Tuesday, June 30, 2009

Meriküla on osake Muraste külast

Mitmed Meriküla juttude lugejad on küsinud, et kus asub Meriküla ja miks seda riiklikest registritest ei leia? Siinkohal väike selgitus.


Elan Muraste külas alates 2002. aastast, olen suht uus elanik. Samas värske elanikuna näen asju ja maastikku uudishimuliku ja uue pilguga ning olen avastanud ja avastan veelgi üha enam meeldivat, miks siin on hea elada. Mingi hetk hakkas tunduma, et vaja oma elamusi ja kogetut jagada ja tasapisi küpses mõte elamuste ja uudiste kogumiseks kohalike jaoks. Ja eks oli vajadus ka kohalikku ellu end sulatada või lõimida, seetõttu ka sai selline asi algatatud. Samas on mind alati köitnud igasugused fotod stiilis 20 aastat tagasi ja 10 aastat tagasi ja nüüd... Seetõttu pildistan kõike ajaloo jaoks, teades, et kant muutub kiiresti, sealhulgas liivakiviklint ja kogu loodus.

Nagu näha mitmed asjad juhtusid ühele ajale, minu veebijuttude tegemise idee, Tilgu tee arendused (SKA, uus tee, Tilgu sadam), Tabasalu Looduspargi aktiviseerumine, Muraste külaseltsi rajamine, Suurupi looduskaitseala skandaalid jpm. Seetõttu tekkis järsku palju materjali, mida lugejate jaoks vahendada. Ja Märtsis tundus, et ei saa mitte vaiki olla, õppisin ära, kuidas veebiblogi tehakse ja hakkasin pihta. Kõige suurem töö oli 2 esimest nädalat, edaspidi on töö hulk stabiilsem.

Endalegi üllatuseks avastasin, et veebiblogi lugejate arv kasvas plahvatuslikult, olen väga palju tagasisidet saanud ja mulle on ka uudiseid saatma hakatud peale Muraste ka Ilmandust ja Suurupist. Ilmselt veebiblogi täidab kohalike jaoks mingi tühimiku (sest nt valla veebileht on ju üsna staatiline ja ajaleht suht kuiv erakonna kiitmisväljund) ja püüan ses suhtes lippu kõrgel hoida, et lugejatele mitte pettumust valmistada.

Kõige suurema tõuke andis muidugi SKA kolimise plaan, mis juba mõni aasta meid kummitamas. Algusest peale on asjad käinud kuidagi tagatubasid mööda ja otsustasin sellele vastu hakata. Tilgu tee aktiivil (TT Grupp), kes esindavad kohalikke detailplaneeringuga soenduvalt, tekkis samuti vajadus oma infot jagada ja sai kaks ideed ühildatud.

Mis puutub Meriküla nimesse, siis praeguseks panin veebilehe päisesse ka juba pisikese seletuse, mis kant see Meriküla on. Kunagi tsaariajal oli kaldakaitsekindluste üks osa Meriküla kordon, ka 90-ndatel oli meie kandis Piirivalve Meriküla kordon täiesti ametlikult. Küla elanikud, kes enamik piirivalvetöö taustaga, võtsid küla nime omaks ja nii me oma kanti kutsume. Samas oleme klindi tõttu Murastest kui ära lõigatud, isegi tee ja ainuke, mis külla toob, algab naaberkülast Ilmandust, ja seetõttu ei ole seni eriti samastunud Muraste kandiga.

Veebilehe loomise peamiseks eesmärgiks oli oma kandi uudiste vahendamine, eelkõige naabrite enda jaoks (no meil ikka juhtub igasugust), seepärast tundus ka veebilehe nimi mönus ja südamelähedane. Pealegi me ka mere ääres ja ma ise paadunud meremees, Saaremaa juurtega. Aga et Meriküla juttudesse on ka kaugema kandi uudiseid ja pajatusi sisse sattuma hakanud, selles on süüdi mu enda uudishimu.

