Wednesday, July 22, 2009

Kärp kimbutab külaelanikke

Nädal tagasi üks küla elanikest oli lastega mererannas ja kohtus ühe väikse metsloomaga, kes oli nende kohalviibimise suhtes negatiivselt meelestatud. Ei kartnud see inimesi ja väljendas oma pahameelt. Kassi suurusele olevusele ei osanud rannal jalutajad nime anda.

Paar päeva tagasi selgus, et sama olevus on ühe maja lahtisest uksest sisse lipsanud, endale mingi väga hea peidukoha saanud, ilmselt põranda all leidnud sooja koha, ja öösel nüüd häirib selle elanikke.

Loom õnnestus tuvastada - Kärp - Mustela erminea. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.






Internetis surfates õnnestus looma kohta välja selgitada järgmist:

Kindlasti on paljud näinud talviti maal olles väikest, valget, saleda kehaga looma maja läheduses ringi hüplemas, lume peal ja all liikumas. Juhul kui sel loomal oli sabaots must, siis oli ta kärp. Suvekarvas näeb kärp välja teistmoodi kui talvel. Tal on ülaltpoolt pruun ja altpoolt kollakashall kasukas. Sabaots jääb aga ka suvel muutumatult mustaks. Tüvepikkusest on 16…38 cm, saba moodustab sellest ligikaudu poole.
Kärbid on levinud pea kogu põhjapoolkeral, puududes ainult Vahemere äärsetes piirkondades ja Aasia lõunaosas. Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija. Elupaik on tal sageli kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures). Selline elupaigaeelistus on seotud sellega, et neis kohtades on kõige rohkem kärbi peamisi saakloomi - hiiri. Peale hiirte söövad nad veel hea meelega linnupoegi ja -mune, roomajaid. Hea õnne korral võib ta murda ka endast suuremaid loomi, nagu näiteks jäneseid või ondatraid. Toidurohkuse korral soetab varusid.
Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240…390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3…9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti.
Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane.

Asustab teiste loomade urge, mille eelmised elanikud ta pahatihti enne ära sööb. Ujub ja ronib hästi. Liigub paarishüpetega. Aktiivne on öösiti ja videvikus, harva päevavalgel. Üksikeluviisilised. Eestis on neid kuskil 3000-4000.
Allikas: Bio.edu.ee

Kommentaariks vaid niipalju, et ju siis kärp arvas naabrite maja uru olevat, loodan, et ta vaid selle elanikke ära ei söö :) Siiski olla kuulda, et ta inimeste läheduse suhtes suht sõbralik, kuigi tuleb temast eemale hoida, ja maja läheduses elades hoiab hiirte arvukusel silma peal. Lapsepõlves sai kunagi loetud Harri Jõgisalu raamatut Kärp, mis on siiani meelde jäänud.

Kuna meie koduõuele satub nii hiiri, madusid kui ka mutt teeb muru all pahandust, on kärp meiekanti oodatud. Kui ta vaid öösiti tuppa ei roniks :)

Lisalugemist: Kas kärp või nirk?
Nirk sööb välja hiired, kärp omakorda nirgi

No comments:

Post a Comment