Wednesday, July 22, 2009

Meriküla nimest ja pisut kandi ajaloost

Tutvusin täna Kohanimenõukogu 4. juuni protokolliga, kus muuhulgas on käsitletud Meriküla nimega seonduvat ja protokolli on kantud ka hulk infot Meriküla kandi ajaloost. Väga tänuväärne uurimistöö on ära tehtud.

Allpool väljavõte protokollist:

------------------------------------------------

6.2 Kohanimede määramisest ja kohanimeregistri tegevusest.

Mall Kivisalu tegi ülevaate kohanimeregistri igapäevasest tegevusest, tõi välja enimlevinud vead kohanimede määramisel, samuti juhtis tähelepanu kohanimeseaduse rakendamisel tekkivatele probleemidele. Toimus arutelu mille käigus tehti ettepanek, et probleemide põhjalikumaks aruteluks on vajalik korraldada eraldi seminar.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja augustis-septembris toimuva kohanimeseminari eesmärgiks on arutada eelnimetatud temaatika veelkord läbi ning valmistada ette vajalikud kohanimeseaduse (ja rakendusaktide) muudatusettepanekud.

6.3 Harku valla (Muraste küla) asustusjaotuse muutmisest.

Aule Kikas tutvustas Harku valla nimekorraldaja edastatud Muraste küla elaniku kirja, mis käsitleb kohanime Meriküla ning võimalikku Harku valla asustusjaotuse muudatust Muraste küla osas.

Peeter Päll andis ülevaate Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis olevast Meriküla nimest:
1920. aastate sedelitel on lakooniliselt: Meriküla - talu Ilmandu külas (samas ka teine sedel: Mäeranna külas (ei selgu, kas tegemist see on mingi teise Meriküla taluga või on kogemata külad segi aetud)). 1956. a sedelil on kirja pandud Meriküla kallas - Ilmandu külas. Kõige pikemalt on Aime Toomsalu 1965. a kogus (keelejuhiks oli Liisa Meriküll): „Meriküla talu on Ilmandu küla kohal mererannas“. Liisa Meriküll: "Merekülas oli kalda all üks suur talu nagu küla, 120 tiinu. Selle järele ühel talul küla nimi. Selle talu nime järele pandi perekonnanimed. Ilmandus ja igal pool Meriküllisi. Merikülli Hindrekul olnud kaheksa poega. Riku ostis Merikülasse koha. Merikülas on piirikad (piirivalve)."

Seega võib järeldada, et Meriküla on ilmselt vana hajatalu Ilmandu külas ja "küla" nime on saanud oma suuruse järgi. Talupere sai XIX sajandi alguses omale talu järgi nimeks Meriküll, kellele ilmselt selline saksik nimi istus. Meriküla tundub seostuvat laiemalt paigaga, mitte lihtsalt taluga.

Uudo Timmile (ei osalenud koosolekul, saatis seisukoha e-kirjaga) teadaolevalt oli Muraste küla kohal panga all suure Meriküllide suguvõsa maad ning sealse algse talu nimeks Meriküla. Seda talu peeti Ilmandu küla koosseisu kuuluvaks, päris selge pole Ilmandu ja Muraste külade vahelise lahkmejoone kulgemine. Peamine ühendustee Meriküla talu juurde käis Tilgu sadama juurest ja suurem osa Meriküllidest elas Ilmandu külas ning Tilgu sadama lähistel. Seetõttu loeti seda talu ka loogiliselt Ilmandu küla jätkuks panga all. Lääne poolt Meriküla talu juurde pääsemiseks tuli juba Suurupi kaudu minna. Murastest otse alla teed ei olnud. Omaette Meriküla külana kohalikud inimesed ei käsitlenud.

Evar Saar selgitas, et ajaloos on üpris tavaline, et kui asustus on tihenenud, siis talunimi võib saada külanimeks. Kui ajalooline kokkukuuluvus on Ilmanduga ja ühendus (tee) panga peal asuva Muraste külaga puudub, siis on mõeldav, et pangaalune ühes piirivalvekooliga võiks olla hoopis eraldi küla (või Ilmandu küla osa). Eraldi tuleb aga juhtida Harku vallavalitsuse tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi, ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).

Arutelu käigus pakuti välja erinevaid variante:
1) uue küla moodustamine (Meriküla küla), kuid puuduseks on see et uus küla oleks väga väike;
2) kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga (sisuliselt tähendaks see Ilmandu ja Muraste küla vahelise piiri muutmist ja tähendaks, et maaüksuste ja hoonete aadressis hakataks kasutama Ilmandu küla nime);
3) väikekoha moodustamine (olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, oleks võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt), Sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (näiteks nii: Meriküla väikekoht 1)
Asustusjaotuse muutmise eeltoiminguna tuleb taotlejal ära kuulata ka asjaomasel territooriumiosal elavate alaliste elanike või kinnisasja omanike võimalikud ettepanekud, arvamused ja protestid.

Otsustati: 1) selgitada Harku vallavalitsusele ja avalduse teinud kodanikule asustusjaotuse muutmise, sh kohanime määramise võimalusi; 2) kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, kuid sellele peab järgnema ka vastav liigisõna olenevalt sellest, mis liiki objektile see määratakse.
---------
Lisainfoks niipalju, et Merikülli tee on seesama, mis viib Muraste vaateplatvormist Tilgu teeni.