Selle kõige pärast on meie kandi ja veebilehe nimi seotud Merikülaga ja tõepoolest ei leia selle küla nime registritest. Katsun, kui aega saan, leida midagi arhiividest kinnituseks sellele infokillule, et tsaariajal juba seda kohta kutsuti Merikülaks.

Hoian ka lugejat kursis, kui saan uut infot Tilgu tee detailplaneeringu ala ja teeprojektide kohta, mis peale Murastet puudutab ka Ilmandu kanti. Ise toetan jõuliselt Tilgu tee laiendamise asemal uue tee rajamise ideed, projekteerija on isegi ministeeriumi ja valla jaoks esialgse eskiisi teinud. Paevana Rein Einasto ettepaneku kohaselt võiks Merikülani isegi tunneli rajada. Täitsa sobiks. Paeklint jääks moonutamata. Kaevandatavat paekivi ja liivakivi saaks muus osas hästi ära kasutada.

Niiet Merikülaga seotud piirkond - Muraste, Ilmandu ja Suurupi - on suurte muutuste ajastus ja selle, mis toimumas, soovin säilitada kasvõi ajaloo jaoks, kui mitte enamaks.

Thursday, June 25, 2009

Muraste jaanituli läks igate korda

Kuuldavasti oli jaanitulel palju rahvast ja positiivset tagasisidet on Meriküla juttudelegi saadetud.

Piret: Lõkkepeo vastu ei ole meil kunagi midagi ja Muraste jaanituli oli fantastiline (isegi viidad olid välja pandud, kuidas õigesse kohta jõuda). Naabrid, kellega ma koos sinna läksin, olid vaimustuses, et leidub inimesi, kes viitsivad selliseid asju korraldada ning lõke oli samuti võimas. Peojämmi ning muusikat jagus hommikutundideni ja oli isegi minu majani kuulda.

Helen: Käisime kohalikul jaanitulel ära, päris äge oli. Saab vist lugeda kordaläinuks. Aga täpsemalt ei ole naabrimehe käest kuulnud, kuidas korraldajate arvates läks ja palju rahvast võis läbi käia. Plats oli iseenesest suur ja rahvast oli laiali igal pool.

Fotod Lembit Michelsonilt, kes samuti Muraste elanik.


Veel pilte vaata siit: Akriibia.ee

Kommentaariks niipalju, et paluks korrata :)

Saturday, June 20, 2009

Meriküla lähedale tuleb golfirada



Lähituleviku arenguplaanidele (Tilgu sadam, uus Tilgu tee, SKA laiendus, tööstuspark jm) lisandub veel üks objekt, mis muudab Muraste küla elupaigana veelgi paremaks.

Nimelt vallavolikogu järgmise istungi jaoks, mis toimub 25. juunil, on ette valmistatud järgmine dokument:

Harku Vallavalitsus soovib volikogu põhimõttelist seisukohta vallale Muraste külas kuuluva kinnistu “Muraste tervisekompleks” (katastritunnus 19801:001:0588, pindala 9,71 ha, sihtotstarve sotsiaalmaa) pikaajalisse kasutusse andmiseks.

Kinnistu on seisnud pikemat aega kasutuseta ja vallavalitsus ei näe sellel kasutust ka lähiajal.

Harku Vallavalitsuse poole on pöördunud investorid, kes soovivad kinnistule rajada väiksemate mõõtmetega golfiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid abihooneid.

Vallavalitsus on seisukohal, et kinnistule on võimalik rajada golfiväljak, mis vastab ka kinnistu nimele ja sihtotsatarbele. Kinnistu kasutuselevõtuga korrastatakse kogu maa-ala.

Et jätkata läbirääkimisi täpsemate tingimuste kokkuleppimiseks on vaja vallavolikogu põhimõttelist seisukohta kinnistu kasutusse andmise kohta.


Usun, et selle vastu ei ole kellelgi midagi.

Talvised fotod vanast paekivikarjäärist:


Vana paekivikarjäär on ka pärandkultuuri ala koos mere äärde siirduva tee ja sealse vana sadamakohaga (Tilgu sadamast loode poole).



