi seal praegu tehakse ja mis seal lisaks planeeritakse tegema hakta.

Soovime, et nendest rajatistest ja tegevustest tulenevad mõjud saaks KSH aruandes detailselt hinnatud ja lahtikirjutatud.

Punkt 4 palume täpsustada: „Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele“ lõigus on viidatud, et Tilgu tee on sõidu tee laiuses Muraste LKA piiridest välja lõigatud, seega kas planeeritav uus laiem tee läheb LKA sisse? Kui jah, siis soovime teada Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohta selles osas.

Punkt 6 palume arvestada: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lg2 p3 sätestab programmi puudutavate asutuste loetlemise ning sama seaduse §36 lg2 p6 sätestab programmis nende asutuste seisukohtade kirjeldamise, kuid programmile ei ole asutuste seisukohti lisatud. Teeme ettepaneku programmi puudutavate asutuste seisukohtade lisamise KSH programmile.

Loodan, et arvestate ettepanekutega,
Parimat, Kristiina Kaasik

x:ttg

Romantiku elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning lähiala DP KSH-le
10.12.2009

Toetame Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala uues detailplaneeringus kavandatud uue juurdepääsutee rajamist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt Tilgu tee klindialusele osale (Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsus nr 95). Tekib võimalus piirata kasvavat liiklusvoogu Tilgu tee klindipealsel varisemisohtlikul osal. Liiklusvoo ümbersuunamine aitab kaitsta klindipealset teeõiku kui ainsat juurdepääsu mitmele varinguohu piirkonnas asuvale kinnistule.

Paraku ei taga uus juurdepääsutee kasvava liikluskoormuse iseeneslikku ümbersuundumist uuele teele: piiranguteta liikluskorralduse puhul suubuks osa Sisekaitseakadeemia liiklusest harjumuspäraselt varinguohtlikule Tilgu teele ja Sisekaitseakadeemia arenduse kõrval kavandatava Tilgu sadama arendus juhiks samuti osa kasvavast liiklusvoost uuelt juurdepääsuteelt eemale st. tagasi Tilgu tee varisemisohtlikule lõigule. Seepärast esitame alljärgnevad Tilgu tee liikluskorraldusse puutuvad ettepanekud (kuivõrd need kavandatakse detailplaneeringus ja on KSH objektiks):

1. Kavandada uue juurdepääsutee mahasõit Tilgu teele ‘mugavana’ st. võimalikult lauge, suure raadiusega Tilgu sadama suunas (arvestades järelhaagistega);
2. Kavandada uue tee ja Tilgu sadama vahelisel lõigul asuvatele kinnistutele (Tilgu sadam jt avalikku kasutusse planeeritavad objektid) rajatavad juurdepääsuteed kaarega ‘eelistusega’ ainult uue tee suunas (piiramaks pääsu Tilgu tee Ilmandu küla läbivalt suunalt ja tagasiteed sellele suunale);
3. Kavandada Tilgu tee sulgemine läbivale liiklusele liivakiviklindilt sadama suunas laskuval lõigul või muuta see liikluskorralduslike vahenditega ühesuunaliseks. Vt. Hr. Mairold Vaik sellekohast ettepanekut: “Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?”, /merikyla.blogspot.com/2009/11) koos esitatud lahenduse ja argumentidega;
4. Uue juurdepääsutee rajamisel, Sisekaitseakadeemia laienduse ehitusel, Tilgu sadama arendustöödel ja muudel suuremahulistel pinnase- ja ehitustöödel tuleks välistada koormatud ja koormamata raskeveokite liiklus klindipealsel Tilgu teel;
5. Rakendada Tilgu teel (eriti klindipealsel lõigul) sõidukiirust ja teljekoormust piiravaid liikluskorralduslikke vahendeid. Varisemisohtlikul lõigul ei tohiks kasutada ‘lamavaid politseinikke’.