Meriküla kohta vallavalitsusele taotlus

Üks Meriküla juttude lugejatest saatis info, et toimekad inimesed on asunud Meriküla nime ja aadressidega seonduvalt tegutsema. Alljärgnevalt kohanimenõukogu esimehe Väino Tõemetsa kiri Harku vallavanemale, mis on saadetud 16. juunil vastuseks vallavanema kirjale (4. märts 2009).
-------------------------------------------

Asustusjaotuse muutmine ja kohanime määramine

Kohanimenõukogu poole pöördus Harku vallavalitsuse nimekorraldaja, kes edastas meile seisukoha saamiseks Muraste küla elaniku Marge Enslingi pöördumise, mis käsitles võimalikku Harku valla asustusjaotuse muutmist ning kohanime määramist.

4. juunil 2009. a toimunud kohanimenõukogu koosolekul oli ühe päevakorrapunktina eelnimetatud temaatika arutlusel.

Asustusjaotuse muutmine. Asustusjaotuse muutmist käsitleb Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määrus nr 335 (RTI 2004, 82, 550; 2006, 54, 404) „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Asustusjaotuse muutmise eesmärgiks saab olla asustuses toimunud arengu kajastamine ja asustusjaotuse kokkuleppeline ühitamine kohaliku kasutustavaga. Asustusjaotuse muutmiseks on mitmeid võimalusi, sh uue asustusüksuse moodustamine.

Asustusjaotuse muutmise saab algatada kohaliku omavalitsuse volikogu, ettepanekuid selleks võivad teha kõik asjaomasel territooriumiosal alaliselt elavad elanikud või kinnisasja omanikud, kes esitavad vastavasisulise põhjendatud taotluse kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu peab tagama vastava algatuse eelnõu kohta ettepanekute, arvamuste ja protestide esitamise võimaluse. Asustusjaotuse muutmiseks vajalikud eeltoimingud kohalikule omavalitsusele on sätestatud eelnimetatud määruse paragrahvides 10 – 11.

Kohanime määramine. Kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, liigisõna valitakse objekti liigist lähtuvalt (küla, väikekohta vmt). Võimaliku asustusjaotuse muutmise ja kohanime määramise suhtes pakuti välja erinevaid variante:
- uue küla moodustamine (Meriküla küla) - puuduseks on see, et uus küla oleks väga väike;
- kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga - Ilmandu küla ja Muraste küla vahelise piiri muutmine (maaüksuste ja hoonete aadressis Ilmandu küla nime kasutamine);
- väikekoha moodustamine - olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, on võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt, sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (nt Meriküla väikekoht 1).

Lisaks juhime Teie tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).
Tänud Ain Niller'ile info eest

Kärp kimbutab külaelanikke

Nädal tagasi üks küla elanikest oli lastega mererannas ja kohtus ühe väikse metsloomaga, kes oli nende kohalviibimise suhtes negatiivselt meelestatud. Ei kartnud see inimesi ja väljendas oma pahameelt. Kassi suurusele olevusele ei osanud rannal jalutajad nime anda.

Paar päeva tagasi selgus, et sama olevus on ühe maja lahtisest uksest sisse lipsanud, endale mingi väga hea peidukoha saanud, ilmselt põranda all leidnud sooja koha, ja öösel nüüd häirib selle elanikke.

Loom õnnestus tuvastada - Kärp - Mustela erminea. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.






Internetis surfates õnnestus looma kohta välja selgitada järgmist:

Kindlasti on paljud näinud talviti maal olles väikest, valget, saleda kehaga looma maja läheduses ringi hüplemas, lume peal ja all liikumas. Juhul kui sel loomal oli sabaots must, siis oli ta kärp. Suvekarvas näeb kärp välja teistmoodi kui talvel. Tal on ülaltpoolt pruun ja altpoolt kollakashall kasukas. Sabaots jääb aga ka suvel muutumatult mustaks. Tüvepikkusest on 16…38 cm, saba moodustab sellest ligikaudu poole.
Kärbid on levinud pea kogu põhjapoolkeral, puududes ainult Vahemere äärsetes piirkondades ja Aasia lõunaosas. Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija. Elupaik on tal sageli kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures). Selline elupaigaeelistus on seotud sellega, et neis kohtades on kõige rohkem kärbi peamisi saakloomi - hiiri. Peale hiirte söövad nad veel hea meelega linnupoegi ja -mune, roomajaid. Hea õnne korral võib ta murda ka endast suuremaid loomi, nagu näiteks jäneseid või ondatraid. Toidurohkuse korral soetab varusid.
Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240…390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3…9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti.
Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane.

Asustab teiste loomade urge, mille eelmised elanikud ta pahatihti enne ära sööb. Ujub ja ronib hästi. Liigub paarishüpetega. Aktiivne on öösiti ja videvikus, harva päevavalgel. Üksikeluviisilised. Eestis on neid kuskil 3000-4000.
Allikas: Bio.edu.ee

Kommentaariks vaid niipalju, et ju siis kärp arvas naabrite maja uru olevat, loodan, et ta vaid selle elanikke ära ei söö :) Siiski olla kuulda, et ta inimeste läheduse suhtes suht sõbralik, kuigi tuleb temast eemale hoida, ja maja läheduses elades hoiab hiirte arvukusel silma peal. Lapsepõlves sai kunagi loetud Harri Jõgisalu raamatut Kärp, mis on siiani meelde jäänud.

Kuna meie koduõuele satub nii hiiri, madusid kui ka mutt teeb muru all pahandust, on kärp meiekanti oodatud. Kui ta vaid öösiti tuppa ei roniks :)

Lisalugemist: Kas kärp või nirk?
Nirk sööb välja hiired, kärp omakorda nirgi