Friday, June 19, 2009

Meriküla taas vabariigi meedias


Mees lõhkus kruusa saamiseks asfalti. Postimees 18.06.2009

Piirivalvekolledži direktor Jüri Kalve sai 12. juunil telefonikõne: «Kolledži lähedal lõhutakse ekskavaatoriga asfalti!» Miks? Sest üks kohalik mees leidis, et killustik mustkatte all kuulub talle.

Harjumaal Harku vallas Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži juures võib harjutada slaalomisõitu, sest sinna viivad teed on auklikud nagu Šveitsi juust. Olukorra leevendamiseks pandi sealse Lahe tee algusesse möödunud sügisel maha värske asfaltteelõik.

«Vastavalt võimalusele me neid kolledži territooriumile jäävaid teid korrastame,» rääkis kolledži direktor Jüri Kalve. Nimelt on pärast ehitusi jäänud territooriumile vedelema mitmesuguseid ehitusjääke. Järele jäänud materjale kasutatakse aeg-ajalt teeaukude lappimiseks ja parkmetsa korrastamiseks.

Nii vedelesid Kalve sõnul juba aasta või poolteist Lahe tee ja Tilgu tee ristmiku juures kaks väikest paekivituha ja mullasegu kuhja.

«Minu teada saadi see kanalisatsioonikraavi kaevamisel,» meenutas kolledži direktor. «Kuna meil oli teeremont käsil ja asfaldimasin kohapeal, siis lasime ka selle materjali ära planeerida.»

Üle poole aasta ei paistnud keegi selle vastu olevat. Kuni möödunud nädalani. «Reedel väitis üks kohalik, et see oli tema kuhi, mis on asfaldi alla jäänud, ja et tal läheb seda nüüd tarvis,» rääkis Kalve.

Mees oli agaralt kohale tellinud ekskavaatori ja asfalti lammutama asunud. Kusjuures masina juhil polnud tööde teostamise ega kaeveluba.

Tööde tellija väitis kolledži töötajale, et temal on tarvis oma teed remontida selle kruusaga, mis on asfaltkatte alla jäänud, ja see ei ole kellegi asi, kuidas tema oma teed remondib. Kalve sõnul ei olnud vähemalt eilse päevani mingeid tõestusmaterjale, et see materjal kuulus mehele.

Direktori hinnangul katkus ekskavaator üles kahe meetri laiuselt kuni 25 meetrit asfalti. Kui palju selline omavoli maksma läheb, Kalve veel öelda ei osanud. Piirivalvekolledž tegi toimunust pilte ning saatis materjalid Harku valda ja kohalikule politseikonstaablile.

Harku valla järelevalveametniku Andrus Purje sõnul on asi veel niivõrd värske, et vara on objektiivset hinnangut anda või menetlusparagrahvi nimetada. Kui tegu on kaevetööde eeskirja rikkumisega, siis saab süüdi jäänud eraisikut trahvida kuni kuue tuhande krooniga ja juriidilist isikut kuni 20 000 krooniga.

Purje lisas, et kui midagi on kaevandatud ja ära viidud, siis kuulub asi hoopis keskkonnainspektsiooni pädevusse. «Kui kellelegi on varalist kahju tehtud, siis läheb see politsei menetlusse,» esitas ta veel ühe variandi.

Tee lõhkuja jäi eile Postimehe ajakirjanikule Madis Filippovile kättesaamatuks.

-------------------------------------------

Kommentaariks ütlen vaid niipalju, et selles meedialoos on paljutki moonutatud, mitmeid faktivigu ja ei ole süvenetud selle loo tagamaadesse. Ei ole küll toimunuga väga kursis, aga ühte võin öelda - siin on tegemist kahe kange mehe kemplemisega. Millises külas selliseid ei oleks? Ja ega Meriküla erand ole.




Muraste jaanituli vanas karjääris

Muraste külaselts juba tegutseb

Ei ole seltsilistel jäänud ideed vaid juttude tasemele vaid juba tehakse koos üht-teist.

