Tuesday, October 27, 2009

Meie veel ei ole häda midagi

Augustis kirjutasin kodu külastanud Aqualife müügimehest, kes ei jätnud peale vee analüüsi mingit korralikku akti järele. Kaebusi selle firma agressiivse müügitöö kohta on palju ja jõudnud ka tarbijakaitsesse. Sellest sündinud ka Eesti Päevalehe lugu, kuidas inimesi petetakse.
Telefonis möönab Aqualife OÜ juhatuse liige Horre Saluste, et sade tekib ka elektroodi enda lahustumisest ja see ei näita absoluutset tõde kraani- või kaevuvee ohtlikkuse kohta.
EPL 26.10.2009: Aqualife’i müügimehed teevad sültjat vett ja sunnivad kallile ostule

Mu kahtlus müügimehe valelikkusest osutus tõeks. Omaltpoolt kirjutasin augustis kaebuse ka firmale endale, et mis veeanalüüs see selline oli, aga sellele kirjale pole siiani vastatud.

MJ 15.08.09 Mis on meil Täpe?

Monday, October 26, 2009

Vargad Merikülas

Ööl vastu tänast tungiti Merikülas ühte majja ja varastati mõned asjad (sülearvuti, mootorsaag). Kes nägi hilisõhtul või öösel Tilgu teel, tõkkepuu läheduses olevas külaosas või ka Muraste vaateplatvormil mingeid autosid või inimesi, andku sellest teada politseile 110 või Harku konstaablijaoskonda: 612 4581, 612 4582.

3. novembril Tilgu sadama DP arutelu


3. novembril 2009 kl 16 tutvustatakse Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust.
Lisateavet saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kinnitamine 09.09.09. Lisainfot Harku valla kodulehelt.

Paar aastat on olnud vaikus, kas nüüd hakkavad asjad taas liikuma? Püüan kohal olla ja infot hankida.

Meil samad mured




Oma Saar avaldas nädalavahetusel minu kirjutise Saaremaa sadamate koostöö nappusest.

Kuna meil Tilgu sadamaga samuti asjad venivad, siis asjaosalistele lugemiseks.

OS 24.10.2009 - Mida sadamaomanikud kardavad?

Üks lihtne küsimus - miks Tilgu sadamas on rohkem kui mitu sadamaomanikku erinevate kruntidega? Võiks ju olla üks sadamaala mitme omanikuga? Kas koostööd on raske teha või on seadusandlus jäik?

Valitsus kiitis heaks Suurupi looduskaitseala loomise


22. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Suurupi looduskaitseala moodustamise ja kinnitas ühtlasi kaitse-eeskirja, teatas keskkonnaministeerium. Kaitseala eesmärk on kaitsta Suurupi esinduslikku loodusmaastikku, sealseid väärtuslikke elupaiku ning ohustatud looma- ja taimeliike.

Teatavasti paar aastat tagasi oli Suurupis konflikt maaomanikuga, kes elamurajooni jaoks hulga väärtuslikku metsa maha võttis. 2007. aasta oktoobris lasi Suurupisse uusasumit ehitav Balti Finantseerimise AS maha saagida mitu hektarit põlismetsa, kuigi keskkonnaminister oli algatanud juba 25. augustil 2004. aastal Suurupi kaitseala moodustamise. Nüüd on see siis tehtud, 5 aastat kestnud saaga on jõudnud kaitseala moodustamiseni.

Suurupi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Suurupi kambriumi liivakivipanka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid. Suurupi looduskaitseala pindala on 190,6 hektarit, sellest 50,7 hektarit moodustab eramaa ning 139,9 hektarit riigimaa, sh riigimetsamaa.

Kaitstavad elupaigatüübid on: püsitaimestikuga kivirannad, merele avatud pankrannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lubjakivipaljandid, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad).