Ilmandu küla ja SÜ Romantik elanikud

Alar Rummel, Kärt Rummel, Kristi Rummel, Asta Lillepea, Kai Lillepea, Mari Tiiman, Jaan Tiiman

x:ttg

Wednesday, December 9, 2009

TT Grupi kiri KSH programmi koostajatele

Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH programmi märkused ja ettepanekud sellele. 09.12.2009

1. Märkus: KSH programmis on ajakava jäänud endiselt selline, mis välistab kogu loodusuuringuteks vajaliku vegetatsiooniperioodi. Pole võimalik läbi viia pädevaid taimestiku- ja loomastikuuuringuid sellise ajakavaga. Kahetsusväärne, et järjekordselt tahetakse reaalsed uuringud KSH programmis välistada, praegune ebareaalne ajakava on selle tõestuseks.


Kirjas ei ole ka eraldiseisvalt uuringute tabelit koos ajakavaga, mis käesoleva aasta 12. märtsi kirjas nõudsime. Oleme kindlad, et olemasolevate andmete baasil ei saa pädevat KSH-d teha, sest tegelik inventuur nii taimestiku kui loomastiku osas on DP piirkonnas tegemata.. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal. Kuna tuleb teha täiendavaid väliuuringuid, seetõttu tuleb pikendada programmi ajakava.


Ettepanek 1.1 (uuesti): Esitada uuringute tabel koos ajakavaga. Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile. Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad.


Ettepanek 1.2: Pikendada taimestiku uuringute aega vähemalt juuli lõpuni (nt. käpalised õitsevad alles juunis-juulis). Kahelehise käokeele kohta on kaardil näha vaid kaks kasvukohta. Oleme veendunud, et selles piirkonnas kasvab veel mitmeid käpaliste liike ja praegune andmestik on puudulik. Botaanilisi väliuuringuid tuleb pikendada perioodile mai-juuli.


Väljavõte 12. märtsi kirjast: Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.


Ettepanek 1.3: Pikendada linnustiku uuringuid vähemalt juuli lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.


2. Märkus: KSH Programmis on kirjas, et kavandatakse liigniiskete alade kuivendamist, aga Muraste LKA loomise üks põhilisi eesmärke oli liigniiskete koosluste kaitsmine.


Ettepanek 2.1: Tuleb teha looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe. Teha ka geoloogiline ja hüdroloogiline analüüs reaalsete uuringute alusel saadud andmetest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: - Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.


- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani
korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.


3. Märkus: Puudub veel Muraste LKA kaitsekorralduskava, seda hakatakse alles järgmisel kevadel tegema.


Ettepanek 3.1: Koostada KSH ajakava vastavalt kaitsekorralduskava loomise kavale. Kuna kaitsekorralduskava ei ole ja seda hakatakse tegema, siis peaks: a) tegema iseseisvad uuringud enne kaitsekorralduskava tegemist / või b) oodata kaitsekorralduskava valmimine ja hoida kokku DP tegijate ressursse, et siis värsketele andmetele toetudes vastutustundlikult edasi minna. Ka on kindlasti võimalik mõlemale protsessile vajalikke uuringuid omavahel siduda ja ressursse jagada, mis oleks parim variant -- saaks vajalike tööde läbiviimiseks ressursse mõistlikult jagada ja tulemus aitaks otsustajail vabaneda teadmatusest tulenevaist riskidest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduu­riliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.


4. Märkus: KSH programmis on viga, kus arvatakse klindis olevat nahkhiirte talvituspaiku. Teadaolevalt ei ole selles piirkonnas nahkhiirte (käsitiivaliste) talvituspaiku, kuid on tõestamata rahvusvahelise rändekoridori juba aastaid tagasi püstitatud hüpotees. Rändekoridori olemasolu tuleb vastavate uuringutega tõestada või ümber lükata, et täie vastutustundega oleks võimalik otsustada kavandatavate tegevuste ohutus EL direktiiviga kaitstavatele liikidele võimaliku kahju põhjustamisel riikidevahelisel tasemel. Kahjulik mõju võib ilmneda paeklindi välimuse muutmisel uue tee ja võimaliku valgustamise läbi. Selle riski vältimiseks ja vastutustundliku otsuse langetamiseks on vaja:


Ettepanek 4.1: Korraldada nahkhiirte elutsemis- ja rändeuuringud Muraste LKA-s. Uuring võib olla seotud ka kaitseala kaitsekorralduskavaga seotud uuringutega. Vajalik uuringuperiood on vähemalt märtsist kuni septembri lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106


5. MÄRKUS: Viga rohevõrgustiku kaardiga. Kuigi on viidatud rohekoridori paiknemise osas valla uuele üldplaneeringule, siis tegelikult kaart, mis selle ilmestamiseks KSH programmi materjalidele lisatud, pärineb ürgvanast Harju maakonna teemaplaneeringust, kus rohevõrk vägagi skemaatiline ja uurimata. Valla uue üldplaneeringu plaanil on täpsem rohevõrk, mille aluseks kahe teadlastegrupi tööd. Praegune uue üldplaneeringu rohevõrgustik tugineb Eestimaa Looduse Fondi uuringule, mida ilma täiendavate uuringuteta muuta (kahelda ekspertide töös) ei ole põhjendatud.


Ettepanek 5.1: Tuleb näidata värsket valla ÜP rohevõrgu plaani, mis peagi astub maakonna teemaplaani asendama ja täpsustama.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel. Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning võimalusel talvel lumikatte perioodil samuti.


6. Märkus: Mitmete kaitsealuste liikide elupaigad on aegunud.


Ettepanek 6.1: Nõuda värskemaid andmeid EELIS-e või Keskkonnaregistri andmebaasidest.



7. Märkus: Uut DP ala ei laiendatud kogu DP-st mõjutatud alale.


ETTEPANEK 12.03.2009: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.


Ettepanek 7.1, 09.12.2009: Kui koostatakse Muraste LKA ja selle lähiümbruse kaitsekorralduskava, korvab see DP-st mõjutatud ja sinna mitte kuuluvate loodusalade väljajäämise DP-st. See peaks ka enam välja tooma kaitseala eesmärgi.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbritseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu? Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?


8. Märkus: Detailplaneeringu ala ei ulatu Rannamõisa külla.


9. Märkus: Ala suurus ei ole õige, see on sarnane eelmise DP-ga (47 ha), aga tegelikult on suurem.


10. Märkus Kontaktvööndi kaardil on uue juurdepääsutee allatulekukoht erinev DP-s joonistatust.


Kokkuvõtteks võib öelda, et uues, täiendatud KSH programmis ei ole enamus ettepanekuid, mis puudutavad Muraste looduskaitseala, arvesse võetud ja 12. märtsi kirjale ei ole seega nendes küsimustes uue KSH programmiga ammendavalt vastatud.


Tilgu tee grupp 09.12.2009

x:ttg

Monday, December 7, 2009

Merikülas uued naabrid

Merikülas vahetas üks maja hiljuti omanikke. Üsna pikalt siin elanud abielupaar otsustas kolida Tallinnale lähemale, uued elanikud aga linnamelust kaugemale. Igatahes osteti küla ühe ilusaima aiaga kinnistu, tuleb tunnustada eelmise omaniku südamega tehtud tööd.

Tervitame uusi naabreid ja ehk saame ka varsti tuttavaks.

Talv oli juba ära?


Pilt Merikülast, mis tehtud 6. novembril.

3. detsembril toimus valla üldplaneeringu arutelu.

Kuna ma ise kohal ei olnud, siis ei saa sel teemal sõna võtta. Kuulsin vaid niipalju, et koosolek venis pikaks ja tulemusteni jõudmine tõotab tulla vaevaline. Kindlasti ilmub mingi kokkuvõte sellest ka vallamajas ja ehk pannakse ka valla veebilehele üles.