Toimunud on Muraste talgupäev koos purrete taastamisega. 7. juuni toimus Muraste mõisakompleksi juures Kila-Kola laat – mis õnnestus suurepäraselt.
Kolmiku 37 hoovis käib tuline jalgpall igal kolmapäeval (19:00) ja pühapäeval (14:00), seega kui keegi sealt kandist tahab toksida, siis võtku tee ette! (Hoovis on korralikult joonitud väljak, väravad ja mäng ikka korralik).

Muraste Külaseltsi lähiaja plaanidesse mahub nii lõbusat meelelahutust kui ka asjalikke, piirkonna arengut toetavaid tegevusi. Eraldi äramärkimist väärib eeloleval sügisel käivituv Muraste küla arengukava projekt. Samuti plaanitakse osa võtta Muraste külade päevast, mis toimub septembris. Soovitakse parendada liiklusolukorda, oma seltsimajast mõeldakse ja kultuurielu edendamisest nende abiga, kes kodust kaugel seda tegemas käivad. Valmistatakse ette ka juba küla kroonika koostamist. Ka kohaliku ettevõtlusmaastiku rikastamiseks püütakse käed külge lüüa.


Rohkem infot: www.muraste.ee

Muraste Külaseltsiga on tänaseks juba liitunud üle 30 külaelaniku. Muraste Külaselts kutsub kõiki Muraste kandi elanikke seltsiga liituma. Muraste Külaseltsi põhikirjaga saab tutvuda Mummi trahteris aadressil Kolmiku 3, samas on võimalik ka külaseltsiga liitumiseks avaldus kirjutada.



Tegevusi toimub mitmel rindel. Et neist kõige paremini osa saada, tuleb käed külge lüüa ja osaleda.

Siinkohal edastan Muraste külaseltsi pressiteate

Muraste küla teeb ära!

Madle Mühlbach

Riik ja rahvas ägab meid kõiki ootamatult tabanud majandussurutise käes. Esimene pähetulev mõte sunnib muretsema eelkõige iseenda ellujäämise pärast, kogukondlikud mured ja veel enam, riiklikud eelarved, poliitika või õigemini nende puudujäägid kipuvad pisut kaugeks jääma. Pikem mõlgutus toob aga arusaamise, et tugev kogukond tagab ka oma nõrgemate liikmete parema toimetuleku ja sellise kogukonna ellukutsumiseks ei ole õigemat aega kui praegune.

Muraste küla on Harku valla üks viimaste aastate kiiremini kasvanud asulaid, tõsi, suures osas tänu agarale arendustegevusele. Uuselamurajoone kerkis viimastel aastatel siiagi kanti nagu seeni pärast vihma – kahjuks mõned seened jäid majanduspõuale lõpuks pisut jalgu ja kasvasid veidi lubatust kiduramaks. Samas, sugugi mitte kõik uuema aja elanikud ei ole siia kolinud pelgalt kinnisvara pealt teenimiseks, vaid peavad seda kanti oma koduks ja igati arendamist vääriliseks paigaks. Seeläbi ootavad ka kandi arenemist ja tahavad ise midagi selle heaks ära teha.

Muraste ei ole üksnes pelgalt uusasum, siit leiame põliselanikke, kes siitkandist ära ei kipu kuid lojaalsusest hoolimata tahaks selle kandi edasist arengut näha. Rääkimata ühest maamärgist, Muraste mõisast, mis hoolimatuse ja küllap ka omanike tahtmatuse tõttu laguneb ja on lõppkokkuvõttes paljudele Eesti mõisatele omaselt hävimisele määratud, kui selles osas midagi ette ei võeta. Ka loodushoid on meie asumile tähtis, asub ju Muraste küla aladel mitmeid kivikalmeid, loodusradu ning kaitsealasid.