Kaitstavad liigid on: vasakkeerme pisitigu ning teelehe-mosaiikliblikas, rootsi kukits, balti sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, kahelehine käokeel, pruunikas pesajuur ja karukold, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, vööt-põõsalind, sõõrsilmik, ristpart, tõmmuvaeras, randtiir jt.

Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud paikades, mis on selleks ette valmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine.

Kaitsealal ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.

Määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest tulenevalt ning maamaksuseaduse alusel jääb Suurupi looduskaitsealal paiknevatel kinnistutel kehtima maamaksusoodustus. Sihtkaitsevööndis on maamaksusoodustus 100% ja piiranguvööndis 50%.

Loe lisa siit.

EPL 18.04.2007, 18.10.2007, 19.10.2007, ÕL 29.10.2007

Pildil Suurupi rand, autor Väino Silm.

Monday, October 19, 2009

Nüüd saab rahulikumalt hingata

Valimiste ajal püüdsin siin blogis vagusi olla. Mõttearendusi oli pigem erakonna meililistis. Ja tuleb välja, et need, kes Harku valda viimased paar aastat juhtinud, saavad seda teha ka edaspidi. Niiet kõik seni tehtud töö ei jää vallavanemal ja osadel volikogu liikmetel pooleli.

Harku valla valimistulemused

Mu enda skoor jäi küll tagasihoidlikuks. Tänud neile, kes hääle andsid. Kuid vaatamata sellele jätkan sama rida ja sama tööd, mis seni teinud. Eelkõige info liigutamine ja kohalike teavitamine. Volikogu liikmetega oli hea kontakt enne valimisi, loodan, et see tuleb nüüd veel parem.

Ja ei unusta peamist, miks siinne blogi loodud - et kaitsta kodukanti igasugu läbimõtlemata kinnisvaraarenduste eest. Usun, et uus valimistevaheline periood suudab meie kandi elu positiivsemas suunas edasi viia.

Thursday, October 1, 2009

Aeg oma sugupuud uurima hakata

Korraldamisel on Lääne-Harju sugupuude ja suguvõsauurimuste näitus Harjumaa Muuseumis

Eesti Genealoogia Selts (EGeS) ja Harjumaa Muuseum korraldavad oktoobrist 2010 kuni jaanuarini 2011 Keilas, Harjumaa Muuseumis Lääne-Harju sugupuude näituse, mis hõlmab nelja kihelkonna - Hageri, Harju-Madise, Keila ja Nissi suguvõsasid.

Kutsume näitusel oma töödega osalema nii EGeS liikmeid kui suguvõsauurijaid väljaspool seltsi. Kuigi näitus toimub aasta pärast, on just praegu paras aeg hakata mõtlema eksponaatide üle. Veel on võimalus minna arhiivi ja täiendada oma teadmisi, leida vastused üleskerkinud küsimustele ning rahulikult läbi mõelda tulevase töö detailid. Eksponaadid peavad valmis olema üks kuu enne näituse avamist ehk 21. septembriks 2010.

Näituse paremaks korraldamiseks peame vajalikuks esitada mõned nõuded eksponaatide vormistamiseks:

1) ülesriputatavate tööde (sugupuude skeemid, tabelid jm) maksimaalne kõrgus 2,2 meetrit, laius üldjuhul 1,5-1,6 meetrit. Üksikud erandid laiuse osas on võimalikud eelneval kokkuleppel korraldajatega. Liistudega varustatakse tööd muuseumis;

2) eksponaatide kleepimine või muul viisil seinale kinnitamine ei ole võimalik;

3) perekonnakroonikad, suguvõsalood, fotoalbumid jm uurimused peavad olema korralikult köidetud, et need lähemal vaatamisel-uurimisel ära ei laguneks;

4) vähesel määral on võimalus haruldaste ja rariteetsete dokumentide ning esemete esitluseks klaaskupliga laual. Nende ülemäärase koguse korral teevad valiku eksponeeritava üle korraldajad.

