Järelkaja märtsikuu avalikule koosolekule

Peale 16. märtsi koosolekut, samal päeval, saatsin KSH koostajatele allpool oleva kirja. Siiani ootame 16. märtsi koosoleku protokolli. Sain järgmisel päeval ka vastuse, et kirjas sisalduvate ettepanekutega tegeletakse.

1. Kuigi koosolekul jäi väga palju küsimusi õhku rippuma ja mitmesse teemasse ei saanud peale äramärkimist süüvida, siiski koosoleku eesmärk sai täidetud - KSH programmile said ettepanekud esitatud (loodan, et protokollijad olid selles suhtes terava kõrvaga), kuigi 100% rahule ei jäänud vist keegi.

Kõik see, mis enne tänast tehtud, on kuidagiviisi tehtud ja tundub, et eelmisest kahest koosolekust ei ole kasu olnud (enamusele piirkonna elanikele tuli eelmiste koosolekute info uuesti üle korrata)... See tähendab, et KSH protsess jätkub ja praeguse detailplaneeringu peatamise või nullist alustamise teemat pikemalt ei käsitletud ja jäi küsimuseta ka vastus, kas saab üldse KSH programmi teha, kui kaitseala kaitsekorralduskava on tegemata? Kas sellele on pädev ELLE OÜ vastama ja kas peab? Kes vastab?

Usun, et palju on tööd tehtud ja kriitikat selle kohta ei tasu isiklikult võtta, aga kohati jäi tunne, et paljuski on oma mätta otsa istuma jäädud. Kogu projekti tuleb vaadata palju laiemalt. Ei ole ainult kohalike elanike isiklikud huvid mängus vaid tegemist on ka kogu piirkonna looduse hoidmise ja säilitamise eesmärgiga. Näiteks miks teha kallis ja mõnes mõttes laastav pinnaseproovi uuring puurimisega, kui saaks kohalikelt kauaaegsetelt elanikelt küsida, kui palju on paekiviklint murdunud aastate jooksul?

2. Kui täna on veel 16. märts siis lisaksin paar ettepanekut veel, mis esile kerkis, aga tänasel koosolekul ei olnud võimalust esitada.

Ettepanek:

a) Hinnata ka riigikaitselise iseloomuga asutuse mõju tsiviilkeskkonnale.

KHS programmis ei ole tähelepanu sellele pööratud, et riigikaitselise iseloomuga asutuse mõju tsiviilkeskkonnale tuleb samuti hinnata. Sellisel asutusel on tavapärasest asutusest erinev iseloom ja julgeolekutase. Lisaks toimub erinevalt tavapärasest tsiviilelust tegevus 24h, mis tähendab, et Tilgu teel võivad tulevikus suured masinatehulgad sõita ka öösiti, samuti võib öösiti tekkida ka asutuse enda territooriumil tavapärasest oluliselt suuremat müra (nt öine õppus jms riigikaitselise iseloomuga objektile omane tegevus).
Tsiteerin ühte dokumenti:

„Tegemist oleks kõrgendatud distsipliininõuetega (sh. teatud osa õpiajast kohustuslikult kontrollitaval territooriumil viibimise nõudega) töötava õppeasutusega, millise õpilaskonda saaks kasutada sisejulgeolekureservina eriõigusi- ja ettevalmistust mitte nõudvate ülesannete (nt otsingutegevus maastikul, territooriumi julgestamine, abitööd päästetegevusel jms) täitmiseks. Samuti on Sisekaitseakadeemia territooriumile planeeritud luua toimiv tuletõrjedepoo, mis samaaegselt päästeala tudengitele praktikabaasiks olemisele, toimiks ka Päästeameti komandona. Samal territooriumil on planeeritud resideeruma ka Julgestuspolitsei kiirreageerimisüksus – nn märulipolitsei, mis omakorda annaks tulevastele tudengitele parema ettekujutuse politseitöö olemusest ning võimaldaks kasutada märulipolitseinikuid politsei taktika õpetajatena kõigile kolledzhitele.“
Asutuse selline iseloom tähendab üsna suurt mõjufaktorit ümbruskonna jaoks (müra jne). Sellest ei ole KHS programmis sõnagi juttu, et kas seda ka eraldi hinnatakse või lähenetakse asutusele kui tavapärasele tsiviilkoolile. Selle asjaolu hindamine tasuks ka kindlasti KHS programmi ettepanekutesse lisada.

b) Hinnata eraldi Tilgu tee laiendust praegust mahtu arvestades ja peale maksimaalset laiendust (laias laastus võttes üks kergliiklusteega ja teine ilma). Samuti märkida, et hinnata tuleb ka teelaienduse või olemasoleva rekonstrueerimise ehituse ühekordne mõju ja hilisem tee kasutuse mõju, mil teele koormus mitmekordistub.

3. Ja üks küsimus edasise tegevusplaani kohta.

ELLE OÜ esindaja esitlusest jäi meelde järgnev tegevusplaan: programmi täiendamine (see, mis täna toimus) - programmi heakskiitmine - programmi hindamine ja aruande koostamine - programmi avalik väljapanek - aruande täiendamine - aruande heakskiitmine.
Olen protseduurilistes küsimustes veidi võhik, aga tahaksin täpselt teada, millises protsessi faasis taas avalik koosolek kokku kutsutakse? Koosoleku lõpus sain teada, et ega enne ei kutsutagi, kui programm on valmis. Kas sain millestki valesti aru?

4. Koosolekul jäi meelde ühe osalise remark, et Eesti Looduse Fond on Muraste kaitseala uuringute suhtes midagi juba ette võtnud (maakonna tellitud ekspertiis, uuringute ettevalmistus, rohekoridori asukohtade analüüs UUE valla üldplaneeringu töö jaoks), miks neid ei ole seni arvesse võetud?
Küsimus ka see, kas vallal on üldplaneering vastu võetud või on olemas vaid teemaplaneering?

Kui üldplaneeringut ei ole veel vastu võetud, ei saa juttu olla kogu Klooga mnt ja mere vahelise ala arendamise jätkamisest. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud ka mõnede (paeklindi pealsete) kinnistute kaasamine SKA uue juurdepääsutee jaoks. Niigi ollakse hädas eraettevõtjatest kinnisvaraarendajatega, kes põldudele elamurajoone rajasid siis, kui üldplaneering puudus, nüüd tahab sama teha riigi kinnisvaraettevõte.

Meelde jäi koosolekust see, et KSH programm räägib ainult lisajuurdepääsust (selle alternatiivvariantidest) ja selle võimatusest, aga tegelikult on vaja täiesti uut juurdepääsu, millele praegune Tilgu tee oleks alternatiiviks. Kui keskenduda vaid praeguse tee laiendamisele, siis selle kokkuvajumisel (paar aastat tagasi juba suurvesi uhtus osa teetammi minema) jäävad lõksu nii kohalikud elanikud kui ka SKA.

Ja kuidas kommenteerite küsimust, et Tilgu tee jääb mereääre ehituskeeluvööndi alasse (isegi plaanitav õppehoone jääb osaliselt keelualasse)? Koosolekul sellele ei vastatud. Teatavasti keelualasse tohib vaid ehitada olemasolevale vanale vundamendile, kuidas on se juhul võimalik tee rekonstrueerimine, kui selle laiendus väljub tee praegustest piiridest?

Parandage mind kui ma mõnes asjas eksin, koosolekul ei olnud mahti küsida, ehk saan vastuse meili teel?

Lugupidamisega, Mairold Vaik