Kogu selle uue ja vana ühendamiseks, arendamiseks ja parendamiseks sai ellu kutsutud ja on kohe ka ametlikult registreeritud selline kena mittetulundusühing nagu Muraste Külaselts. Külaseltsi ajaloo, kui lubate seda nii nimetada, algus on paari ärksama pere ja naabruskonna mõttesähvatuste tulemus. Et mitte tegijaid varju jätta, siis algse tõukerühmana võikski nimetada uusasumite asukaid Anti Aaremaad, Airi Marki ja Andrus Salistet. Nende utsitusel ja julgel pealehakkamisel tõmmati kaasa ka Vana-Muraste ärksamad asukad – ülikõvade organisatoorsete oskustega Evelin Tiirik, mitte vähema ärksuse ja pealehakkamisega Annika Kütt ja nii mõnelegi tuntud roheaktivist ja loodussõber Val Rajasaar. Lisaks hindamatu poliitilise kogemusega Harku vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet ning Türisalu seltsis juba asutamisvaevad üle elanud ja Harku vallas abivallavanema ametit pidav Eddi Tomband, kes meile seltsi asutamise osas häid näpunäiteid jagas.

Et Muraste Külaselts lihtsalt käputäie naabrite erahuviks ei jääkski, sattus selle asutamine „Teeme ära“ projektiga samasse aega. Siinkirjutaja räägib nüüd enda eest, kui arvab, et riigi poliitika mõjutamine nimetatud projekti raames üksikisiku või väiksema kogukonna poolt on üsnagi tühine. Küll aga usun, et kogukondade tasemel on võimalik mõjutada nii oma küla või linna elukvaliteeti, valla otsuseid kui seeläbi ka riiki tervikuna. Riik, kui selline ei jõua süveneda ei üksikisiku ega üksikute külade probleemidesse, seeläbi saab projekt olla edukas vaid siis, kui seda kasutataksegi eelkõige kohalike probleemide lahendamiseks ja kogukonna jaluleupitamiseks. Lõppeks on iga küla nii ühtne ja nii elujõuline, kui on seda selle elanikud.

Muraste küla ärategemine saigi teoks 1. mail uues Pangapealse lasteaias, kus ligi 50 osalejat jagunesid mitmesse vestlusgruppi. Kõne all olid eelkõige küla enda arengukavad, infrastruktuur, lapsed, vanurid ja tehnovõrgustik. Rääkimata külale nii olulisest seltsielust, kooskäimise kohtadest, ühistegevusest ja turvalisusest. Inimeste särasilmne lahkumine ning seltsiga liituda soovijate arv näitab, et aetakse õiget asja.

Esialgu alustame loomulikult rohujuure tasandilt ehk püüame korda teha oma koduümbrused, loome turvalise keskkonna ja ühtse küla, kus inimesed üksteist tunnevad ja teavad. Lepime kokku oma küla käitumisnormid ehk me ei tolereeri lõhkujaid, purjutajaid ja kihutajaid. Me tunneme oma naabreid ja hoolitseme kõikide turvalisuse eest. Me oskame abi küsida kõigepealt omadelt, olgu selleks vajaduseks siis mururull, transpordivõimalus või lastehoid.

Iga algus on raske, sellest ei saa üle ega ümber. Meil kõigil on pered, omad töökohustused ja huvialad. Kuid miks peaks otsima meelelahutust või huviringe niigi ülekoormatud Tallinnast, kui võime tuua kõik selle ka meile lähemale, otse oma koduõuele? Miks kulutada oma andekate külaelanike ressursse mujale, kindlasti on meil nii andekaid lauluõpetajaid, tantsujuhte, spordifanaatikuid ja ärimehi, kes oskavad oma andeid suunata oma kodu lähedase kandi arenguks.

Kui meie sellega hakkama saame, ja ma usun, et saame, siis siitkohalt tuleb üleskutse ka teistele suurematele või väiksematele kogukondadele. Ärge andke alla, aidake üksteist! Koos oleme tugevamad, lõbusamad, mõistvamad ja loovamad. Sellest tekivad ideed, võimalused ja lõppeks ka toimetulek. Muraste teeb ära – tehke Teie ka!