Lääne-Harju sugupuude näituse kestel on kavas korraldada iga kihelkonna kohta oma teemapäev (kihelkonna ajalooline kujunemine, kogudused, perenimede panek, tuntumad suguvõsad, suguvõsauurimine kaasajal jms). Teemapäevade täpne aeg ning päevakava selgub näituse eel.

Täiendav teave näituse koordinaatorilt (Evelin Povel-Puusepp) telefonil 56675252 või elektronposti aadressil evelinpovel[ätt]gmail.com.

Fotod Harku valla küladepäevast



Vaata ülejäänud fotosid siit. Autor Urmas Ääro.

Tulemas Vääna sügislaat.

Eurorahad küladele

Detsembris on avanemas toetusmeede: Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (MAK meede 3.2)

EESMÄRK
Toetuse eesmärgiks on Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013 alusel toetada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilitamist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist läbi mittetulundussektori arendamise.

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED
Toetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus või maapiirkonnas tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja.

Toetust antakse investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest:
- mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 90% (Tallinnaga piirnevas vallas kuni 70%),
- maapiirkonnas tegutsevale väikese suurusega ettevõtjale kuni 70% (Harjumaal kuni 60%)
- maapiirkonnas tegutsevale keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60% (Harjumaal kuni 50%).

Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 938 796 krooni aastas ja kuni4 693 980 krooni kogu programmperioodi jooksul. Toetatakse järgmiseid maapiirkonda planeeritud investeeringuobjekte:

- seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali, avalike infopunktide vms teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine ja sinna sisustuse ostmine;
- pargi, haljasala, puhkeala, mängu- või spordiväljaku, matkaraja, terviseraja, õpperaja, külaplatsi vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
- paadisilla, ujumiskoha vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
- küla tutvustava püsiviida ja kaardi ostmine ja paigaldamine;
- sporditarvikute, muusikariistade ja eesti rahvariiete ostmine;
- kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku ehitise lammutamine;
- multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine (saab taotleda üksnes MTÜ või SA).

Mida vaja läheb:
1. Küla, alevi, aleviku, väikelinna (alla 4000 elaniku) arengukava – investeeringuobjekt peaks olema arengukavas nimetatud ning planeeritav tegevus (nt spordi edendamine, seltsielu edendamine tehtava investeeringu abil) antud arengukava eesmärkides välja toodud.

Lember OÜ teenus, lauri[ätt]lember.ee
Konsultatsioon ning abi taotluse esitamiseks vajalike dokumentide hankimisel. Taotlustoimiku: avalduse, piirkondliku arengukava kokkuvõtte (vajadusel ka piirkondliku arengukava) jne vormistamine. Esialgne konsultatsioon ja hinnang kavandatava investeeringu abikõlbulikkusele on tasuta!

Ei saa mitte vaiki olla

Kuna Eesti merendusega toimuv ei jäta külmaks, siis sai sel teemal ka sõna võetud. Harku vallas teatavasti korralik merevärav puudub, selle põhjuse juured on aga sügavamad, kui valla suutmatus.

Loe lisa: Postimees 28.09.2009 - Estonia vari Eesti kohal.

Detailplaneeringu algatamine võeti vastu

24. septembri Harku valla volikogu istungil otsustati 15 poolthäälega (erapooletuid 2, vastuhääli ei olnud) võtta vastu volikogu otsus nr 95 „Muraste külas Sisekaitseakadeemia detailplaneeringu algatatamine“.

Sellega otsustati praegust detailplaneeringu ala laiendada ja alustada uue juurdepääsutee rajamise võimaluste analüüsimist. Kas uude detailplaneeringu alasse lülitatakse ka Tilgu sadama detailplaneering, seda veel ei tea, aga hoiame asjade käigul silma peal.

Algatatakse ka uus keskkonnamõjude hinnang.

Kodukandi metsa jalutama