Aga mulle kirjutati sellest koosolekust niipalju:

"See üritus kestis kella 6-st kuni 11-ni. Väga palju inimesi oli ja arutati ainult vastulauseid. Esimene tund kulus Muraste külje all olevale Orava rohekoridorile. Siis võeti vastu otsus, et vastuväitjat kohal ei ole, loetakse see ainult ette, aga midagi ei arutata Mairoldi vastulauset ja Tilgu tee küsimust lubati arutada 10. dets. SKA ja Tilgu tee detailplaneeringu koosolekul.
Rahva meelsus tundus küll selline, et see ÜP menetlemine kestab veel aastaid. Kohati läks emotsionaalseks. Vähemalt kord tunnis sai koosolekut juhatanud Roos süüdistuse korruptsioonist."

Teine kiri: "Põhiliselt vaieldi mõistagi rohevõrgustiku vastu. Vald on seisukohal, et ei tagane ELF-i uuringule tuginevast plaanist mitte sammugi ilma lisauuringuteta. See on hea ja vald vajab siin tuge ning samuti on vaja inimestele selgitada rohevõrgu teemasid, et nad asjatult ei kardaks seda ja ei peaks seda nö. ainult loomadele mõtlemiseks jms."

Tuletan meelde, et 10. detsembril kell 1700 piirivalvekolledžis toimub Tilgu tee detailplaneeringu ja KSH programmi avalikustamise arutelu.

Loe lisa

Kantide arutelu ka Minu Eesti ideepangas

KUIDAS teha Harku vallas külade kooslusi ehk kante selliselt, et inimestel oleks külades mõnus elada?

Lahendused:

Mida saan mina teha?

Vormistada ettepanekud Harku vallale, kus kirjas probleemi analüüs ja nägemus, kuidas külades/kantides avalikke teenuseid arendada.
Mida saame teha koos lähima kogukonnaga/kaasamõtlejatega?

Aktiivselt osaleda aruteludel ja diskussioonidel, kus probleeme tutvustatakse ja lahendusi genereeritakse.
Kui eelnevast ei piisa: mida saaks teha riik/ühiskond küsimuse lahendamisel?

Vald saaks teha : organiseerida vähemalt 2-3 arutelu külade inimestega enne kantide moodustamise lukkulöömist. Arutelud võiksid olla külamajades (Vääna külakoda, Kumna kultuuriait), inimesed näeksid oma vallas asuvaid külamajasid.

Vaata lisa:
MinuEesti ideepank.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering - maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015

Siseministeeriumi ja maavalitsuste koostöös ning ekspert Jaak Kliimaski kaasabil töötati välja antud
teemaplaneeringu koostamise metoodika. Harju maakond jaotati (eksperdiks Madis Kaldmäe)
vastavalt sellele metoodikale 89 kandiks. Planeeringu koostamine toimus erinevate huvigrupide
(riigiasutused, kohalikud omavalitsused, era- ja kodanikeühenduste sektor) koostööna.
Teemaplaneeringu koostamise käigus kaardistati maakonnas sotsiaalse infrastruktuuri objektid ning
koondati taustinformatsioon kantide lõikes. Teostati rahvastikusuundumuste analüüs. Kohalikes
omavalitsustes viidi läbi küsitlused, millega uuriti nende hinnangut teenuste kättesaadavusele:
koostati ülevaade teenuste kättesaadavusest kantides. Koostöös Harjumaa kohalike omavalitsustega
teostati kantide võrdlevanalüüs tüpoloogiliste rühmade lõikes. Teostati kantide vaheliste
teenindusalaste sidemete analüüs ja naaberkantide vaheline võrdlus. Määratleti probleemsed kandid,
st kandid, kus vähemalt ühe käsitletava teenuse kättesaadavus on probleemne või potentsiaalselt
probleemne. Sealjuures arvestati varasemate maakonnaplaneeringute raames fikseeritud
teeninduskeskuste hierarhiat (maakonna asustussüsteemi) ja selles toimunud muutusi. Hinnati
lahendusvariante ning seati need pingeritta lähtudes kandipõhisest vajadusest.

Antud teemal tegeletakse ka Harku vallas aktiivselt ja toetatakse kohalikku algatust selles küsimuses.